Kas pigem elus või pigem surnud: kas INF lepingut õnnestub päästa, illustreeriv foto

Kas pigem elus või pigem surnud: kas INF lepingut õnnestub päästa

27
(Uuendatud 15:42 05.12.2018)
USA riigisekretär Mike Pompeo ütles teisipäeval, et Washington kutsub Moskvat üles kahe kuu jooksul INF lepingu täitmise juurde tagasi pöörduma. Tema sõnul peatavad Ameerika Ühendriigid oma lepingujärgsete kohustuse täitmise, kui Venemaa Föderatsioon ei asu 60 päeva jooksul lepingut täitma.

TALLINN, 5. detsember — Sputnik. Moskva teatas vastuseks viivitamatult lepingu omapoolsest täitmisest. Vestluses agentuuriga RIA Novosti avaldasid eksperdid arvamust, kuidas olukorrast välja tulla.

Ameerika eksperdid ei ole keskmise ja lühimaarakettide leviku piiramise lepingu (INF-leping, ingl. k. The Intermediate-Range Nuclear Forces Treaty) saatuse osas ühel meelel: mõned leiavad, et sellest taganemine on juba sündinud tõsiasi, teised loodavad selle elustamisele ja seda isegi vaatamata USA esitatud ultimaatumile. Kuid kõik on nõus, et pooled peavad istuma läbirääkimiste laua taha ja otsima kõigi jaoks vastuvõetavat lahendust.

Lepinguallergia

"Esimene, mida venelased ja ameeriklased tegema peaksid, on maha istuda ja arutada, millised tõendid on lepingu rikkumise kohta, millised argumendid on Venemaal, et ta lepingust kinni peab. Tõendamiskoormus on kahjuks venelastel. USA peaks pöörama tähelepanu ka venelaste murelikkusele mõnede raketiseadeldiste suhtes, mis on seotud maismaal paikneva raketisüsteemiga AEGIS Ashore," ütles agentuurile RIA Novosti Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi vanemteadur Michael Ellemann.

Miks on Trumpil tarvis INF lepingust välja astuda >>

Tema arvates on Ameerika Ühendriikidel lihtsam tõendada, et seal Tomahawki tiibrakette pole. Venemaa süüdistab Ameerika Ühendriike selles, et nad on juba paigutanud Rumeeniasse ja paigutavad Poolasse raketitõrjesüsteeme MK-41, mis on võimelised tulistama välja ka INF-lepinguga keelatud Tomahawk tiibrakette. Lisaks peab Moskva Ameerika Ühendriikide poolseks lepingurikkumiseks ameeriklaste suure tegevusulatusega ründedroonide kasutamist, mis mahuvad lepingus sätestatud maismaal paiknevate ballistiliste tiibrakettide määratluse alla.

"Raskus seisneb selles, kas nad jõuavad üksmeelele (Venemaa) uue relvasüsteemi vastavuses INF lepingu tingimustele. Ja kui mitte, siis ma arvan, et leping on surnud," ütles ekspert.

Jutt käib raketist 9M729 (ameeriklased nimetavad seda SSC-8). USA väidab, et maismaaraketid laskeulatuse vahemikus 500 kuni 5500 kilomeetrit on INF lepinguga keelatud.

Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov on varem öelnud, et Venemaa teavitas Ameerika Ühendriike sellest, et 9M729 raketti ei ole sellisel laskeulatusel katsetatud ja et Moskva on hea tahte märgina andnud ameeriklastele teavet katsetuste ajakava kohta ja selgitanud Washingtoni eksitust laskeseadeldistest suhtes, millest nad välja tulistatakse.

Elleman juhtis tähelepanu, et Venemaale läbirääkimiste kutse mitteesitamine Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Pompeo avalduses võib tähendada seda, et Venemaad ära kuulata ei kavatseta ja lepingust taganemise otsus on juba tehtud.

"Kui USA kasutab õigustuseks asjaolu, et me ei saa avaldada allikaid ja meetodeid (Venemaal lepingu rikkumise tõendite kohta — toim.), siis on see minu arvates mõttetu. Venelased teavad, millised on meie võimalused katsetuste jälgimiseks ja süsteemi võimaluste hindamiseks," ütles agentuuri vestluskaaslane.

Ta avaldas veendumust, et INF-i lepinguga seonduvad probleemid võiks lahendada, kuigi see võib nõuda Venemaalt täiendavaid samme ja Ameerika Ühendriikide poolt "teatud riskide võtmist".

"Lõppkokkuvõttes on küsimus selles, kas pooled usuvad, et lepingu säilimine on nende mõlema huvides ja ma olen valmis väitma, et nii see on. Kuid ma võin ka eksida, sest sellesse administratsiooni kuulub julgeolekunõunik (John Bolton — toim.), kellel on allergia igasuguste relvastusalaste lepingute suhtes. Ta peab neid suveräänsuse kahjustamiseks, " jätkas vestluskaaslane.

Vastupidised diagnoosid

Selles, et mõlemad pooled peavad lepingu säilitama, on veendunud ka Relvastuskontrolli ja relvastuse leviku tõkestamise keskuse poliitikadirektor Alexandra Bell.

"Lepingu võib päästa. Venemaa saab selle kriisi lahendada, kui ta loobuks rakettidest 9M729 ja hävitaks need süsteemid läbipaistval ja kontrollitaval viisil. USA ja NATO saaksid hea tahte märgina demonstreerida, et raketiseadeldist MK-41 ei saa kasutada ründerakettide väljatulistamiseks," ütles ta agentuurile RIA Novosti.

USA väljub keskmaa tuumarelvastuse piiramise leppest >>

Tema arvates peaks esimeseks sammuks saama olemasolevast INFi lepingust kinnipidamise korrastamine. Moskva ja Washington võiksid alustada sellest lähtuvast dialoogist ja minna edasi laiemate teemade juurde: keskmise ja lühimaa rakettidega seotud globaalsete ohtude ning uute võimalike lepingute sõlmimiseni, ütles ekspert. "Otsus sellise dialoogi alustamiseks on president Putini ja president Trumpi pädevuses," ütles Bell.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Михаил Воскресенский

Hudsoni instituudi (USA) Sõjalise-poliitilise analüüsi keskuse direktor ja Rahvusvahelise diskussiooniklubi "Valdai" ekspert Richard Weitzi ei ole nii optimistlik. Tema arvates on INF-leping "igal juhul surnud". "Probleem INF-lepinguga seisneb selles, et see piiras Venemaad ja Ameerika Ühendriike, kuid mitte Hiinat ega teisi riike," ütles ta RIA Novostile. 

Weitz juhtis tähelepanu Trumpi avaldustele kavatsuse kohta saavutada edu relvastuse kontrolli osas Venemaa ja Hiinaga, nimetades Hiina mainimist selles kontekstis oluliseks. Ameerika Ühendriikide president on juba varem, lepingu lõpetamise põhjustest rääkides, öelnud, et paljud kesk- ja lühimaarakette omavad riigid, eelkõige Hiina, ei ole selle lepingu osalised.

Strateegilise ründerelvastuse piiramise lepingu (START) lootused

Rääkides INF-lepingu taoliste kokkulepete sõlmimise võimalustest Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja Hiina vahel olemasolevast INF-lepingust taganemise korral seadis Elleman Pekingi valmisoleku vastutulekuks kahtluse alla.

"Selle saavutamine kolmepoolsel kujul saab olema keeruline. Hiina sõjaline doktriin põhineb suuresti mittetuumalaengutega varustatud ballistilistel rakettidel, et teha seda, mida nad õhujõudude abil endale lubada ei saa. Ma ei usu, et see võiks muutuda," ütles ta.

Lisaks märkis ekspert, et USA taganemine INF-lepingust loob halva pretsedendi, pidades silmas 2021. aastal ees seisvat strateegilise ründerelvastuse piiramise lepingu START pikendamist ja teisi potentsiaalseid lepinguid selles valdkonnas. Siiski, vaevalt Ameerika Ühendriigid START lepingust taganemise peale välja lähevad, usub ta.

"START lepingu uuendamine saab olema väga oluline samm. Paljud relvastuskontrolli ja tuumadesarmeerimise analüütikud usuvad, et kui uut START lepingut ei suudeta allkirjastada, siis läheb kõik kiiresti allamäge," ütles Elleman.

Seda arvamust jagab ka Weitz, viidates sellele, et START lepingu järgi ei ole pooltel teineteisele erilisi etteheiteid, ja mõned Venemaa poolel tõusetunud küsimused ei ole esitatud Washingtonile ametliku süüdistusena lepingu rikkumises.

"Arvan, et INF-leping lakkab eksisteerimast järgmisel aastal, kuid see ei tähenda, et kahe aasta pärast ei saaks Venemaa ja Ameerika Ühendriigid allkirjastada uut START lepingut, pikendada olemasolevat või seda laiendada," ütles Weitz.

Euroopale ei meeldi Ameerika Ühendriikide uute tuumarakettide idee >>

Laiendamise all pidas ta silmas, et praegusesse lepingusse on võimalik lülitada kesk- ja lühimaaraketid, mis kompenseeriks INF-i puudumist. "Veel on võimalus laiendada uut START-i, et see hõlmaks ka väiksema ulatusega süsteeme, nii et Venemaal ja Ameerika Ühendriikidel oleks teatud arv kontinentidevahelisi ballistilisi rakette või need oleksid keskmise ja lühema tegevusulatusega. Ma arvan, et seda probleemi saab lahendada," lisas ta. Ekspert märkis, et isegi sellises olukorras tuleb nagunii midagi peale hakata Hiinaga.

Võidujooks

Eksperdid on eriarvamusel küsimuses, kas Ameerika Ühendriikide INF-lepingust lahkumine toob kaasa relvastuse võidujooksu. Alexandra Belli sõnul on see oht suur.

"Selle tõenäosus on väga suur, kui Moskva ja Washington isegi keelduvad üksteisega rääkimast. Aeg poose võtta on möödas. Kui Ameerika Ühendriikide ja Venemaa juhid ei suuda INF säilitada, riskivad nad tulevaste põlvkondade hukkamõistuga uue võidurelvastumise põhjustamises Euroopas," ütles ta.

Ракетный комплекс средней дальности РСД-10 ПИОНЕР (по терминологии НАТО - SS-20).
© Sputnik / Антон Денисов

Ekspert juhtis tähelepanu asjaolule, et ükski Euroopa riik ei ole avalikult deklareerinud soovi paigutada oma territooriumile keskmaarakette. "Velgi enam, NATO on tegelikult suuteline INF-i rikkumata end Venemaa poolt paigaldatavate INF lepingut rikkuvate raketisüsteemide paigaldamise korral kaitsma. Venemaa võib sellist stsenaariumi vältida, tunnistades, et 9M729 rakett ei ole nii tähtis kui INF-leping ning seejärel see relvastusest maha võtta ja hävitada," arvab Bell.

Ka Richard Weitz viitab eurooplaste soovimatusele paigutada oma territooriumile ballistilisi rakette. Kuid tema arvates ei vaja seda ka USA. "Ma ei usu, et USA kavatseb Euroopasse maapealseid tuumarakette paigutada. Senatis ja Kongressi alamkojas on inimesi, kes kutsuvad üles seda vastuseks Venemaa rikkumistele tegema. Kuid kui pole INF-lepingut, siis pole põhjust ka seda teha," ütles ta.

Weitzi sõnul ei ole ka Venemaal mõttekas paigutada keskmise ja lühimaa rakette riigi Euroopa-ossa. Ta selgitab, et mõlemad riigid on võimelised rakette välja tulistama laevadelt ja lennukitelt, et sellisel kaugusel olevaid sihtmärke tabada.

"Ja nende rakettide tootmiseks vajaliku raha ja inimeste hulk on Venemaal piiratud. Arvan, et nii Venemaa, kui ka Ameerika Ühendriikide prioriteediks on pikema tegevuskaugusega raketisüsteemid," ütles ekspert. Ta usub, et selles segmendis võidurelvastumist ei tule. "Olen hoopis rohkem mures uue STARTi pärast. Kui see leping peaks kehtivuse kaotama, siis oleme määramatuse piiril, piiranguteta olukorras," ütles ekspert teema lõpetuseks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

27
Tagid:
relvad, rakett, rikkumine, ekspert, poliitika, leping, INF, Mike Pompeo, Venemaa, USA