Украинские военные в Донецкой области

Politoloog Ukraina armee pogrommide kohta: loodetakse, et sõda kustutab kõik jäljed

84
(Uuendatud 12:29 24.12.2018)
Ukraina sõjaväelased rüüstasid Krimmi piiri ääres asuva pansionaadi. Sellest, mida nad sõjaseisukorra varjus veel teha võivad, rääkis raadiole Sputnik sõjandusanalüütik Vladimir Karjakin.

TALLINN, 24. detsember - Sputnik. Ukraina relvajõudude võitlejad vandaalitsesid Krimmi piiril asuva pansionaadis, kuhu nad sõjaolukorra ettekäändel sisse kolisid. Sellest teatas Ülemraada endine saadik Aleksei Žuravko, vahendas RIA Novosti.

Tema käsutusse sattus puhkekeskuse direktori poolt Ukraina lõunapiirkonna sõjaväeprokurörile saadetud kaebus.

Sõjaseisukorras Ukraina: lahkuda või kaduda, kuid mitte sõjaväkke minna >>

Dokumendis märgitakse, et 30. novembril saabusid Hersoni oblasti Genitšeski rajooni puhkekeskusesse sõjaväelased, kes tutvustasid end Ukraina relvajõudude 57. brigaadi sõduritena, ning teatasid, et asuvad seoses sõjaseisukorra kehtestamisega sinna elama.

Ukraina president Petro Porošenko
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Sõjaväelaste sõnul said nad sellise korralduse oma juhatuselt ja otsus kooskõlastati Genitšeski rajooni juhi Aleksandr Vorobjoviga.

"Kaks päeva hiljem, kui ma läksin vaatama, kuidas sõdurid elavad, märkasin, et kahest luksuslikumast numbritoast on kadunud Samsungi 50-tolliste ekraanidega plasmatelerid, mille hind on üle 12 tuhande grivna (umbes 400 eurot – toim.).

Samuti kadusid mõned vähemväärtuslikud esemed, mille nimekiri esitati politseile. Fuajees purustati värvilisest klaasist vitraaž. Puhkekeskuses ja tubades valitses korralagedus, kõikjal vedelesid tühjad alkoholipudelid," kirjutati kaebuses.

Ukraina armee keeldus direktori sõnul juhtunut kommenteerimast. "Minu küsimusele, millised on nende ülesanded puhkebaasis, vastati, et tegemist on sõjasaladusega," teatas direktor.

Putin põhjendas keeldumist Porošenkoga suhtlemisest >>

Ta lisas ühtlasi, et ka politseile esitatud avaldus ei andnud mingeid tulemusi: kriminaalasja ei algatatud, õiguskaitseametnikud ei rakendanud mingeid meetmeid.

Ei ole teada, kas kohalikud omavalitsused suudavad sellistes tingimustes taristut ja elanikkonda kaitsta, ütles sõjaasjanduse politoloog, Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumi sõjaväeülikooli õppejõud, sõjateaduste kandidaat, erupolkovnik Vladimir Karjakin.

"Sõda kannab kõik maha – sõjaseisukorra ettekäändel tekitavad julgeolekujõud tsiviilobjektidele kahju. Sama põhjendusega võivad nad minna veelgi kaugemale, marodööritsemise ja elanikkonda röövimiseni, sõiduvahendite võõrandamiseni. Kus olid politsei silmad? Selgub, et teda ei olnud üldse "pildil". Sõja tingimustes nõrgeneb alati riigi mõju, ehkki ta peaks kontrollima ja järgima elanikkonna ohutust puudutavate õigusnormide täitmist," sõnas ta. 

"Loomulikult toob see kõik kaasa sotsiaalse struktuuri lagunemise ja tsiviilelanikkond, kes selle all enim kannatab, tunneb end ohustatuna. Ma ei tea, kas kohalikud võimud suudavad infrastruktuuri ja kohalikke elanikke sellise tegevuse eest kaitsta. Kõik näeb välja väga trööstitu," lisas Vladimir Karjakin.

Sõjaseisukord kehtestati Ukrainas novembri lõpus pärast Kertši väina intsidenti, mil Ukraina laevad Venemaa piiri rikkusid ja piirivalvurite poolt kinni peeti.

84
Tagid:
poliitika, pogromm, sõjaseisukord, Krimm, Venemaa, Ukraina
Teema:
Provokatsioonid Mustal merel (60)
Samal teemal
Miks Ukraina Kertši väinas Venemaad provotseeris
Ekspert: miks Putinile Ukraina kohta vähe küsimusi esitati
Mida tunnistasid Ukraina sõjaväelased ülekuulamisel
Ukraina Ülemraadas lubati Venemaa okupeerida