Briti peaminister Theresa May

Briti peaminister: Brexiti-kõnelused on otsustavas järgus

21
(Uuendatud 08:45 23.11.2018)
Briti peaminister Theresa May ütles neljapäeval, 22. novembril parlamendile, et Brexiti kõnelused on enne pühapäevast Euroopa Liidu erakorralist tippkohtumist "otsustavas järgus".

TALLINN, 23. november — Sputnik. EL-i ja Suurbritannia läbirääkijad jõudsid neljapäeval kokkuleppele lahkumisleppele lisatava poliitilise deklaratsiooni kavandis ning May ütles alamkojas, et saavutati "parim võimalik kokkulepe", edastab Pealinn.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ütles kokkulepet teatavaks tehes, et poliitilises deklaratsioonis saavutati põhimõtteline kokkulepe ja see vajab veel liikmesriikide heakskiitu. Hispaania on viimastel päevadel avaldanud ainsana vastuseisu nii lahutusleppe kui ka poliitilise deklaratsiooni kavandile.

ELi nõukogu nimetas Brexiti lepingu eelnõu ausaks kompromissiks>>

Euroopa Komisjon hoiatas samas, et lahkumisleppe kavandis ei ole veel kokkulepet Gibraltari tulevases staatuses ja kalapüügiõiguste küsimuses, ning Briti parlament võib mõlemad dokumendid tagasi lükata.

May ütles alamkojale, et "Suurbritannia suveräänsus Gibraltari üle saab kaitstud ja kokkulepe tulevastes suhetes peab toimima kogu Ühendkuningriigi perekonna jaoks".

Eelmisel nädalal kritiseerisid lahkumisleppe kavandit May erakonnakaaslased Konservatiivsest Parteist, opositsioonilised leiboristid ja Põhja-Iiri unionistid (DUP), kes tagavad valitsusele alamkojas enamuse.

May loodab, et deklaratsioon tulevastest suhetest aitab tal veenda erakonnakaaslasi ja opositsiooni lahkumislepet toetama.

Ühendkuningriigist pole kellelgi kahju: ta pingutas ise kavaldamisega üle>>

Juhtum, mil Brexit on russofoobiast olulisem
© Sputnik / Кирилл Каллиников

Opositsioonijuht Jeremy Corbyn taunis deklaratsioonikavandit, öeldes, et see märgib Konservatiivse Partei ja selle liidri May läbikukkumist poolteist aastat kestnud kõnelustel, ja kinnitas, et leiboristid ei kavatse lahkumislepet ega poliitilist deklaratsiooni toetada.

Tööpartei esimehe sõnul ei ole EL teinud "ühtegi järeleandmist" ja Tööpartei kuut tingimust vastuvõetavale leppekavandile pole täidetud.

Poliitiline deklaratsioon "on halvim kõigist maailmadest" ja Suurbritanniale ei jää mingit sõnaõigust reeglite üle, mis jäävad riigi suhtes kehtima, sõnas Corbyn. "See on see silmad kinni seotud Brexit, mida me kõik kartsime. Hüpe tundmatusse," ütles ta.

Niinimetatud kõva Brexiti üks eestkõneleja, May rivaal konservatiivide ridades Boris Johnson ütles, et leppekavand "muudab Brexiti täielikuks jamaks".

Deklaratsioon hõlmab viidet Suurbritannia Brexiti-järgsele "iseseisvale kaubanduspoliitikale" ja selles kuulutatakse lõppu isikute vabale liikumisele EL-i ja Suurbritannia vahel.

Lahkumisleping sisaldab 21 kuu pikkust üleminekuperioodi Brexiti päevast 2019. aasta 29. märtsil 2020. aasta lõpuni, mille jooksul täidab Suurbritannia kõiki EL-i reegleid, kuid ilma liikmesusega kaasneva sõnaõiguseta. Üleminekuperioodi jooksul püüavad Suurbritannia ja EL kujundada lahkumisleppega kaasneva poliitilise deklaratsiooni tulevastest suhetest täiemahuliseks kaubanduslepinguks.

Suurbritannias tekitab suuri lahkhelisid lahkumisleppe see osa, mille järgi võtab London EL-i liikme Iirimaa ja Ühendkuningriiki kuuluva Põhja-Iirimaa piiri avatuna hoidmiseks kasutusele kaitsemeetme juhul, kui kaubanduslepingus üleminekuperioodi lõpuks kokkuleppele ei jõuta.

See jätaks terve Ühendkuningriigi EL-i tolliliitu ja Põhja-Iirimaa suhtes osaliselt kehtima ühisturu reeglid.

May ütles alamkojale, et piirikontrolli Iiri saarel on võimalik vältida kaitsemeetme asemel tehnoloogia abil.

Varem neljapäeval, 22. novembril ütles peaminister pärast kavandi tutvustamist valitsuskabinetile, et "see on Ühendkuningriigi jaoks õige lepe" ja ta kavatseb saavutada selle heakskiitmise.

Brexit — protsess läks käima>>

Peaministri sõnul viib kokkulepe ellu briti rahva referendumil väljendatud tahte ja annab Suurbritanniale tagasi kontrolli oma piiride, raha ja seaduste üle.

Lepe kaitseb Briti töökohti ning julgeolekut ja säilitab Ühendkuningriigi terviklikkuse, lausus valitsusjuht.

EL korraldab pühapäeval Brüsselis tippkohtumise, et arutada ja kinnitada nii lahkumislepe kui ka sellele lisatav deklaratsioon edasistest suhetest. Seejärel vajavad mõlemad dokumendid Briti parlamendi ja Euroopa Parlamendi heakskiitu.

21
Tagid:
kõnelused, Brexit, EL, Theresa May, Euroopa Liit, Ühendkuningriik
Teema:
Brexit – protsess läks käima (132)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega