Prantsusmaa võimud andsid kollastele vestidele järele

Prantsusmaa võimud andsid "kollastele vestidele" järele

26
(Uuendatud 17:19 04.12.2018)
Prantsusmaa valitsus teatas teisipäeval, et külmutab meeleavaldusi põhjustanud kütuseaktsiiside tõstmise kuueks kuuks, et selle aja jooksul kõikide huvitatud osapooltega kokkuleppele jõuda.

TALLINN, 4. detsember — Sputnik. Barrikaadid Champs-Élyséel, põlevad autod, purukspekstud vaateaknad, rüvetatud Triumfikaar — Prantsusmaal jätkuvad "kollaste vestide" meeleavaldused. Meeleavaldajad nõuavad autokütuse aktsiisi alandamist ja alampalga määra tõstmist, kirjutab RIA Novosti.

"Kollaste vestide" liikumine sündis Prantsusmaa provintsides. Raudteedest kaugele jäävate väikelinnade elanikud on harjunud tuginema autosõidule. Kütuseaktsiisi kehtestamine on andnud hoobi perede eelarvetele. Viimase aastaga on diiselkütus kallinenud Prantsusmaal 23 protsendi võrra ja bensiin viisteist protsenti. Aasta alguses juba tõstsid Prantsusmaa võimud kütuseaktsiisi, 2019. aasta jaanuaris kavatsetakse seda taas suurendada – vastavalt 6,5 ja 2,9 protsendi võrra. Prantslaste meelepahast on kujunenud pettumus Macroni majanduspoliitika osas.

Prantsusmaa protestid on laienenud valitsusvastaseks liikumiseks >>

Nn kollavestide liikumisel ei ole juhti ega koordineerimiskeskust, see on ametiühingutest sõltumatu. Sügise keskpaiku asusid rahulolematud sotsiaalvõrgustike kaudu meeleavaldusteks kokku leppima. Et endale võimude tähelepanu tõmmata, otsustati tõkestada suured maanteed, takistades sõiduautode ja kaubaveoste läbisõitu. Üldrahvalikuks vastuhakupäevaks määrati laupäev. Liikumisele tõuke andmiseks mõtlesid meeleavaldajad välja erilise rõivastuskoodi – kollased helkurvestid, mille tavaliselt panevad selga autojuhid andmaks märku avariist või sõiduki rikkest.

Esimesed protestimeeleavaldused leidsid aset 17. novembril ja pälvisid otsekohe enamiku poliitiliste parteide toetuse. Liikumisse lisandus kiiresti uusi osavõtjaid – meeleavaldajatega ühinesid anarhistlike, vasakäärmuslike ja paremäärmuslike rühmituste aktiivsed osalised. Järk-järgult nihkus "vestide" meeleavalduste kese pealinnale lähemale. 24. novembril toimusid linnas meeleavaldajate kokkupõrked politseiga. Kuid vägivalla tipptund saabus esimesel detsembril, mil 133 inimest sai vigastada, 400 meeleavaldajat võeti vahi alla ning Triumfikaar Elysioni väljadel (prantsuse keeles Champs-Élysée – toim.) sai vandaalide poolt rüvetatud.

"Ma näen oma silmaga neid meeleavaldusi. Näen maanteid blokeerivaid kollastes vestides inimesi. Nad peatavad liikluse ristmikel, hüpermarketite ees. Eile kohtasin hulka meeleavaldajaid, kes olid tagasiteel Pariisi l'Étoile'i platsilt, Triumfikaare juurest. Nad liikusid Boulogne'i metsa poole, kus neid ootasid autobussid. Tegemist oli tõepoolest inimestega, kes olid sõitnud Pariisi kogu Prantsusmaalt," lausus intervjuus RIA Novostile üks vene kogukonna juhte Prantsusmaal Dmitri de Koshko.

Kes on kannatada saanud

17. novembrist peale on "kollavestide" meeleavaldused hakanud seonduma ekstsessidega. Sel päeval sai maantee tõkestamise katsel Savoies surma naisterahvast meeleavaldaja – ta sai löögi autolt, mille juht otsustas maanteele läbi murda. Üheksateistkümnendal novembril põhjustas äpardunud teesulgemine Auvergne'is veel ühe inimese hukkumise. Esimesel detsembril hukkus Arles'is autoroolis meesterahvas, kelle sõidukit rammis moottorrattur.

Protestilaine Prantsusmaal kestab juba nädalaid >>

Pariisis on pärast 24. novembri ja esimese detsembri kokkupõrkeid ühtekokku mitusada vigastatut. Kümned neist on politseinikud, kes sattusid vastakuti meeleavaldajate löögirühmadega. Rahvasumma laialiajamiseks lasksid politseinikud käiku pisargaasi, vastuseks läksid lendu kivid.

Neilsamadel päevadel tagusid rahulolematud puruks supermarketikette ja luksustoodete kauplusi. Ametlikel andmetel läheb ainuüksi laupäeval kahjustatud Triumfikaare taastamine ja sealse muuseumi remontimine maksma üle miljoni euro.

Vigasaanute hulgas on ka 12 ajakirjanikku: RT France korrespondenti Luc Leger'd tabas Pariisist tehtud otseülekande ajal kummikuul, RT International korrespondent Peter Oliver sai kummikuuliga jalga haavata, vigastada said ka kaks videoagentuuri Ruptly vabakutselist kaasautorit.

Küsitluste kohaselt mõistab enam kui 80 protsenti "kollavestidest" mis tahes kujul vägivalla hukka, kuid liikumine pole suuteline vabanema temaga liitunud valdavalt anarhistlikult meelestatud äärmuslastest. Säärased "kaasteelised" nn kollavestidele populaarsust ei lisa: esimese detsembri kokkupõrgete järel täheldasid sotsioloogid meeleavaldajate toetuse kahanemist 80-lt 70 protsendile.

Protestiaktsioonide mahasurumises osalesid politsei kõrval kaitsepolitsei eriüksused – CRS (Compagnies Républicaines de Sécurité – toim.). Meeleavaldajaid aeti laiali kumminuiade ja pisargaasiga. Sputnik France registreeris juhtumi kumminuiaga politseiniku kallaletungist meeleavaldajaid toetama tulnud kuuekümneaastasele naisele. See teave levis vapustusena sotsiaalvõrgustikes.

Macroni reaktsioon

Prantsusmaa president Emanuel Macron väidab, et ei kavatse ümber mõelda reformiprogrammi puhul, mille najal ta 2017. aastal presidendiks valiti. Élysée palee plaanidesse kuulub kütuseaktsiiside edasine tõstmine eesmärgiga alandada atmosfääri paisatavate kahjulike heitmete kogust. Ametliku Pariisi vaatenurgast ei ole riigil õigust eirata globaalse kliimasoojenemise probleemi, mida lahendama ta ometigi ise kogu inimkonda üles kutsub. Sel taustal soovitatakse autosõpradele hankida endile elektriautod ja varustada oma sõidukid päikesepaneelidega.

Milleks prantslastele Euroopa sõjavägi >>

President Macron ei kavatse loobuda teistestki reformidest, mis põhjustavad kodanike rahulolematust. Selles nimekirjas on pensionäride maksukoormuse tõstmine, tööseadusandluse muutmine ja muudatused ülirikkust puudutavas maksureformis, mis on osutunud miljardite eurode väärtuses kingituseks rahaliselt kõige kindlustatumale ühiskonnakihile. Élysée palees teadvustatakse nende meetmete ebapopulaarsust, kuid keeldutakse tegutsemast avaliku arvamuse hoovusi arvestavalt. President Macron väidab, et erinevalt tema eelkäijatest, kes on protestiliikumistele järele andnud, kavatsev tema oma liini lõpuni ajada.

"Kollaste vestide" liikumist kommenteerides on Macron keskendunud lubamatutele avaldusvormidele, mille see on jõudnud võtta. Tema sõnul ei kavatse võimud korratusi kannatada, kuna need "viivad kaoseni". Juba on välja kuulutatud, et Triumfikaarele gräfiteid talletanud ja mälestusmärki kahjustanud huligaane asutakse taga otsima.

Opositsiooni reaktsioon

President Macroni poliitilised vastased – nii parem- kui ka vasakpoolsed – on meeleavaldusi toetanud või vähemasti keeldunud neid hukka mõistmast. Üleskutsega jätkata võitlust oma õiguste eest on meeleavaldajate poole pöördunud Prantsusmaa endine president François Hollande.

Paremtsentristliku erakonna Vabariiklased esimees Laurent Wauquiez tegi ettepaneku korraldada rahvahääletus selle üle, millised maksud on tingimata tarvis kehtestada ning milliseid mitte. Prantsusmaa Mässuliste juht Jean-Luc Mélenchon on üles kutsunud Rahvusassamblee ennetähtaegseteks valimisteks. Ja sama algatusega tuli lagedale ka Rahvusliku Liidu (endine Rahvusrinde) juht Marine Le Pen.

Rahvuslaste esindaja arvates on "kaasteeliste" tegevuse tõttu oht liikumise marginaliseerumiseks. Rahvuslikus Liidus kahtlustatakse, et Élysée palee kasutab neid külgekleepunud äärmuslasi ära, et "kollavestide" liikumine poolehoidu kaotaks.

26
Tagid:
kütus, poliitika, meeleavaldajad, protest, majandus, aktsiis, Kollased vestid, valitsus, Emmanuel Macron, Prantsusmaa