Uusaastakingitus võimudelt: ukrainlastel soovitati oma kodud põlema pista, illusteeriv foto

Uusaastakingitus võimudelt: ukrainlastel soovitati oma kodud põlema pista

45
(Uuendatud 13:16 15.01.2019)
Rahvusvaheline Valuutafond nõudis Ukraina valitsuselt olmegaasi hindade kahekordistamist 2019. aastal: maikuuks 15 protsendi võrra ja 2020. aasta alguseks veel 25 protsendi võrra. Vastasel juhul ei saa Kiiev IMF-i järjekordset laenuosa.

TALLINN, 15. jaanuar - Sputnik. Fondis endas tunnistatakse, et Ukraina võimud ei pruugi presidendivalimiste eel gaasihindade tõstmisega toime tulla. Pole välistatud, et tariifide tõstmine ei kerkigi päevakorrale, juhul kui olmegaas Ukraina hoidlates märtsi lõpuks lihtsalt otsa lõpeb. Sellest, kuidas Kiiev kavatseb gaasikaardi eelseisvatel valimistel välja mängida, on juttu RIA Novosti artiklis.

Venitada kuni valimisteni

Elanikkonda puudutav olmegaasi hindade tõstmine on Kiievile kohustuslikuks tingimuseks IMF-ilt detsembris heakskiidetud laenulepingu raames järjekordsest 3,9 miljardi dollari suurusest laenu ühe osa kättesaamiseks. Pärast seda, kui riigi võimud on tõstnud gaasi hinda 23,5 protsendi võrra, andis IMF Ukrainale esimese laenuosa 1,3 miljardi dollari ulatuses.

Ukraina majandus ja riik on kristalselt hapraks muutunud >>

Otsuse samasuguse summa eraldamiseks langetab fond veel kahel korral pärast seda, kui Kiiev raporteerib gaasihindade tõstmisest käesoleval aastal 40 protsendi võrra ja pensionireformi läbiviimisest. Samas ähvardab IMF-i nõuete täitmine muredega mitte ainult lihtsaid ukrainlasi, vaid ka kogu rahvusriigi majandust.

Nagu praktika näitab, ei too tariifide tõstmine kaasa riigieelarve tulude kasvu, kuna nendele meetmetele vastavad ukrainlased lihtsal viisil – jätavad gaasi eest tasumata.

Nagu hiljuti teatas gaasifirma Natogaz Ukrainõ juht Andrei Kobolev, moodustab üldine võlgnevus gaasi eest hiiglasliku summa – 57,5 miljardit grivnat (ligi kaks miljardit dollarit). 2018. aastal oli kompanii Naftogaz puhtrahaline saldo negatiivne ja uude aastasse astuti "minimaalse rahavaruga".

Olukorda seoses maksmatajätmisega ei mõjutanud isegi ranged meetmed, mida Naftogaz möödunud aastal rakendas: võlgnikest gaasitarbijatele lõpetati lihtsalt gaasi tarnimine, miljonid ukrainlased elasid kuude kaupa ilma sooja veeta ning talve alates jäid sajad koolimajad, haiglad ja elamud kütteta.

Ukraina ei ole Nord Stream 2 käivitamise tagajärgedeks valmis
© Sputnik / Сергей Гунеев

Tulemusena andis Ukraina regionaalarengu-, ehitus- ja kommunaalmajanduse aseminister Lev Parhaladze detsembri lõpul kodanikele loa oma elamuid iseseisvalt, ilma riikliku ehitus- ja arhitektuuriinspektsiooni loata soojustada. Sellega seoses märkisid asjatundjad, et raha puudumise tõttu "õige" soojusisolatsiooni soetamiseks pn inimesed sunnitud kasutama madala kvaliteediga materjale, mis toob kaasa põlenguteohu suurenemise.

Teisisõnu, Kiievi võim seadis oma kodanikud raske valiku ette: kas ära külmuda või lasta oma kodul põlema süttida.

Imet ei sünni

Kusjuures mõned poliitikud on veendunud, et Ukraina valitsus teravdab sihilikult gaasivarustust puudutavat olukorda, et Petro Porošenko võiks märtsikuiste presidendivalimiste eel astuda rahva päästja rolli.

"Teoreetiliselt võivad võimud üritada panustada kütusenappusele, kui Naftogaz taas kord tahab katlad võlgade tõttu välja lülitada, nagu see juba läinud aasta lõpul aset leidis, kuid ametisolev president lööb rusika lauale, nõuab elanikkonna varustamist gaasiga ja küll siis kütust antakse," arvab energiastrateegiate fondi kaasesimees Dmitri Marunitš.

Mure on selles, et gaasi "presidendi ime" tarvis ei ole kusagilt võtta. Kütusevarud Ukraina maa-alustes gaasihoidlates kahanevad pidurdamatult.

Kui möödunud aasta lõpul olid need täidetud 48 protsendi ulatuses (15,54 miljardit kuupmetrit), siis kahe nädala pärast, 10. jaanuari seisuga olid varud kahanenud 13 miljardi kuupmeetrini ehk 42 protsendini kogumahust. Sellised andmed esitab teabeagentuur UNN viitega Ukrtransgazile.

Eksperdid leiavad, et juhul kui gaasihoidlatest saadava gaasi tarbimisdünaamika jätkub, langevad varud presidendivalimiste ajaks juba allapoole kriitilist taset ja kütusetarnetes algavad tohutud katkestused. Ilma gaasita võivad jääda isegi need mõningad tarbijad, kes suudavad selle eest uute tariifide kohaselt tasuda.

Välismaalt täiendavaid kütusekoguseid osta Ukraina ei suuda. Juba detsembris läks Euroopast tarnitud varugaas riigile maksma 329 dollarit tuhande kuupmeetri kohta versus 266 dollarit juulis. Naftogazile tükkis tema rahamuredega ei ole säärased ostud samuti taskukohased, seda enam, et kütteperioodi lõpuks võivad hinnad veelgi tõusta.

Gaasiostudeks IMF-i järjekordset laenuosa käiku lasta samuti ei õnnestu, fondi juhtkond saab suurepäraselt aru, et presidendivalimiste tulemusena võib poliitiline olukord Ukrainas järsult muutuda, mistõttu Kiiev võib raha saada mitte varem kui aprillis.

Läinud aastail lahendas Ukraina oma gaasimured väga lihtsalt – vene gaasi varastades. Nüüd aga on seda märksa raskem teha, kuna maagaasivood tema territooriumi kaudu üha vähenevad. 2018. aasta jaanuarist septembrini langesid need 2017. aasta sama ajavahemikuga võrreldes seitsme protsendi võrra. Seetõttu kahanesid Ukraina transiiditulud 11,6 miljardilt grivnalt 9,1 miljardi grivnani, toonitati Naftogazis.

"Üheks põhiliseks Ukraina gaasitranspordisüsteemi kaudu kulgeva transiidimahu vähenemise teguriks on gaasijuhtme Nord Stream – OPAL kaudu kulgeva Venemaa gaasitransiidi mahtude suurenemine," nendib Ukraina ettevõte.

Hiljutise ajani oli Kiievil säilinud lootus lahendada taas kord oma probleemid Moskva arvel: 21. jaanuariks oli määratud Euroopa Komisjoni, Venemaa ja Ukraina esindajate kolmepoolne kohtumine gaasitransiidi küsimustes.

Naftogazi juht rääkis koguni sellest, millist seisukohta Kiiev neil läbirääkimistel kaitsma hakkab: Gazprom peab hüvitama Ukraina ettevõttele kõik transiidimahtude kahanemisest tingitud kahjud. Vastutasuks lubab Kiiev kõik Gazpromi vastu esitatud hagid Euroopa kohtutest tagasi võtta.

Kuid läinud nädala lõpul teatas Venemaa energeetikaminister Aleksandr Novalk, et 21. jaanuari kolmepoolsete kõneluste läbiviimine "on ikka veel arutamisjärgus". Teisisõnu, Venemaa võib sellest kohtumisest täiesti keelduda.

Gazprom ei ole valmis praegusel kujul praeguse Ukraina valitsusega ega ka Kobolevi ja (Naftogazi tegevdirektori – toim.) Vitrenkoga tema esindajatena läbirääkimistele tulema. Selles seisukohas on enam poliitilist kui majanduslikku komponenti. Märtsis lõpeb Kobolevil leping Naftogaziga, 31. märtsil toimuvad presidendivalimised ja küsimus, mis nende valimiste järel juhtuma hakkab, jääb lahtiseks.

Seetõttu asub Gazprom uute läbirääkijate ilmumiseni aega venitama, edaspidi aga sõltub kõik sellest, kes võimule tuleb ja millise välispoliitilise kursi Ukraina valib," usub Ukraina Teaduste Akadeemis maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete keskuse energiaprogrammide direktor Valentin Zemljanski.

Muuseas, küsimus Ukraina kaudu kulgevast transiidist hakkab kevade lõpuks sõltuma mitte ainult osapoolte kokkuleppetahtest, vaid ka puhttehnilistest võimalustest. Juhul kui Ukraina maa-alustesse kütusehoidlatesse selleks hetkeks pumbatava maagaasi kogus jääb alla kuue miljardi kuupmeetri, siis tema gaasitranspordisüsteemi surverõhust lihtsalt ei piisa selleks, et transiitkütust torusid pidi Euroopa tarbijateni edasi pumbata.

45
Tagid:
ühiskond, gaas, majandus, poliitika, Ukraina
Samal teemal
Kiiev elab tegelikult Venemaa raha najal
Porošhenko mõtles välja, kuidas Ukraina rikkaks teha
Ukraina hindas TurkStreami käikulaskmisega kaasnevat kahju
Auru all: Ukraina kummalised arvutused