Bundeswehr suureneb viie tuhande võrra, illustreeriv foto

Lüüa massiga - Bundeswehr suureneb viie tuhande võrra

41
(Uuendatud 16:44 29.11.2018)
Bundeswehr suureneb 203 000 tuhande sõjaväelaseni. Tõsi küll, alles 2025. aastaks. Kui aga arvestada, et Saksamaal on see esimene personali suurenemine pärast külma sõja lõppu, siis kõlab see muljetavaldavalt.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Saksa kaitseminister Ursula von der Leyeni sõnul täiendatakse eraldivõetud Bundeswehr'i ridu. Tema käivitatud seksuaalse harimatuse likvideerimise kohustusliku kursuse olid kõik talle alluvad juba läbinud.

Nüüd saabus hea ettekääne uute õpilaste värbamiseks, kes peavad oma ametiülesannete tõttu teadma, kust lapsed tulevad, ja et erakorraline teenistustoimkond on samuti mõnikord hea ja vajalik. Kui tuleb tahtmine meeste riided naiste omade vastu vahetada või vastupidi.

Bundeswehri ohvitserid kavandasid vandenõu: kuidas on see võimalik? >>

Kuigi Euroopa sõltumatute relvajõudude kohapealt on isegi Macron vaikseks jäänud, siis proua kaitseminister selleks naisterahvas ongi, et ta ei pea öeldut kordama. Nii kui midagi kuuleb, on järjekorras kohe esimene, võtab kohe tagavarakski.

Kuigi mitte ka päris tagavaraks. Sest ainult viis tuhat nekrutit, ja sedagi mitte kohe, sest sõjaväelaste arvu 203 000-ni suurendada on kavas alles 2025. aastaks. Arvestades, et praegugi on Saksamaa armees 20% olemasolevatest ametikohtadest täitmata ja et Saksamaal on see esimene armee isikkoosseisu suurendamine pärast külma sõda, siis tundub see ikkagi muljetavaldav.

Ja see on tähtis, sest muljetavaldavust on Bundeswehril siiamaani nappinud. Tõsi, mitte ainult temal. Veel jääb tal puudu enesekindlusest, sõltumatusest Ameerika Ühendriikidest, haardest, sest sisserändajate tõttu pole manööverdamisruumi ja isegi elementaarset relvastusest. Kuid millestki tuleb alustada. Kui mitte oskustest, siis hulgast.

Küll vorm neile õmmeldakse. Ka rasedust arvestades. Sünnitada saab nüüd kaevikust väljumata. Mis puutub automaatidesse, tankidesse ja muudesse õhusõidukitesse, siis pole hirmus, et seda kraami ei järku ka praegusele isikkoosseisule. Mõnikord käiakse õppustel luuavartega.

Bundeswehri raport: EL võib laguneda lähikümnenditel >>

Täiendus, nagu von der Leyen ütleb, läheb peamiselt küberrindele. Virtuaalsetes sõdades saab relvastuse ise hankida. Sealtsamast, kus esmaabikomplekti, elu ja need muud "nõksud".

Peaasi, et numbrikombinatsioon oleks õige. Reaalses elus on kaitseministril nende nuppudega midagi valesti. Nagu nüüd välja tuleb, ei saa lõpmatuseni ka G-punktile rõhuda. Isegi kui "G" all mõelda Germany'd.

Saksamaa relvajõude raputab üks skandaal teise järel. Ühena viimastest mainigem "tõeliste aarialaste" "vandenõu" nooremohvitseride hulgas. Umbes 200 meest kavatsesid X-päeval vasakpoolsed poliitikud mõrvata ja kõik pagulaste kaela ajada, et pärast ka need hävitada ja võita.

Mõttel pole tegelikult vigagi. Seepärast ei hakatud riigis seda tõsiselt arutamagi. Paljastati, siis paljastati, ja kogu lugu. Kuid kogu selle loo taustal küpses nõudlus millegi vaimsema järele.

Teine teema on küsimus, mis pistmist on sellel Bundeswehriga, kui ka Saksamaal endal on kaks häda: Merkel ja migrandid. Esimesega saadakse hakkama — ta läheb ise ära. Teiste vägi täieneb hoopis jõudsamalt.

Kui sellistes tingimustes uued nekrutid midagi muudavadki, siis vaid seda, et järgmises sõjaväelaste vandenõus osaleb viis tuhat inimest rohkem. Kuigi relvi neil pole, võib kord aastas luuavarretski pauk tulla. Kusjuures mine sa võta kinni, kummast otsast. Ka sellest, mis on enda poole.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

Maailma riikide sõjalise võimsuse reiting
© Sputnik / Deniss Grabussov
Maailma riikide sõjalise võimsuse reiting
41
Tagid:
sõjaväelased, kaitse, julgeolek, Bundeswehr, Ursula von der Leyen, Emmanuel Macron, Prantsusmaa, Saksamaa
Samal teemal
Miks Macron Euroopa armeed vajab – sõna on eksperdil
Maailma nõrgemad armeed
Värise, maailm - uus Napoleon on saabunud
Prantsusmaa tegi ettepaneku luua üleeuroopaline armee
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega