Военнослужащие украинских вооруженных сил Украины

Sõjaseisukorras Ukraina: lahkuda või kaduda, kuid mitte sõjaväkke minna

127
(Uuendatud 10:54 16.12.2018)
Sõjaseisukord kehtib Ukrainas alles kaks nädalat, kuid hakkab juba ohustama Ukraina majandust, arvatakse Ülemraadas. Kogu selle aja on sõjakomissariaadid üritanud linnatänavatelt kinni püüda vajalikku hulka kodumaakaitsjaid ja tsiviilvõimud piiravad alkoholi müüki vormis inimestele.

TALLINN, 16. detsember - Sputnik. Sõjaseisukord kehtestati novembri lõpul kümnes Ukraina piirkonnas: Vinnitsa, Donetski, Zaporožje, Luhanski, Nikolajevi, Odessa, Sumõ, Harkovi, Hersoni ja Tšernigovi oblastis. Sellest, kuidas ukrainlaste elu sõjaseisukorras muutunud on - RIA Novosti artiklis.

"Vabatahtlike" otsingud

Kiiev rakendas erirežiimi pärast seda, kui Vene piirivalvurid pidasid Kertši väinas kinni kolm Ukraina mereväelaeva. Relvajõud on viidud lahinguvalmidusse, välja on kuulutatud reservõppekogunemised.

10. detsembril lubas Ukraina maaväe väejuhatus, et õppekogunemisele kutsutetele makstakse kuni 30 grivnat (ligi 1 euro – toim.) päevas. Õppekogunemisel osalejale säilitatakse keskmine palk töökohal.

Porošenkol saab aeg otsa: oodata on uut "Venemaa agressiooni" >>

Kuigi Ukraina kaitseminister Stepan Poltorak kinnitas, et Ukraina relvajõudude teenistusse astuda soovijate arv ületab vajadust mitu korda, peavad sõjaväekomissariaatide ja politseitöötajad "vabatahtlike" - nii reservväelaste kui ka ajateenijate leidmiseks reide tegema.

Ukraina president Petro Porošenko
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Sõjakomissariaadid kurdavad raskusi kutsete kättetoimetamisel. "Ühed on lahkunud töö otsinguil, teised peidavad end naise ja ema seljataha ega ava ust," rääkisid sõjakomissariaadi töötajad ühele Ukraina väljaandele.

Teises väljaandes tunnistasid kutsekomisjoni liikmed, et nad on sunnitud kavaldama – suurendama kunstlikult reservväelaste arvu, suunates samu inimesi õppekogunemistele mitu korda või siis võltsima teenistusse võetud reservväelaste arvu.

Selline praktika väeüksuste ülemaid ei kurvasta - nemad saavad sellevõrra rohkem varustust ja toitu.

Traditsiooniliselt nurjus Ukrainas sügisene kutse. 4. detsembril teatasid Tšerkassõ linna aktivistid, et rahvuskaart ja politsei peavad tänavatel kinni kõik noored mehed ja viivad nad selgitusteta sõjakomissariaati. Kiievist teatatakse samuti linnatänavatel kutsealuste "püüdmise" juhtumitest.

Novembris (ajateenistusse kutsumine algas enne sõjaseisukorra väljakuulutamist) teatas Kiievi sõjakomissar nurjunud kutsest ajateenistusse ja rääkis, et ajateenijaid tuli politsei abiga taga otsida ja kogunemispunktidesse tuua.

Kiiev avaldas seaduse Venemaaga sõlmitud sõpruslepingu ülesütlemise kohta >>

Väejuhatuse "Zapad" esindaja Anatoli Prošin kirjeldas olukorda Rovnos: "Seadust eiratakse massiliselt. Rakendame juba äärmuslikke meetmeid."

Kusjuures mõistliku tasu eest võivad sõjakomissariaadid mitteilmumise  peale ka silma kinni pigistada. Seda võimalust kasutavad mitte ainult kodanikud, vaid ka ettevõtted, kes ei taha oma töötajaid kaotada.

Näiteks Odessa oblastis nõudis linnaosa sõjaväekomissar eraettevõtte juhilt ja kahelt tema alluvalt "abi eest" mobilisatsioonist vabastamisel kuus tuhat dollarit. Altkäemaksu vastuvõtmisel pidasid Ukraina julgeolekuteenistuse operatiivtöötajad ta kinni.

Jelena Hersoni oblastist ütles agentuurile RIA Novosti: "Mehed hoiavad tõesti väeteenistusest kõrvale, kuni sinnamaani välja, et paljud lahkuvad oma töökohalt ja lihtsalt kaovad. Keegi ei taha sõjaväkke minna. Sõjaväekohuslasi püütakse tuua sõjakomissariaatidesse mistahes ettekäändel."

Suhtuge olukorda mõistvalt

Aktiivsust on ilmutanud ka sõjaväekaugud ametnikud. Nii ilmus kohe pärast sõjaseisukorra väljakuulutamist muidu täiesti tsiviilisikust taristuminister Vladimir Omeljan koosolekule laigulises sõjaväe välivormis. Tõsi, kaitseministeeriumist tehti talle märkus ja paluti käia tavariietuses.

Hersoni oblasti Genitšeski linnaosavanem Aleksandr Vorobjov tänas Kiievit sõjaseisukorra kehtestamise eest ja lubas anda sõjaväelaste paigutamiseks puhkebaasid.  "Ma ei hakka kuulama asutuste juhtide hala, et nad on ruumid talveperioodiks juba sulgenud," ähvardas ta.

Odessa linnapea Gennadi Truhhanov andis korralduse mitte ainult võtta olulised objektid valve alla ja seada valmis avalikkuse teavitussüsteem, vaid otsustas kehtestada ka karmid sõjaaja piirangud. Ta soovitas kõigil ettevõtetel kehtestada alkoholi ja alkoholisisaldusega jookide müügikeeld sõjaväevormis isikutele.

Venemaa on valmis lõpetama raudteeliiklust Ukrainaga >>

Samasuguseid meetmeid rakendati kohaliku omavalitsuse korraldusega Tšernigovi oblasti Desna asulas. See oli tingitud asjaolust, et asula 10 000 elanikust 3000 on sõjaväelased. Desnas asub Ukraina maaväe väljaõppekeskus. Piirangute algatajaks oli sõjaväegarnisoni ülem.

Sumõs hoiatasid linnavõimud, et ühistranspordi töös võib esineda häireid. Bussid võidakse liinidelt maha võtta, et toimetada sõjaväelasi kogunemiskohtadesse. Elanikke paluti suhtuda olukorda mõistvalt.

"Petjaga ollakse juba harjunud"

Kuid tavalisi inimesi sõjaseisukord ei mõjuta, kinnitab Odessa ajakirjanik Leonil Dolivo vestluses RIA Novostiga: "See on tinglik. Kauplused ja ööklubid töötavad. Pole sellist muljet, et keegi kedagi ründaks."

Tema sõnul pani kodanike enamikku muretsema vaid grivna vahetuskursi muutumine dollari suhtes. Dolivo nõustub, et eriline õiguslik režiim on osa poliitilisest mängust: "Selle põhjus (Ukraina presidendi Petro Porošenko jaoks - toim.) on iga hinnaga võimul püsida. Siis algatab ta mingi provokatsiooni ja pikendab sõjaseisukorda."

Küsimusele rahva toetusest Porošenkole vastab Odessa elanik: "Enamik inimesi vihkab teda, kuid kardab, et mõni teine võib Petjast (presidendi hüüdnimi - toim.) veelgi hullem olla. Petjaga aga ollakse juba enam-vähem harjunud."

Olukorda Maidani-järgses valitsuses üldiselt ja sõjaseisukorras eriti iseloomustab bloger anekdoodiga: "Odessa tänaval sõitev tramm jääb äkki seisma. Trammi alt tuleb suitsu ja juht läheb vaatama, mis juhtus. Avanevast aknast hüütakse: "No mis on, kas "Au Ukrainale!" või sõidame edasi?"

Hersoni elanik Jelena ütles agentuurile RIA Novosti, et politsei hoiatas sõjaväevormis marodööride ilmumise eest. "Kuid need kuulujutud ei leidnud kinnitust, nagu ka kuulujutud vara võõrandamisest. Esimestel päevadel pärast sõjaseisukorra kehtestamist ilmnes mõningane toiduainete ostupaanika, kaupluseriiulitelt kadusid suhkur, jahu ja makaronid. Nüüd on see maha rahunenud."

Ülemraada endise saadiku Aleksei Žuravko sõnul on Hersoni oblastis, erinevalt oblastikeskusest "sõjaväelased hakanud omavolitsema, nad hirmutavad elanikkonda ja võtavad neilt alkoholi ära".

Mingis külas Krimmi piiril tehti tares "soomust" – võeti ära kümme liitrit puskarit, kolm hane, kümme purki konserve, viis liitrit veini, kaks madratsit, kaks patja, kaks ja pool tuhat grivnat. Muid üksikasju saadik ei esitanud.

127
Tagid:
poliitika, ühiskond, majandus, sõjaseisukord, Venemaa, Ukraina
Teema:
Provokatsioonid Mustal merel (60)
Samal teemal
FSB avaldas Ukraina meremeeste kinnipidamise üksikasjad
Mida tunnistasid Ukraina sõjaväelased ülekuulamisel
Eesti valitsus toetab Ukraina provokatsiooni Mustal merel
Ukraina viis oma armee ja julgeolekutalituse täielikku lahinguvalmidusse
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega