Hiinlased vallutavad maailma: miljard muuseumides, illustreeriv foto

Hiinlased vallutavad maailma: miljard muuseumides

48
(Uuendatud 08:43 12.01.2019)
Alustagem ühest tähelepanuväärsest faktist: möödunud aastal külastas muuseume peaaegu miljard hiinlast. Suur rahvaarv tekitab suure arvu efekti.

Dmitri Kossõrev, RIA Novosti

Tegelikult suudab Hiina oma 1,386 miljardilise rahvaarvuga hästi muu maailma närvidel käia. See tähendab, et iga hiinlane, vanurid ja imikud välja arvatud, käis muuseumis vähemalt korra.

Meenutagem Ameerika diplomaat Henry Kissingerile omistatud aforismi: kui iga hiinlane ostaks meilt kasvõi nõela, oleks see väga hea äri (tegelikult on see mõttetera hoopis vanem ja teada ammu enne Kissingeri, aga see selleks).

Hiina transiidi uus tee - kellele ja mida Eestis kukub >>

Suur rahvaarv tekitab suure arvu efekti, kuid muuseumid pole kaugeltki nõelaostmine. Siinkohal on oluline, kui järjekindlalt ja asjatundlikult kombineerivad Hiina arengustrateegid majandust, kultuuri ja poliitikat, sealhulgas välispoliitikat riigi huvides.

Kas vene-saksa sõprus toob transiiti tagasi Eestisse, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Aasta algus tähendab maailmale eelmise aasta statistikaandmete avaldamist, ja sellest selgub, kuidas Hiina ametiasutused järgivat kindlat sama loogilist mustrit: kultuur muudab inimesed paremaks — see toob tulu ja kiirendab majandust — see aga omakorda tugevdab riigi maailmaliidri seisundit.

Näiteks raamatud. Möödunud aastal murdis riik seni kogu maailmas täheldatava kurva trendi – interneti levikust tingitud pärisraamatupoodide sulgemise.

Tuleb välja, et Hiinas avatakse üha uusi raamatukauplusi ja seal pööratakse rahaks 86,7% riigi müügikäibest. Ainuüksi riigiettevõte Xinhua avas ühes provintsis koguni 198 uut müügipunkti.

Seejuures ei pruugi raamatute müük seal üldse kasvada (kuigi ei minda ka kahjumisse) — paljud tulevad raamatupoodi ainult selleks, et seal süüa ja raamatuid lehitseda - see on praegu moes. Ja seda moodi toetab riik, sealhulgas raamatukauplustele soodusrendi võimaldamisega.

Möödunud aastal tunnustati Hiinat teatavasti globaalse tehnoloogialiidrina, sest ta võttis juhtpositsiooni USA-lt üle, kuid sellist juhtpositsiooni poleks ta üldise hariduse ja kultuuritaseme tõusuta saavutanud.

Ja taas muuseumidest. Loomulikult on neid Hiinas igasuguseid, sealhulgas (isiklikust kogemusest tean rääkida) taignakujude või värvilisest paberist väljalõigatud piltide muuseum.

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu >>

Sotsiaalteaduste akadeemia aruandest, kus analüüsitakse turismitööstuse suundumusi, selgub kõigepealt, et siseturism on muutunud tsiviliseeritumaks, muuhulgas seetõttu, et turismi- ja kultuurivaldkonnad on ühendatud.

Eesti palub Venemaad lasta läbi transiitrongid Hiinast, illustreeriv foto
© Sputnik / Игорь Зарембо

Turism tegi ka puhtrahalise hüppe - 2016. aastal moodustas see 12,47% jaemüügist. Eelmisel sajandil oli see näitaja kaks korda madalam. Selline asi sai toimuda vaid seepärast, et kogu süsteem on läbipaistev: kui tulid võõrasse linna – käi ära ka kohalikus muuseumis.

Edasi läheb analüütikute jutt sujuvalt üle rahvusvahelisele turismile. Näiteks on olemas selline strateegiline algatus, nagu "Vöö ja tee", mis seisneb kaubandustaristu loomises kogu Euraasias (sealhulgas Venemaa kaudu) - Hiina rannikult Vahemere sadamatesse ja sealt edasi.

Teed, side, logistika... Kuid keegi jälgib Hiinas tähelepanelikult ka seda, et selle käivitamisest alates on Hiina uue siiditee piirkondadest tulevate inimeste ekskursioonid Hiinasse kasvanud kõigest kümme protsenti ehk siis miljoni inimese võrra, samal ajal kui vastupidises suunas on kasv olnud plahvatuslik - rohkem kui 15 protsenti aastas, ületades 27 miljonit inimest.

Lõppkokkuvõttes tekitas "Vöö ja tee" turismitööstuse, mille käive on 110 miljardit dollarit.

Kõik see toimub lisaks eri rahvaste kultuurilisele lähenemisele ja muule geopoliitikale. Huvitav, miks selline geopoliitika on kogu aeg analüütikute vaateväljas, kes fikseerivad isegi näiliselt tähtsusetuid üksikasju, näiteks turvistes mõõgavõitlusi.

Siin on täheldatav hiinlaste varjamatu kadedus venelaste suhtes, kes on selles vallas (nn sõjaajaloolaste liikumine) mööda läinud nii Hiinast, kui teistest riikidest.

Ja selles vallas on täiesti mõttekas konkureerida: kasvõi kuulsate jaapani samuraide väikest sarvedega tšešui riidekappi meenutav sõjarüü, mis sai alguse Hiina Mingi dünastia (1368-1644) soomusrüüst. Sama kehtib ka Korea või Vietnami soomusrüü kohta. Ja Katana mõõk – kas seegi pole Mingi "rohelise draakoni sirp"?

Autori poliitiline järeldus on selline: sõjaajaloolaste festivalidel osalemine aitab levitada kogu maailmas Hiina relvi ja kultuuri laiemalt. Siiani on riigi kultuurist laiemalt tuntud vaid hiina köök, vähemal määral maalikunst ja loomulikult kinokunst.

Hiina filmiturul toimuvad iga-aastased kassavõitlused Hollywoodi ja kohaliku, üha kvaliteetsemaks muutuva filmitoodangu vahel. Sel aastal lisandus selles vallas midagi hoopis uut: Hiina filmiturule jõudis India toodang - tegelikult on tegemist India filmibuumiga.

Ja see, muide, on veel üks kuum teema maailmas - milline tsivilisatsioon on teise ja kogu maailma vallutamisel edukam, kas Hiina või India? Kuivõrd nad omavahel ühilduvad? See on puhas kaunite kunstide vallas leviv geopoliitika.

Peamine on siin selles, et Hiina analüütikakoolkond näeb selles ideaalselt seost turisti muuseumikülastuse ja riigi jõudmise vahel maailmariigiks.

Liidripositsioon maailmas tähendab globaalset mõtlemist mitte ainult riigi tippjuhtidel, vaid ka paljudel teistel inimestel riigis. Hiinas on selline mõtlemine ilmselgelt muutunud paljudele normiks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

48
Samal teemal
Maaeluminister lendas Hiina Eesti toidule teed sillutama
Hiina lendurid näitasid oma kõrgema pilotaaži oskusi
Hiina reageeris Euroopa Liidu ühisarmee loomise ideele
Kohendatud inimesed - miks on Hiina geneetikute eksperimendid ohtlikud
Hiina kosmoseaparaat "Chang'e-4" maandus Kuu tagaküljele
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega