Цветы у здания министерства иностранных дел РФ в связи с гибелью посла России в Турции Андрея Карлова

Diplomaadi elu ei koosne furšettidest ja vastuvõttudest

27
(Uuendatud 14:04 19.12.2018)
Kaks aastat tagasi lausus Venemaa suursaadik Türgis Andrei Karlov avasõnad Ankaras näituse avamisel. Tema selja taga seisnud noormees haaras järsku hüüatusega "Allah akbar!" püstoli ja tulistas teda selga.

TALLNIN, 19. detsember - Sputnik.  Karlov oli neljas Venemaa täievoliline esindaja, kes on oma ametikohal tapetud. Vastupidi üldlevinud ettekujutusele ei koosne diplomaadi elu furšettidest ja vastuvõttudest. Tegemist on raske ja ohtliku tööga.

Suursadiku lesk rääkis oma eluolust pärast tragöödiat

Suursaadik Andrei Karlovi lesk Marina Karlova rääkis RIA Novosti korrespondendile oma mehest ja sellest, kuidas ta pärast tema hukkumist elanud on.

"Andrei palus alati, et ma jõulupuu aegsasti ära ehiksin ja lastelastele kingitused valmis paneksin. 2016. aastal tegime me ettevalmistusi uusaastaks juba detsembri. Kuid pidupäeva tähistada ei saanudki," sõnas lesk.

Архивное фото посла России в Турции Андрея Карлова
© AFP 2019 / DEPO PHOTOS
Suursaadik Andrei Karlov

"Pärast tema hukkumist ei ole ma seniajani valmis jõulupuud püsti panema, aga loodan, et edaspidi suudan seda teha. Liatigi on mul vaja need kingid üle anda, mille mees meie lapselastele ostis," lisas ta.

"Mulle tundus alati, et abikaasal on väga arenenud intuitsioon. Kuidas muidu seletada juhtumit, mis leidis aset kaks nädalat enne tragöödiat. Sõitsime neljakesi (ämm, minu õde ja meie Andreiga) kaubanduskeskusse. Möödume lasteasjade kauplusest. Ja samas teeb Andrei ettepaneku sisse astuda ja lastele mänguasju osta, ütleb, et hiljem hakkame neid ühekaupa kinkima," meenutas Marina Karlova.

Türgis vahistati seoses Karlovi mõrvajuurdlusega endine politseinik >>

"Igaüks meist tassis siis kummaski käes nelja kotitäit. Mida kõike seal ei olnud: Barbied, raudtee, mänguautod, majakesed, nukunõud, nn arendavad mänguasjad. Aga seni ei ole ma neid veel ära kinkinud. Pisitüdruk on nelja-aastane, poiss kolmene – praegu nad veel ei mõista ega oska meeles pidada. Ootan, kuni nad veidike veel kasvavad. Siis ütlen neile, et see on neile vanaisa Andreilt. Ta hoolitses nende eest aegsasti ette," rääkis naine.

Viimasel ajal kordas ta abikaasale: "Marina, ära kunagi midagi edasi lükka. Sa ei tea, mis homme juhtub." Nähtavasti oli mingisugune hoiatav kõhutunne või eelaimus.

"Neli kuud enne hukkumist ütles ta, et juhul kui ta järsku mulle hüüab, et ma põrandale pikali heidaks, siis pean seda kiiresti tegema, ilma liigseid küsimusi esitamata. Mina küsisin, et mis temast saab. Andrei vastas: "Küll mina kuidagi enesega toime tulen." Mul tekkis tookord väga sant tunne, aga tema paistis rahulik," meenutas lesk.

Ekspert: Türgi teeb kõik, et siluda suhteid Venemaaga

Andrei Karlovi mõrvajuhtumi erapooletust uurimisest rääkis Venemaa kaasaegse riigiarengu instituudi direktor Dmitri Solonnikov.

Eksperdi hinnangul püüab Türgi muuta juurdluse võimalikult avatuks, et selle tulemusi rahvusvahelise üldsuse ja ennekõike Venemaa poolt tunnustataks.

Ankaras tapeti Vene suursaadik Türgis >>

"Türgi käitub küllaltki korrektselt ja mitte keegi ei hakka Türgi võime selles süüdistama, et nad üritavad mõrvarile katet pakkuda," ütles ta intervjuus raadiole Sputnik.

Teisest küljest, leiab Solonnikov, kasutab Türgi antud vahejuhtumit ilmselt ära sisepoliitilises võitluses opositsiooniga – sellest annab tunnistust Venemaa diplomaadi mõrvamises süüdistatavate ja sellega seotute hulk. "Ma usun, et samaaegselt lahendatakse mõlemat ülesannet," lausus ekspert.

Andrei Karlovi tapmisasjas vahistati Türgi kirjastaja
© Sputnik / Илья Питалев

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti kirjutas, lasti Venemaa suursaadik Andrei Karlov maha 19. detsembril 2016. aastal Ankaras fotonäituse "Venemaa Kaliningradist Kamtšatkani rännumehe silmade läbi". Ründe sooritas politseinik Mevlüt Altıntaş, kes sündmuskohal tapeti.

15. novembril jõudis Karlovi mõrvajuurdlus lõpule, süüdistuskokkuvõte saadeti prokuratuuri. Ühtekokku on selle kaasusega seoses vahistatud kaheksa inimest, kellest neli on endised politseinikud.

Kinnipeetute seas on ka meediagrupi Guru juht Hayreddin Aydinbash ja Venemaa suursaadiku mõrvapaigaks osutunud näituse korraldaja Mustafa Timur Ozkan.

Türgi võimud asetavad vastutuse selle kuriteo eest opositsioonilise islamijutlustaja Fethullah Güleni organisatsioonile, keda süüdistatakse ühtlasi 2016. aasta suvel Türgis toimunud riigipöördekatses. Gülen ise, kes viibib praegu USA-s, eitab kõiki süüdistusi.

27
Tagid:
aastapäev, tapmine, suursaadik, Andrei Karlov, Venemaa, Türgi
Teema:
Ankaras tapeti Vene suursaadik Türgis (17)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega