Poolas Katowices algab kliimakonverentsi teine nädal, illustreeriv foto

Kiisler: ÜRO kliimakonverentsi teine nädal on otsustav

26
(Uuendatud 14:44 10.12.2018)
Poolas Katowices algab kliimakonverentsi teine nädal. Kõrgetasemelistel kohtumistel Eestit esindava keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul on nädala lõpuks selge, kuidas riigid Pariisi kliimalepet rakendama hakkavad.

TALLINN, 10. dets — Sputnik. "Algav nädal kirjutatakse ajalukku kui nädal, mil langetati kliimasaatuslikud otsused. Pariisi leppe vastu võtmisest on kolm aastat. Kliimaleppega kohanemise aeg on läbi, algab tegutsemise etapp," selgitas Kiisler konverentsi olulisust.

Ratas: puhta elukeskkonna tagamine on meie kohustus >>

"Üks asi on kõik poliitikute tasandil sõlmitavad kokkulepped, kuid kandva rolli kliimamuutuste leevendamisel saavad absoluutselt kõik," ütles ta. Ta lisab, et Eesti võtab kliimaküsimusi ja Pariisi kokkuleppe täitmist tõsiselt. Vahepealsetel aastatel on tehtud kliima valdkonnas palju tööd nii Eestis kui Euroopa Liidus.

Kasvuhoonegaaside heite vähendamise ühiste eesmärkide kokku leppimine 2030. aastaks Euroopa Liidus oli ühtlasi üks prioriteetidest ka Eesti eesistumise ajal. "Eesti eksperdid on teinud enne konverentsi ning tolle esimesel nädalal palju tööd selle nimel, et Pariisi kokkuleppe reeglid oleksid õiglased ja toetaksid leppe elluviimist," märkis Kiisler.

Konverentsi teisel nädalal jätkub tehniline töö Pariisi kokkuleppe reeglistikuga, millega paralleelselt toimuvad ka poliitilised arutelud. Üks olulisim on teisipäeval toimuv kõrgetasemeline poliitiline dialoog ehk nn Talanoa dialoog. See on sündmus, kus riigid jagavad kogemusi ja positiivseid näiteid oma kliimaalasest tegevusest. Teisisõnu esitletakse oma maa edulugusid.

"Eestil on palju, mille üle uhke olla. Meie innovatsioon ei ole ammu enam vaid oma riigi keskne ning ÜRO kliimakonverentsil jõuavad Eesti nutikad lahendused veelgi suurema publikuni," lubab minister Kiisler, kes kavatseb Talaona dialoogil välja tuua positiivseid näiteid nii meie digitaalühiskonnast kui ka kodanikualgatustest.

Pariis kliimaleppeväliste riikidega kaubandusleppeid ei tee >>

Talanoa dialoogi peamine eesmärk on mõista, kui kaugele on Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide täitmisega jõutud, ning suunata kokkuleppe osalisi seadma ambitsioonikamaid eesmärke. Lisaks ministritele osalevad dialoogis ka linnade, ettevõtjate ja ka ühenduste esindajad.

Ametlike läbirääkimistega paralleelselt toimuvad konverentsil kliimaalaseid lahendusi ja tegevust propageerivad üritused, mis toovad kokku valitsused, ettevõtted, teadlased, valitsusvälised organisatsioonid.

Oma ürituse korraldab kliimakonverentsil neljapäeval, 13. detsembril ka Eesti. Kõrvalüritus keskendub inimeste spordi abil kliimadiskussiooni kaasamisele. "Sport tervikuna on valdkond, mis saab tänu paljuarvulise publikule ja suurele tähelepanule olla mitmete kliimasõbralike lahenduste propageerija," märkis kõrvalürituse korraldaja, Keskkonnaministeeriumi energeetikanõunik Mart Raamat.

"Neljapäevasel üritusel tutvustame, kuidas mõjutavad kliimamuutused meie lemmikspordialasid ning kuidas saavad sportlased aidata kliimamuutuste vastu võidelda," ütles Raamat. Ta lisas, et aukülaliseks on Eesti üritusele oodata Venemaa hokilegendi Vjatšeslav Fetissovit.

Veel on Eestil kavas ka mitmeid kahepoolseid kohtumisi erinevate riikide keskkonnaministritega.

Katowice kliimakonverentsi (COP24) eesmärgid

  • Alates Pariisi kokkuleppe sõlmimisest on käinud töö selle nimel, et luua leppe rakendamiseks vajalikud reeglid (nö rulebook), millega pannakse paika, kuidas kokkulepitut reaalselt ellu viima hakatakse.
  • Kliimaleppe reeglite paika saamisel on suur roll riikide solidaarsusel ning eri dimensioonide vahelisel koostööl. Kõik peavad olema valmis panustama selleks, et eesmärk läbi muutuste tõhusamalt saavutada.
  • Suurimad kokkuleppekohad puudutavad aruandlust ehk seda, kuidas riikide kliimaalaste eesmärkide poole liikumist edastada ning eesmärkide poole liikumist kontrollida ning mis juhtub siis, kui riigid ei suuda oma lubadusi täita.
  • Kokku leppimist vajavad ka arenguriikide kliimapoliitika tegevuste rahastamise põhimõtted.

Olulisemad Pariisi kokkuleppe reeglistiku elemendid

  • riiklikult kindlaksmääratud panuseid (ehk riikide lubadusi) kaardistav teave;
  • läbipaistvus- ehk aruandlusraamistiku tingimused;
  • eesmärkide suunas liikumise ülemaailmse kokkuvõtte (nö Global Stocktake) koostamise tingimused;
  • kliimategevuse rahastamist puudutava teabe esitamise tingimused;
  • Pariisi kokkuleppe täitmist jälgiva komitee olemus ja volitused;
  • kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise mehhanismi reeglid;
  • arenguriikide kliimamuutuste mõjuga kohanemise pingutuste tunnustamine;
  • arenguriikidesse tehnoloogia siirde ja võimeloome tingimused.

Kasvuhoonegaaside emissiooni praeguse taseme juures võib kliima soojeneda 1,5 kraadi Celsiuse võrra juba 2030. aastaks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. "Globaalne soojenemine jõuab 1,5 kraadi Celsiuseni tõenäoliselt ajavahemikus 2030-2052, kui see kasvab jätkuvalt praeguses tempos," märgiti "suure tõenäosusega" Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) aruandes.

26
Tagid:
keskkond, ilm, kasvuhoonegaasid, kliima, konverents, Pariisi kliimalepe, ÜRO, Poola
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega