Titanic. Fotoarhiiv

Meeletu "Titanic II"

108
(Uuendatud 16:55 13.01.2019)
Üle 100 aasta tagasi uppunud laeva koopia rajamise idee köidab jätkuvalt avalikkuse meeli. Austraalia kivisöemagnaat Clive Palmer unistab "Titanic II" ehitamisest ja sajanditaguse reisivõimaluse taastamisest.

TALLINN, 13. jaanuar — Sputnik. Esialgu kavandati laeva vettelaskmine 2016. aastaks, kuid siis lükati seda korduvalt edasi. Prantsusmaa väljaanne jutustab projekti takistustest. Loodame, et teine katse õnnestub esimesest paremini, edastas portaal Inosmi viitega Prantsusmaa väljaandeje Slate.

Sel sügisel teatas Austraalia mäetööstuse magnaat Clive Palmer kavatsusest jätkata oma projekti ajaloo kurikuulsaima laeva "Titanic II" ehitamiseks ja reisi Southamptonist New Yorki (algne marsruut) pakkumiseks ning seejärel laev saatmiseks ümbermaailmareisile. "Praegu, kui kogu maailma vapustavad konfliktid, kehastaks "Titanic" Jack"i ja Rose'i, Romeot ja Juliat," ütles Palmer telefonis, kartmata paralleeli James Cameroni "Titanicu" peategelastega, kus Jack laevahukus upub ja Shakespeare'i tragöödiaga (Romeo jõi mürki, Juliet torkas enda surnuks).

Tunguusi meteoriidi plahvatuse tagajärjel murdus üle 2000 km² metsa
© Sputnik /

"Me oskame sõdida, kuid me peaksime maailma korraldama," ütleb ta, "just see ajendaski meid seda laeva ehitama."

Hüpoteetiline projekt

Palmer teatas hiljuti, et projekti Euroopa peakorter asutati võimalike Brexit'iga seotud komplikatsioonide vältimiseks Pariisi. Eelmisel nädalal nimetas ta ametisse projekti Euroopa direktori.

Clive Mensink ei ole sellele ametikohale ehk mitte kõige sobivama nimega mees (Mensink - men sink – "mehed upuvad" ingl. k.), tema ülesandeks on töötajad valida, tehingud sõlmida ja laevaehitust korraldada.

Kas "Titanic II" ka merereisini jõuab? Seda on esialgu raske öelda. Nagu juhtus Elon Muski vaakumrongiga "Hyperlup" või Bill Gatesi "aruka linna" projektiga Arizonas, neelas meedia innukalt uudiseid "Titanic II" kohta ja teatas, et see hakkab ookeani kündma juba 2022. aastal. Palmeri sõnul lisab selline infopalavik talle vaid kindlust projektiga edasi minna (vähemalt sisemises töökorralduses). Avalikkus tahab kõige järgi otsustades rohkem "Titanic II" näha kui ta ise. "Paljud minuvanused inimesed ostavad või ehitavad laevu," selgitab ta, "aga mina ehitan kõige suurema, sest mul on kõige muljetavaldavam eelarve."

Trump mitte ainult ei luba valijale palju, ta lubab üleauru palju.
© Sputnik / Джереми Хоган

Väike, kuid väga oluline detail: tegelikult pole Clive Palmer esialgu veel midagi ehitanud. Esmakordselt tutvustas ta seda projekti 2012. aastal ja plaanis laeva vette lasta 2016. aastal. Seejärel märkis ta intervjuus Austraalia ajakirjale, et see oli vastus Hiina laevaehitusettevõtete ettepanekule, kes soovisid reisilaevade turule siseneda.

"Ma ütlesin, aga ehitame "Titanicu"! Sellest tuleb suurepärane võimalus Hiina laevaehituse konkurentsivõime tõestamiseks. "

Lisaks on ta selle filmi suur fänn. 2012. aasta aprillis pakkus Palmer Soome disainibüroole Deltamarin OY ja Hiina riigile kuuluvale laevaehitusettevõtele Jinling allkirjastada ühiste kavatsuste protokoll ja "viia läbi esialgseid tehnilised uuringud."

2014. aastal lükkas ta projekti elluviimise tähtaja edasi 2018. aastasse ja 2015. aastal ütles Jinlingi austraallasele, et tema projektiga alustada ei saa. Selle tulemusena leping lõpetati.

Rahastuse küsimus

Kuidas asjad ka poleks, on Palmeril ikka veel olemas laeva projekt (samuti umbes 3000 Titanicu stiilis lauanõud). Millega ta siis kogu selle aja tegeles, kui maailm "Titanic II" ootas, selle unustas ja siis selle jälle meelde tuletas?

Brexiti järel haihtus kokku aktsiaturu kapitalisatsioonist ühe päevaga 2 triljonit USA dollarit.
© Sputnik / Алексей Куденко

Üheks Palmeri saavutuseks tuleb lugeda temanimelist poliitilist parteid (Palmer United Party) ja tema valimist Austraalia parlamenti (ta ilmus sinna 2016. aastal lõppenud mandaadi kehtivuse ajal üsna harva). Nüüd tahab ta poliitikasse tagasi pöörduda ja on esitanud oma kandidatuuri loosungiga "Teeme Austraalia suureks".

Teistes tegevusvaldkondades pole need aastad talle kerged olnud. Omandatud kuurordis püüdis ta (edutult) käivitada maailma suurimat animatsiooniliste dinosauruste parki, kuid loobus sellest (ta ise väidab, et kuurort on lihtsalt külastajatele suletud ja ta kasutab seda nagu Donald Trump oma Mar-a-Lagot).

Samal ajal läks tema firma Mineralogy kohtusse Hiina ettevõtte vastu, kes ei maksnud talle kaevandamisõiguste eest, ja teine, Queensland Nickel pankrotistus, jättes maha 200 miljoni dollari eest võlgu võlausaldajatele ja endistele töötajatele.

Clive Palmer jõudis Forbes'i nimekirjas 50 rikkaima australlase hulka ja kukkus siis sellest uuesti välja. Palmeri sõnul tema asjad edenevad. Tema Hiina partnerid (parlamendisaadikuna nimetasid ta neid "lurjusteks") kadusid koos mõnede "Titanicule" mõeldud rahasummadega, kuid hiljuti tema kasuks langetatud kohtuotsus lubas tal varastatud raha tagasi saada ja tekitas temas uuesti soovi neetud laeva ehitamine ette võtta.

On raske öelda, kas see soov viib ka konkreetsemate sammudeni võrreldes 2012. aastaga, kuid kõige järgi otsustades ei pühendanud siis keegi laeva ehitamisele kogu oma tööaega. Konsultantidel Steve Hallil ja Daniel Klistorneril ei olnud laevaehituses vähimatki kogemust, kuid nad andsid ühiselt välja kaheköitelise raamatu "Titanicust".

Rahvusvaheline turundusdirektor James McDonald asus pärast Clive Parkeri valimist parlamenti juhtima tema administratsiooni, kuid seda ametikohta tema LinkedIn'is avaldatud CV-s ei mainita.

John Eaton, kelle ülesandeks oli "Titanic II" üritusi korraldada, ütles, et ta kogus üle 500 miljoni dollari projekti käivitamise infokampaaniaks, millest üks osa toimus lennukikandja USS Intrepid pardal New Yorgis.

Samal ajal on ta kuurordi Palmer Coolum Resort peadirektor - see suur kompleks Sunshine'i rannikul on tänaseks hüljatud ja selle on vallutanud sääsed (muide, seal hoitakse Titanicu lauanõusid).

Palmeri ei kurvasta see sugugi. Mineralogy on tema ettevõte ning ta võib selle rahalisi vahendeid ja töötajaid ümber tõsta, nagu heaks arvab. Pärast Queensland Nickeli pankrotti lahkus tema ainus tuntud direktor Clive Mensink (vennapoeg) riigist ja peidab end Bulgaarias, sest Austraalias on tema nimele väljastatud vahistamismäärus tema mitteilmumise tõttu juhitud ettevõttekohtuistungile. ("See pole hullem kui parkimispilet," ütleb Palmer).

Täna aga vastutab Mensink, hoolimata sellest, et ta jooksus on, "Titanic II" inimressursside, tegevuse ja ehitamise eest. Nagu esimesel korral, võib Põhja-Atlandi kõige kuulsamas laevaõnnetuses osalenud laeva taastamise katse jääda raha taha. Kõrgtehnoloogilise kruiisilaeva ehitamine võib maksta rohkem kui miljard dollarit ja seda on palju rohkem kui Palmer võiks saada hagi võitmise korral Hiina kaevandusettevõttelt.

"Me ei ole projekti kommertsfaasiks veel valmis," tunnistab Palmer, "aga meile on tehtud massiliselt pakkumisi."

Miks ka mitte, kui arvestada sellele osaks saanud tähelepanu?

108
Tagid:
kalalaev, laev, Austraalia, Titanic
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega