Illustreeriv foto

Soome ajakirjaniku arvamus: migrandid on oht rahvuslikule julgeolekule

137
(Uuendatud 23:00 13.01.2019)
Soome Iltalehti ajakirjanik märgib oma arvamusloos, et Soome maksab seoses pagulaste massilise vastuvõtmisega kõrget hinda sinisilmsuse eest ning migrandid on oht rahvuslikule julgeolekule.

TALLINN, 14. jaanuar — Sputnik. Oulus toime pandud seksuaalkuritegude ohvrid on valdavalt 12-15-aastased tüdrukud. Kahtlusaluseid kurjategijaid on kokku 16 ja kõik on välismaalased. Teadaolevalt on nad põhiliselt Iraagist, Afganistanist, Eritreast ja Süüriast, vahendab Eestinen viitega Soome väljaandele Yle.

Reedel, 11. jaanuaril tuli välja veel neli kuriteo episoodi ning praegu on episoode kokku kuus. Üks kahtlusalune kurjategija on veel vabaduses. Praegu on Soomes vahi all 14 kurjategijat. Üks on Saksamaal ja ta tuuakse Soome jaanuarikuu jooksul.

Kahjuks saadab seda arutelu jätkuvalt asjaolu, et vähesed poliitikud, asjatundjad või arvamusliidrid julgevad puudutada asja tuuma.

Paljude juhtivate poliitikute väljaütlemised on otse öeldes arusaamatud.

Mõned näited.

Oulu jõhkrate seksuaalkuritegude teema on tõstatanud Soomes laia poliitilise arutelu. Kahjuks saadab seda arutelu jätkuvalt asjaolu, et vähesed poliitikud, asjatundjad või arvamusliidrid julgevad puudutada asja tuuma, teatab portaasl Eestinen.

Järgneb ajakirjaniku Mika Koskineni arvamuslugu:

Oulu jõhkrate seksuaalkuritegude teema on tõstatanud Soomes laia poliitilise arutelu. Kahjuks saadab seda arutelu jätkuvalt asjaolu, et vähesed poliitikud, asjatundjad või arvamusliidrid julgevad puudutada asja tuuma.

Paljude juhtivate poliitikute väljaütlemised on otse öeldes arusaamatud.

Mõned näited.

SDP esimehe asetäitja Sanna Marin ütles laupäeva õhtul Yle uudistes, et partei on juba pikalt taotlenud politseinike arvu suurendamist. Kas see vähendab vägistamiste arvu? Ei vähenda.

Peaminister Juha Sipilä (Keskerakond) ja rahandusminister Petteri Orpo (Koonderakond) olid väga pehmed Helsingin Sanomate intervjuus (HS 13.1.). Sipilä ütles muu hulgas, et „integratsiooni puhul tuleb pöörata rohkem tähelepanu ühiskonna põhiväärtustele ja sellele, et neid oleks võimalik siin austada.”

Orpo muretses samas väljaandes ametivõimude parema koostöö ja infovahetuse pärast ning seepärast, et noortele on vaja luua "võimalikult lihtsad võimalused ühenduse võtmiseks ja abi saamiseks." Orpo väitel  teeb Koonderakond ettepaneku "välismaalaste toime pandud kuritegude ennetamise tõhustamiseks ja seaduste kiireks vastuvõtmiseks".

Nüüd on siis Koonderakonnal kiire, kui valimisteni on jäänud kolm kuud.

Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-aho leiab õieti, et valitsusel, kus ka põlissoomlased olid kuni 2017. aasta suveni, on olnud 4 aastat aega teha vajalikke otsuseid.

Need on aga jäänud suures osas tegemata.

On arusaamatu, et asjast on hakatud rääkima alles pärast Oulu sündmusi. Enne seda on aga juhtunud väga palju. Liigagi palju. Turu terroristlik pussitamine (kaks surnut), kaks naisetappu Poris (üks põletati elusalt, teisel murti kael), Oulu kirvesurmad (kaks surnut), Otanmäki tapmine (üks ohver), või Kotka tükeldamine (varem vägivalla eest süüdi mõistetud Iraagi mees tappis teise migrandi). See on vaid väike osa.

Kõigi nende juhtumite puhul on teo eest süüdi mõistetud välismaa mees, kes on tulnud Soome varjupaigataotlejana.

Tunnel, illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Астапкович

Kui siia lisada veel välismaalaste toime pandud vägistamiste suur hulk (ligi 30 protsenti kõikidest juhtumitest 2017. aastal), siis on lõppsaldo väga selge ja karm.

Miks on muretsema hakatud alles nüüd? Miks ei juleta jätkuvalt rääkida ja minna asjaga süvitsi? Selle põhjus on soomlaste piiritu sinisilmsus ja sellest tulenev pohmell, mida paljud juhtivad poliitikud, asjatundjad ja arvamusliidritest eliit tunnetab nüüd oma naha peal.

Kuni nende päevadeni on multikultuursuse eesmärk ja ihalus olnud Soomes nii oluline asi, et selle varjus on heaks kiidetud ja vaadatud läbi sõrmede peaaegu kõigile migratsiooniga seotud probleemidele. Pean siin silmas eelkõige varjupaiga taotlejaid.

On räägitud vajadusest tööjõu järele isegi pärast seda, kui statistika ja aeg on näidanud, et paljud Soome tulijad, nagu somaallased ei hakka õieti tööle.

Kõige tipp oli loomulikult 2015. aasta, kui Soome saabus üle 32 000 varjupaigataotleja. Kui keegi üritas algatada diskussiooni, et võttes sel moel ja nii palju inimesi vastu näiteks Iraagist, kirjutame alla volitusele kuritegevuse kasvamise kohta.

Selles asjas oleks pidanud juba siis, või isegi palju varem käima normaalne ühiskondlik arutelu. Seda meil osatakse väga hästi näiteks siis, kui räägitakse alkoholi kahjulikkusest. Surmajuhtumid ja kahju on tarbimisega seoses põhjalikult läbi uuritud ja avalikult arutusel, kui see teema iga natukese aja tagant tõstatub.

Migratsiooni-teemalist arutelu aga surutakse maha ja sellega kaasnevad isegi süüdistused rassismis, kui keegi julgeb probleemi esile tõsta. Statistikat leidub küllaga ning isegi pilguheit Rootsi on paljudel silmad avanud. Tundub küll, et "lihtrahvas" on probleemidest aru saanud ning olukord äratab suurenevat muret, isegi raevu.

Soome poliitiline liikumine Nyt tahab uuendada poliitikategemise viise
© Sputnik / Владимир Астапкович

Mis siis on see arutelu, mida Soomes jätkuvalt pole, aga mille taga kogu asi seisab? Lihtsalt öeldes on asi selles, et Soome on olnud migrantide jaoks liiga ahvatlev maa, varjupaigataotlejatele on antud liiga lihtsalt varjupaik ning selle tulemusel on Soomes liiga palju varjupaigataotlejaid, kes kujutavad endast ohtu rahvuslikule julgeolekule. Milline iseseisev maa lükkab sellise küsimuse vaiba alla?

Eelolevad valimised pidid tulema kliimavalimised, aga neist tulevad migratsioonivalimised. On äärmiselt kahetsusväärne, et see tuli pärast sedavõrd raskeid katsumusi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

 

137
Tagid:
migrant, seksuaalne, Soome
Teema:
Euroopa rändekriis (101)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega