Euroopa kõrgeimaks hooneks sai Peterburi Lahta Tsentr

Lääne meedia: mis on Putin Venemaast 2019. aastaks teinud

155
(Uuendatud 15:40 02.01.2019)
Nii Venemaa liberaalid, kui ka Lääne kremloloogid püüavad pidevalt ekspluateerida "pühade üheksakümnendate" teemat, idealiseerides seda perioodi ja lootes venelaste lühikesele mälule.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Näiteks enne viimaseid presidendivalimisi Venemaal nõretasid paljud artiklid Lääne ajakirjanduses lootusest, et nüüd tulevad valimiskastide juurde noored, kes ei mäleta enam kahekümne aasta tagust vaesust. Just sellepärast oli nendele "Venemaa spetsialistidele" tõeliseks šokiks, et vene noored käitusid nende ootustele täpselt vastupidiselt.

Briti ajakirjandus peab Putini uusaastatervitust "jultunuks" >>

Läänes sündis venelaste noorema põlvkonna meeleolu kirjeldamiseks isegi eraldi termin - "Putinager". Siis artiklid heast elust 1990-ndate aastate Venemaal võrreldes praeguse "kohutava" ajaga lakkasid mõneks ajaks, kuid pärast valimistulemustest tingitud šokist ülesaamist hakkasid analüütikud end taas selles veenma.

Näiteks rääkis endine Portugali poliitik Bruno Maçães, kes on nüüd ümber kvalifitseerunud Euraasia poliitika eksperdiks, kohutavast "vaesusest, meelehärmist ja kurvameelsusest", mis haarasid Venemaad, kuna "Putini ajal" on "elatustase" langenud ja on nüüd võrreldav Rumeenia ja Türgi omaga.

Seejuures argumenteeris portugallane oma väidet riikide SKT-ga elaniku kohta, tehes seejuures tema eriala esindajatele nii tavalise manipulatsiooni - ei võrrelnud mitte 1990-ndate aastate andmete, vaid 1989. aasta omadega. Vastasel korral olnuks ebameeldiv tunnistada, et pärast "pühade üheksakümnendate" hävingut on Venemaa majandus ja kodanike heaolu märgatavalt paranenud.

Üheks viimaste aastate Venemaaga seotud müütide levitamise liidriks Lääne ajakirjanduses on tõusnud The Guardiani ajakirjanik Carol Cadwollader, kes otsib Brexitis "Venemaa jälge". Tema saavutusi on sel aastas esile tõstetud mitmete ajakirjandusauhindadega.

"Putinitiinerid": see hirmus vene noorsugu >>

Enne aastavahetust otsustas Cadvollader käega lüüa telekanali RT avalikule üleskutsele tuhnida Briti valitsuse skandaalsetes dokumentides, seoses propagandaprojekti Integrity Initiative'i rahastamisega. Selle asemel otsustas Guardiani töötaja avaldada 1992. aastal Venemaa külastuse ajal temast tehtud foto "ajast, enne kui oligarhide ja poliitikute põlvkond teid paljaks röövis".

Veelgi enam, foto on tehtud halli jaamahoone, sünge rahvamassi ja piraat-taksojuhtide (90-ndatel elanud peaksid seda mõistet mäletama) taustal. Carol ja tema kaaslane ise paistavad aga õnnelikena – 90-ndate alguse Venemaa paistab neile üsnagi sobivat.

Euroopa kõrgeimaks hooneks sai Peterburi Lahta Tsentr
© Sputnik / Алексей Даничев

Paljud lugejad (eriti venelased) tuletasid ajakirjanikule meelde, kui õnnetu elu sel ajal oli. Teine Briti kolleeg aga toetas teda. The Times'i kolumnist Oliver Kamm meenutas, et käis 1992. aastal samuti Venemaal ega unusta kunagi "autokraatia langemisest puhkenud rahva entusiasmi".

Kõige huvitavam on see, et "pühasid üheksakümnendaid" kiidavad Läänes peamiselt need, kes ei ole kaua Venemaal käinud ja demoniseerivad pidevalt selle praegust elu oma kirjutistes. Neile aga, kes saavad venelaste elukvaliteeti ja –taset oma kogemustest võrrelda, avaneb hoopis teistsugune pilt.

Näiteks ilmusid Rootsi ajalehes NSD hiljuti Arhangelski filmifestivali Arctic Open žüriid juhtinud režissööri Gunilla Bresky reisimärkmed, kus ta võrdles oma muljeid esimese linna külastusega 1995. aastal. Ta meenutas vana räpast hotelli, kus nad elasid, räämas tramme, kauplust, kust sai osta ainult matrjoškasid ja puulusikaid. Nüüd aga pandi nad elama uude luksushotelli. Selle vastas oli suur kaubanduskeskus, mille kõrval Rootsi suurimadki kaubanduskeskused paistavad külapoodidena.

"Ma ei usu oma silmi. Kontrast on selleks liiga suur. Kuidas sai see linn nii palju muutuda!?" on Bresky vaimustuses, "Jah, sellest ajast, kui ma siin esimest korda käisin, on möödunud 23 aastat, selle aja jooksul võib paljugi muutuda, kuid et niivõrd!"

Bresky lõpetab artikli häbitundega Lääne ajakirjanike ja poliitikute pärast, kes oma artiklites ja aruteludes taandavad Venemaa ja venelased pidevalt ainult vaenlase kujundile, kes väidetavalt Rootsit ähvardab.

...Kuid Rootsi filmirežissöörile ajakirjandusauhinda muidugi ei anta.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

155
Tagid:
poliitika, majandus, meedia, ajakirjandus, Lääs, Venemaa
Samal teemal
Moskva - Venemaa pealinn ja 2018. aasta jalgpalli MM-i korraldaja
"Kolp ja kondid": Ameerika kaotas külma sõja Venemaale
Venemaa ei olegi lagunenud, mida nüüd küll teha - "vari-CIA" prognoosid
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega