Isegi laps hammustab läbi Saksamaa küberturvalisuse, illustreeriv foto

Isegi laps "hammustab läbi" Saksamaa küberturvalisuse

29
(Uuendatud 16:30 15.01.2019)
Saksamaal algas saabunud aasta suure skandaaliga infotehnoloogia vallas: internetis osutusid vabalt kättesaadavaks sadade saksa poliitikute, kuulsuste, tuntud veebitegelaste isiklikud andmed.

TALLINN, 15. jaanuar — Sputnik. Mis seisab selle lekke taga, mida otsemaid iseloomustati ühe kõige ulatuslikumana Saksamaa LV ajaloos, küsib Saksamaa väljaanne Russkaja Germanija (Vene Saksamaa – toim.).

Nädala algul võttis politsei sadade saksa poliitikute andmete ulatusliku lekkejuhtumi uurimise raames vahi alla oma vanematekodus Hesseni liidumaal Homburgi maakonnalinnas elava 20-aastase noormehe. Kinnipeetu – ilma erialase IT-hariduseta, kuid selles vallad hästi orienteeruv koolipoiss ehk õppur – tunnistas üles, et oli sobranud avalikes ja suletud allikates ning seejärel avaldanud internetis eraviisilise iseloomuga andmeid paljude Saksamaa föderaalse ja kohaliku tasandi poliitikute, kunstitegelaste, ajakirjanike, muusikute ja teiste tuntud isikute kohta.

Virtuaalne sõda – Lääs esitab Moskvale väljakutse, illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Трефилов

Valimisteenistus valmistub küberrünnete tõrjumiseks>>

Andmeleke sai teatavaks 4. jaanuaril.

Tohutu hulk levitatud teavet kätkeb endas peamiselt kontaktandmeid – laua-ja mobiiltelefonide numbreid, e-postiaadresse, passiandmeid ja krediitkaardinumbreid, aga ka pangakontode väljavõtteid, arveid, kirjavahetust suhtlusvõrgustikes ja jututubades.

Märkimisväärne osa avaldatud andmetest on tõepärased, kuigi mõned lekkest puudutatud inimesed väidavad, et ei ole selliseid kirjavahetusi pidanud või et avaldatud aadressid ja telefoninumbrid neile ei kuulu. Mingeid väga suuri skandaale seoses avalikult kättesaadavaks osutunud infoga esialgu ei ole – ei poliitilisi ega avalikkuse ette toodud perekondade osas.

Zuckerberg jälgib sind – Facebook avastas Iraani ja Vene jäljed>>

Varastatud andmebaas levis suhtlusvõrgustiku Twitter kasutajakonto kaudu, mis oli üles ehitatud advendikalendri kombel: andmed uuenesid ja täienesid iga päev 1. detsembrist 24. detsembrini. Ehkki kokkuvarastatud teave rippus seal veel 2018. aasta lõpupäevilgi, uusaastapidustuste ajal, tundub, et ka eriteenistused, sealhulgas nende töötajad, kes kannavad vastutust küberturvalisuse eest, olid puhkusel: föderaalne turvakuteenistus inotehnoloogia valdkonnas (Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik, BSI) sai sellest hilinenud reaktsiooni põhjal otsustades teada alles koos kogu riigiga – peaaegu et ajakirjanduses avaldatud artiklitest.

Olgu öeldud, et ametkonna tööülesannete hulka kuulub esmajoones valitsuse sidekanalite, aga mitte poliitikute ja teiste tuntud inimeste isikuandmete kaitse.
Massimeedia üritas konstrueerida sellest lekkest tõelise küberkelmuse, nimetades avaldatud andmeid kõige ulatuslikumaks andmevarguseks Saksamaa ajaloos või "megaskandaaliks", mis andis toimunule sensatsioonimaigu.

Tegelikult kujutavad avalikkuse pilgu ette toodud andmed endast üsna juhuslikku andmekogumit, mis pole koostatud sugugi jõulise küberrünnaku läbi, mille käigus oleks ammutatud hinnalist konfidentsiaalset infot, vaid pigem pikaajalise netis surfamise ja terahaaval andmete noppimise tulemusena.
Midagi sensatsioonilist esitatud andmed ei sisalda peale tunnistuse sellest, et ka avaliku elu tegelased on samuti inimesed, kes kasutavad arvutit, telefoni, teevad sisseoste internetis, esitavad tuludeklaratsioone ja teevad endast reisifotosid.

CERT-EE hoiatab: rünnatakse Eesti võrguseadmeid>>

Konfidentsiaalse info avalikustamine inimese või organisatsiooni kohta on saanud nimeks "doxing" - see sõna tuleneb dokumente (docs) tähendavast ingliskeelsest slängisõnast dox. Doksingul ei ole selgelt ülesehitatud struktuuri – dokser võib saada teavet niihästi avalikest allikatest kui ka kinnistest andmebaasidest. Kõige sagedamini piirdub dokserite "töö" hoolika lehekülgede uurimisega suhtlusvõrgustikes, harvemini häkkimisega postkastidesse ja kontodele, kus võidakse talletada tähtsaid andmeid.

Nende "advendikalendri" tarvis kogumise põhimõtted on arusaamatud: raske on seletada, miks sattusid internetti üheaegselt – ja mis peaasi, ühte ja samasse kohta – nende inimeste telefoninumbrid, kellele pole omavahel mingit seost, alates moesolevatest saksa muusikutest kuni endise SSDP riigikantsleri kandidaadi Martin Schulzini.

Andmete ülesehitus on iga isiku puhul samuti täiesti iselaadne – on ilmne, et andmeid oli ohtrasti. Eriteenistuse töötajate versioon, et infot kogus ja riputas veebivõrku küllaltki süsteemitult üles üksiküritaja, kes püüdis lekkele või oma isikule tähelepanu tõmmata, on kinnitust leidnud.

Küberintsidentide arv on tõusnud>>

Vastutus andmete avalikustamise eest pandi teatud häkkerile, kes tegutses varjunime all G0d (Jumal) – igatahes niisugust nime kandis too Twitteri-konto, mis nüüd on sotsiaalvõrgustiku enda poolt vastavalt tema konfidentsiaalsuspoliitikale laekunud kaebuste tõttu suletud.

Teada on, et selleltsamalt kontolt avalikustati arhiivimaterjale teabega tuntud inimeste kohta ka enne advendikalendrit – vähemalt 2017. aasta suvest alates, üldse aga oli avaldamisteks mitu kontot. " G0d-iks osutus ilmselt noormees, kelle parimaks sõbraks on tema arvuti.

Kinnipeetu kahetseb kordasaadetut ja teeb uurimisega koostööd: korrakaitsjad lasksid arvutifriigi peagi vabadusse, leides, et pole põhjust teda trellide taga hoida. Seoses sellega, et ta on kõigest 20-aastane, kannab uurimine erilist hoolt süüdistatava kaitse eest. Noormees on tunnistanud, et "töötas" üksinda, ilma nõuandjate ja takkautsitajateta – tema tegutsemisajendiks oli "meelepaha" seoses poliitikute ja kuulsuste mitmete avalike esinemistega.

Huvitav, et kõnealune leke kätkeb konfidentsiaalset teavet kõiki Saksamaa parlamendis esindatud parteide saadikute kohta peale Alternatiivi Saksamaale (Alternative für Deutschland).

Küberkuritegevusele kulub aastas 600 miljardit>>

Kas iseõppinud häkker tõepoolest AfD saadikuid "säästis" või vastupidi, tahtis säärast näivust luua, on selguseta. Ilmne on vaid see, et seoses kõnealuse andmete avalikustamisega ei kiirustanud Saksamaa küberhäiret välja kuulutava, nagu see oli täiesti asjakohane 2015. aastal seoses häkkerirünnakule Bundestagi visevõrgule või siis 2018. aastal välisministeeriumi arvutitele osaks saanud ründe tõttu.

Mõlemad need rünnakud kirjutavad Saksamaa luureteenistused Venemaa eriteenistustele lähedal seisvate professionaalide arvele. Kõnesolev süsteemitu andmebaasi avaldamine poliitikute ja kuulsuste kohta on märksa süütum tegu – vaevalt küll jääb see 2019. aasta see ainsaks, nagu ka kõige vägevamaks teabeskandaaliks.

29
Tagid:
skandaal, infotehnoloogia, Saksamaa, kübersõda, küberoht
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega