Prantsusmaa võimud andsid kollastele vestidele järele

Prantsusmaa võimud andsid "kollastele vestidele" järele

57
(Uuendatud 17:19 04.12.2018)
Prantsusmaa valitsus teatas teisipäeval, et külmutab meeleavaldusi põhjustanud kütuseaktsiiside tõstmise kuueks kuuks, et selle aja jooksul kõikide huvitatud osapooltega kokkuleppele jõuda.

TALLINN, 4. detsember — Sputnik. Barrikaadid Champs-Élyséel, põlevad autod, purukspekstud vaateaknad, rüvetatud Triumfikaar — Prantsusmaal jätkuvad "kollaste vestide" meeleavaldused. Meeleavaldajad nõuavad autokütuse aktsiisi alandamist ja alampalga määra tõstmist, kirjutab RIA Novosti.

"Kollaste vestide" liikumine sündis Prantsusmaa provintsides. Raudteedest kaugele jäävate väikelinnade elanikud on harjunud tuginema autosõidule. Kütuseaktsiisi kehtestamine on andnud hoobi perede eelarvetele. Viimase aastaga on diiselkütus kallinenud Prantsusmaal 23 protsendi võrra ja bensiin viisteist protsenti. Aasta alguses juba tõstsid Prantsusmaa võimud kütuseaktsiisi, 2019. aasta jaanuaris kavatsetakse seda taas suurendada – vastavalt 6,5 ja 2,9 protsendi võrra. Prantslaste meelepahast on kujunenud pettumus Macroni majanduspoliitika osas.

Prantsusmaa protestid on laienenud valitsusvastaseks liikumiseks >>

Nn kollavestide liikumisel ei ole juhti ega koordineerimiskeskust, see on ametiühingutest sõltumatu. Sügise keskpaiku asusid rahulolematud sotsiaalvõrgustike kaudu meeleavaldusteks kokku leppima. Et endale võimude tähelepanu tõmmata, otsustati tõkestada suured maanteed, takistades sõiduautode ja kaubaveoste läbisõitu. Üldrahvalikuks vastuhakupäevaks määrati laupäev. Liikumisele tõuke andmiseks mõtlesid meeleavaldajad välja erilise rõivastuskoodi – kollased helkurvestid, mille tavaliselt panevad selga autojuhid andmaks märku avariist või sõiduki rikkest.

Esimesed protestimeeleavaldused leidsid aset 17. novembril ja pälvisid otsekohe enamiku poliitiliste parteide toetuse. Liikumisse lisandus kiiresti uusi osavõtjaid – meeleavaldajatega ühinesid anarhistlike, vasakäärmuslike ja paremäärmuslike rühmituste aktiivsed osalised. Järk-järgult nihkus "vestide" meeleavalduste kese pealinnale lähemale. 24. novembril toimusid linnas meeleavaldajate kokkupõrked politseiga. Kuid vägivalla tipptund saabus esimesel detsembril, mil 133 inimest sai vigastada, 400 meeleavaldajat võeti vahi alla ning Triumfikaar Elysioni väljadel (prantsuse keeles Champs-Élysée – toim.) sai vandaalide poolt rüvetatud.

"Ma näen oma silmaga neid meeleavaldusi. Näen maanteid blokeerivaid kollastes vestides inimesi. Nad peatavad liikluse ristmikel, hüpermarketite ees. Eile kohtasin hulka meeleavaldajaid, kes olid tagasiteel Pariisi l'Étoile'i platsilt, Triumfikaare juurest. Nad liikusid Boulogne'i metsa poole, kus neid ootasid autobussid. Tegemist oli tõepoolest inimestega, kes olid sõitnud Pariisi kogu Prantsusmaalt," lausus intervjuus RIA Novostile üks vene kogukonna juhte Prantsusmaal Dmitri de Koshko.

Kes on kannatada saanud

17. novembrist peale on "kollavestide" meeleavaldused hakanud seonduma ekstsessidega. Sel päeval sai maantee tõkestamise katsel Savoies surma naisterahvast meeleavaldaja – ta sai löögi autolt, mille juht otsustas maanteele läbi murda. Üheksateistkümnendal novembril põhjustas äpardunud teesulgemine Auvergne'is veel ühe inimese hukkumise. Esimesel detsembril hukkus Arles'is autoroolis meesterahvas, kelle sõidukit rammis moottorrattur.

Protestilaine Prantsusmaal kestab juba nädalaid >>

Pariisis on pärast 24. novembri ja esimese detsembri kokkupõrkeid ühtekokku mitusada vigastatut. Kümned neist on politseinikud, kes sattusid vastakuti meeleavaldajate löögirühmadega. Rahvasumma laialiajamiseks lasksid politseinikud käiku pisargaasi, vastuseks läksid lendu kivid.

Neilsamadel päevadel tagusid rahulolematud puruks supermarketikette ja luksustoodete kauplusi. Ametlikel andmetel läheb ainuüksi laupäeval kahjustatud Triumfikaare taastamine ja sealse muuseumi remontimine maksma üle miljoni euro.

Vigasaanute hulgas on ka 12 ajakirjanikku: RT France korrespondenti Luc Leger'd tabas Pariisist tehtud otseülekande ajal kummikuul, RT International korrespondent Peter Oliver sai kummikuuliga jalga haavata, vigastada said ka kaks videoagentuuri Ruptly vabakutselist kaasautorit.

Küsitluste kohaselt mõistab enam kui 80 protsenti "kollavestidest" mis tahes kujul vägivalla hukka, kuid liikumine pole suuteline vabanema temaga liitunud valdavalt anarhistlikult meelestatud äärmuslastest. Säärased "kaasteelised" nn kollavestidele populaarsust ei lisa: esimese detsembri kokkupõrgete järel täheldasid sotsioloogid meeleavaldajate toetuse kahanemist 80-lt 70 protsendile.

Protestiaktsioonide mahasurumises osalesid politsei kõrval kaitsepolitsei eriüksused – CRS (Compagnies Républicaines de Sécurité – toim.). Meeleavaldajaid aeti laiali kumminuiade ja pisargaasiga. Sputnik France registreeris juhtumi kumminuiaga politseiniku kallaletungist meeleavaldajaid toetama tulnud kuuekümneaastasele naisele. See teave levis vapustusena sotsiaalvõrgustikes.

Macroni reaktsioon

Prantsusmaa president Emanuel Macron väidab, et ei kavatse ümber mõelda reformiprogrammi puhul, mille najal ta 2017. aastal presidendiks valiti. Élysée palee plaanidesse kuulub kütuseaktsiiside edasine tõstmine eesmärgiga alandada atmosfääri paisatavate kahjulike heitmete kogust. Ametliku Pariisi vaatenurgast ei ole riigil õigust eirata globaalse kliimasoojenemise probleemi, mida lahendama ta ometigi ise kogu inimkonda üles kutsub. Sel taustal soovitatakse autosõpradele hankida endile elektriautod ja varustada oma sõidukid päikesepaneelidega.

Milleks prantslastele Euroopa sõjavägi >>

President Macron ei kavatse loobuda teistestki reformidest, mis põhjustavad kodanike rahulolematust. Selles nimekirjas on pensionäride maksukoormuse tõstmine, tööseadusandluse muutmine ja muudatused ülirikkust puudutavas maksureformis, mis on osutunud miljardite eurode väärtuses kingituseks rahaliselt kõige kindlustatumale ühiskonnakihile. Élysée palees teadvustatakse nende meetmete ebapopulaarsust, kuid keeldutakse tegutsemast avaliku arvamuse hoovusi arvestavalt. President Macron väidab, et erinevalt tema eelkäijatest, kes on protestiliikumistele järele andnud, kavatsev tema oma liini lõpuni ajada.

"Kollaste vestide" liikumist kommenteerides on Macron keskendunud lubamatutele avaldusvormidele, mille see on jõudnud võtta. Tema sõnul ei kavatse võimud korratusi kannatada, kuna need "viivad kaoseni". Juba on välja kuulutatud, et Triumfikaarele gräfiteid talletanud ja mälestusmärki kahjustanud huligaane asutakse taga otsima.

Opositsiooni reaktsioon

President Macroni poliitilised vastased – nii parem- kui ka vasakpoolsed – on meeleavaldusi toetanud või vähemasti keeldunud neid hukka mõistmast. Üleskutsega jätkata võitlust oma õiguste eest on meeleavaldajate poole pöördunud Prantsusmaa endine president François Hollande.

Paremtsentristliku erakonna Vabariiklased esimees Laurent Wauquiez tegi ettepaneku korraldada rahvahääletus selle üle, millised maksud on tingimata tarvis kehtestada ning milliseid mitte. Prantsusmaa Mässuliste juht Jean-Luc Mélenchon on üles kutsunud Rahvusassamblee ennetähtaegseteks valimisteks. Ja sama algatusega tuli lagedale ka Rahvusliku Liidu (endine Rahvusrinde) juht Marine Le Pen.

Rahvuslaste esindaja arvates on "kaasteeliste" tegevuse tõttu oht liikumise marginaliseerumiseks. Rahvuslikus Liidus kahtlustatakse, et Élysée palee kasutab neid külgekleepunud äärmuslasi ära, et "kollavestide" liikumine poolehoidu kaotaks.

57
Tagid:
kütus, poliitika, meeleavaldajad, protest, majandus, aktsiis, Kollased vestid, valitsus, Emmanuel Macron, Prantsusmaa
Teema:
Prantsuse "kollaste vestide" protestid (19)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega