Министр обороны США Джеймс Мэттис

Pentagoni "Hull Krants" esitas lahkumisavalduse

59
(Uuendatud 18:02 21.12.2018)
USA kaitseminister James Mattis, kes sõjaväes teenitud aastate jooksul on saanud hüüdnime "Hull Krants" (Mad Dog), teatas president Donald Trumpile oma erruminekust.

TALLINN, 21. detsember - Sputnik. Terav vastuseis Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi viimastele otsustele viisid USA kaitseminister James Mattise vabatahtliku tagasiastumiseni.

Telekanal NBC poolt avalikustatud kirjas teatas kaitseminister Valge Maja peremehele oma tagasiastumisest, et president saaks leida uue kaitseministri, kelle vaated tema omadega paremini sobivad.

Ministri lahkumissoovitus presidendile

Mattis märkis kirjas, et on uhke möödunud kahe aasta jooksul tehtud edusammude üle USA riigikaitsestrateegia eesmärkide saavutamisel.

"Meie vägedel on jätkuvalt vajalikud võimekused, et konfliktis vastasega peale jääda ja USA tugev mõju maailmas säilitada," kirjutas Mattis.

Tema põhjustab stressi. Trumpi "hull koer" siirdub Pentagoni >>

Ta usub jätkuvalt "unikaalsesse ja kõikehõlmavasse liitude ja partnerluste süsteemi". Tema arvates ei suuda Ameerika Ühendriigid tugevaid liitlassuhteid säilitamata ja "austuseta liitlaste vastu" oma huve kaitsta.

"Niikaua kui USA on vabas maailmas asendamatu, ei saa me kaitsta oma huve ega teha seda tõhusalt säilitamata tugevaid liitlassuhteid ja üles näitamata austust liitlaste suhtes. Nagu teie, olen ka mina algusest peale rääkinud, et USA sõjavägi ei tohiks olla maailma politseinik. Vastupidi, me peame kasutama kogu Ameerika võimsust, et tagada julgeolek ühiselt, sealhulgas demonstreerides kaitseallianssides oma liidrirolli," ütles ta.

Ameerika vaenlased on need, kelle huvid Ameerika omadele ei vasta

Pentagoni juht ei suutnud vastu panna kiusatusele kritiseerida Venemaad ja Hiinat, teatades, et need riigid üritavad väidetavalt "kujundada maailma vastavalt oma autoritaarsele mudelile".

Ta usub, et Ameerika Ühendriigid peavad oma lähenemisviisis tegutsema otsustavalt ja ühemõtteliselt nende riikide suhtes, kelle strateegilised huvid on Ameerika omadega vastuolus.

"On ilmne, et näiteks Hiina ja Venemaa tahavad kujundada maailm vastavalt oma autoritaarsele mudelile - saada vetoõigust teiste riikide otsustele majanduse, diplomaatia ja julgeoleku valdkonnas, et saavutada oma huve naabrite, Ameerika ja meie liitlaste arvel. Just sellepärast peame me kasutama kogu Ameerika võimsust ühise kaitsetegevuse tagamiseks," kirjutas Mattis.

"Kuna teil on õigus kaitseministrile, kelle vaated nendes ja teistes küsimustes sarnanevad teie omadega rohkem, arvan ma, et mul on õigus oma ametikohalt lahkuda," lõpetas kaitseminister oma kirja.

James Mattis läheb erru 28. veebruarist 2019 ja tema sõnul teeb ta "kõik võimaliku" asjaajamise sujuvaks üleandmiseks uuele kaitseministrile.

Aia taga on juba järjekord

Valge Maja peremees ise ei väljendanud ministri demarši üle vähimatki pahameelt. Talle omasel viisil teatas ta sotsiaalvõrgustiku kaudu James Mattise eelseisvast tagasiastumisest 2019. aasta veebruari lõpul, lisades, et varsti teatab ta uue kandidaadi kaitseministri kohale.

President teatas: "Jim saavutas töös tohutut edu, eriti uue relvastuse soetamise valdkonnas. Kindral Mattis aitas mind palju, et veenda liitlasi ja teisi riike kandma oma osa sõjalistest kohustustest."

Ameerika meedia sõnul sai viimaseks piisaks Trumpi ja Mattise suhete karikas USA presidendi otsus viia USA väed välja Süüriast. Mattis püüdis väidetavalt presidenti korduvalt veenda sellest sammust loobuma.  Lisaks ei nõustunud Pentagoni ülem müüri ehitamise plaanidega Mehhiko piirile.

Директор Центра военно-политического анализа в Институте Хадсона Ричард Вайц
© Sputnik / Иван Климычев
Richard Weitz

Hudsoni Instituudi sõjalise-poliitilise analüüsi keskuse direktor Richard Weitz rääkis RIA Novostile, et "see otsus oli ilmselt vältimatu isegi juba enne Süüria-otsust", sest Mattise ja Trumpi vahelised erimeelsused on viimastel kuudel muutunud järjest ilmsemateks.

Mees, kellele meeldis afgaanide pihta tulistada

Vaikse ookeani äärses Washingtoni osariigis sündinud Mattis alustas sõjaväeteenistust USA merejalaväes 1969. aastal. Oma viimasel teenistuskohal USA Keskväejuhatuse ülemana vastutas ta Lähis-Ida ja Kesk-Aasia eest. Sellel ametikohal teenis ta aastatel 2010-2013.

Afganistani operatsiooni "Enduring Freedom" ajal juhtis brigaadikindrali auastmes Mattis operatiivtaktikalist gruppi. Koalitsioonijõudude 2003. aasta sissetungi ajal Iraaki juhtis ta merejalaväelasi ning osales Fallujah lahingus.

Teenistuse ajal sai Mattis hüüdnime "Mad Dog", mida Trump pärast temaga kohtumist ühes oma märgukirjas mainis. Mattis on tuntud oma otseste väljaütlemiste poolest - 2005. aastal, rääkides USA sõjalisest tegevusest Afganistanis, ütles ta, et afgaanide pihta on "paganama lõbus tulistada":

"Mõnda inimest tulistada on lõbus... Mulle meeldib võidelda." (It's fun to shoot some people. Actually it's quite fun to fight them, you know. I like brawling).

Mattise sõnad tekitasid ühiskonnas vaidlusi ja rahulolematust, kuid distsiplinaarvastutusele teda ei võetud.

59
Samal teemal
Süüria: USA varustab Ukraina kaudu terroriste relvadega
Pentagon ei vastanud Šoigu ettepanekule arutada erimeelsusi
Pentagon vajab vägede itta paigutamiseks uusi Euroopa kaarte