Hiinlased vallutavad maailma: miljard muuseumides, illustreeriv foto

Hiinlased vallutavad maailma: miljard muuseumides

37
(Uuendatud 08:43 12.01.2019)
Alustagem ühest tähelepanuväärsest faktist: möödunud aastal külastas muuseume peaaegu miljard hiinlast. Suur rahvaarv tekitab suure arvu efekti.

Dmitri Kossõrev, RIA Novosti

Tegelikult suudab Hiina oma 1,386 miljardilise rahvaarvuga hästi muu maailma närvidel käia. See tähendab, et iga hiinlane, vanurid ja imikud välja arvatud, käis muuseumis vähemalt korra.

Meenutagem Ameerika diplomaat Henry Kissingerile omistatud aforismi: kui iga hiinlane ostaks meilt kasvõi nõela, oleks see väga hea äri (tegelikult on see mõttetera hoopis vanem ja teada ammu enne Kissingeri, aga see selleks).

Hiina transiidi uus tee - kellele ja mida Eestis kukub >>

Suur rahvaarv tekitab suure arvu efekti, kuid muuseumid pole kaugeltki nõelaostmine. Siinkohal on oluline, kui järjekindlalt ja asjatundlikult kombineerivad Hiina arengustrateegid majandust, kultuuri ja poliitikat, sealhulgas välispoliitikat riigi huvides.

Kas vene-saksa sõprus toob transiiti tagasi Eestisse, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Aasta algus tähendab maailmale eelmise aasta statistikaandmete avaldamist, ja sellest selgub, kuidas Hiina ametiasutused järgivat kindlat sama loogilist mustrit: kultuur muudab inimesed paremaks — see toob tulu ja kiirendab majandust — see aga omakorda tugevdab riigi maailmaliidri seisundit.

Näiteks raamatud. Möödunud aastal murdis riik seni kogu maailmas täheldatava kurva trendi – interneti levikust tingitud pärisraamatupoodide sulgemise.

Tuleb välja, et Hiinas avatakse üha uusi raamatukauplusi ja seal pööratakse rahaks 86,7% riigi müügikäibest. Ainuüksi riigiettevõte Xinhua avas ühes provintsis koguni 198 uut müügipunkti.

Seejuures ei pruugi raamatute müük seal üldse kasvada (kuigi ei minda ka kahjumisse) — paljud tulevad raamatupoodi ainult selleks, et seal süüa ja raamatuid lehitseda - see on praegu moes. Ja seda moodi toetab riik, sealhulgas raamatukauplustele soodusrendi võimaldamisega.

Möödunud aastal tunnustati Hiinat teatavasti globaalse tehnoloogialiidrina, sest ta võttis juhtpositsiooni USA-lt üle, kuid sellist juhtpositsiooni poleks ta üldise hariduse ja kultuuritaseme tõusuta saavutanud.

Ja taas muuseumidest. Loomulikult on neid Hiinas igasuguseid, sealhulgas (isiklikust kogemusest tean rääkida) taignakujude või värvilisest paberist väljalõigatud piltide muuseum.

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu >>

Sotsiaalteaduste akadeemia aruandest, kus analüüsitakse turismitööstuse suundumusi, selgub kõigepealt, et siseturism on muutunud tsiviliseeritumaks, muuhulgas seetõttu, et turismi- ja kultuurivaldkonnad on ühendatud.

Eesti palub Venemaad lasta läbi transiitrongid Hiinast, illustreeriv foto
© Sputnik / Игорь Зарембо

Turism tegi ka puhtrahalise hüppe - 2016. aastal moodustas see 12,47% jaemüügist. Eelmisel sajandil oli see näitaja kaks korda madalam. Selline asi sai toimuda vaid seepärast, et kogu süsteem on läbipaistev: kui tulid võõrasse linna – käi ära ka kohalikus muuseumis.

Edasi läheb analüütikute jutt sujuvalt üle rahvusvahelisele turismile. Näiteks on olemas selline strateegiline algatus, nagu "Vöö ja tee", mis seisneb kaubandustaristu loomises kogu Euraasias (sealhulgas Venemaa kaudu) - Hiina rannikult Vahemere sadamatesse ja sealt edasi.

Teed, side, logistika... Kuid keegi jälgib Hiinas tähelepanelikult ka seda, et selle käivitamisest alates on Hiina uue siiditee piirkondadest tulevate inimeste ekskursioonid Hiinasse kasvanud kõigest kümme protsenti ehk siis miljoni inimese võrra, samal ajal kui vastupidises suunas on kasv olnud plahvatuslik - rohkem kui 15 protsenti aastas, ületades 27 miljonit inimest.

Lõppkokkuvõttes tekitas "Vöö ja tee" turismitööstuse, mille käive on 110 miljardit dollarit.

Kõik see toimub lisaks eri rahvaste kultuurilisele lähenemisele ja muule geopoliitikale. Huvitav, miks selline geopoliitika on kogu aeg analüütikute vaateväljas, kes fikseerivad isegi näiliselt tähtsusetuid üksikasju, näiteks turvistes mõõgavõitlusi.

Siin on täheldatav hiinlaste varjamatu kadedus venelaste suhtes, kes on selles vallas (nn sõjaajaloolaste liikumine) mööda läinud nii Hiinast, kui teistest riikidest.

Ja selles vallas on täiesti mõttekas konkureerida: kasvõi kuulsate jaapani samuraide väikest sarvedega tšešui riidekappi meenutav sõjarüü, mis sai alguse Hiina Mingi dünastia (1368-1644) soomusrüüst. Sama kehtib ka Korea või Vietnami soomusrüü kohta. Ja Katana mõõk – kas seegi pole Mingi "rohelise draakoni sirp"?

Autori poliitiline järeldus on selline: sõjaajaloolaste festivalidel osalemine aitab levitada kogu maailmas Hiina relvi ja kultuuri laiemalt. Siiani on riigi kultuurist laiemalt tuntud vaid hiina köök, vähemal määral maalikunst ja loomulikult kinokunst.

Hiina filmiturul toimuvad iga-aastased kassavõitlused Hollywoodi ja kohaliku, üha kvaliteetsemaks muutuva filmitoodangu vahel. Sel aastal lisandus selles vallas midagi hoopis uut: Hiina filmiturule jõudis India toodang - tegelikult on tegemist India filmibuumiga.

Ja see, muide, on veel üks kuum teema maailmas - milline tsivilisatsioon on teise ja kogu maailma vallutamisel edukam, kas Hiina või India? Kuivõrd nad omavahel ühilduvad? See on puhas kaunite kunstide vallas leviv geopoliitika.

Peamine on siin selles, et Hiina analüütikakoolkond näeb selles ideaalselt seost turisti muuseumikülastuse ja riigi jõudmise vahel maailmariigiks.

Liidripositsioon maailmas tähendab globaalset mõtlemist mitte ainult riigi tippjuhtidel, vaid ka paljudel teistel inimestel riigis. Hiinas on selline mõtlemine ilmselgelt muutunud paljudele normiks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

37
Samal teemal
Maaeluminister lendas Hiina Eesti toidule teed sillutama
Hiina lendurid näitasid oma kõrgema pilotaaži oskusi
Hiina reageeris Euroopa Liidu ühisarmee loomise ideele
Kohendatud inimesed - miks on Hiina geneetikute eksperimendid ohtlikud
Hiina kosmoseaparaat "Chang'e-4" maandus Kuu tagaküljele