Saksa tervishoiuminister Jens Spahn

Saksa ministrit kritiseeritakse seoses rändepaktiga

33
Saksa poliitikud ei ole mittesiduvat lepet, mis plaanitakse heaks kiita 11.-12. detsembril Marokos toimuval kohtumisel, piisavalt arutanud, ütles Saksa tervishoiuminister Jens Spahn.

TALLINN, 19. november — Sputnik. Saksamaal on pälvinud kriitikat Spahni ettepanek, et ÜRO rändepakti peaks esmalt arutama valitsev Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) ning Saksamaa võiks selle heakskiitmise edasi lükata, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Valitsusekriis 2018 >>

CDU juhiks kandideeriv Spahn ütles eile, et Saksa poliitikud ei ole mittesiduvat lepet, mis plaanitakse heaks kiita 11.-12. detsembril Marokos toimuval kohtumisel, piisavalt arutanud. Spahn väitis, et CDU 7.-8. detsembri kongress peaks arutama, kuidas leppega edasi minna.

Teised koalitsioonivalitsuse ministrid toetavad rändelepet.

Saksamaa alustab pagulaste tagasisaatmist EL riikidesse, illustreeriv foto
© Sputnik / Екатерина Соловьева

Majandusminister Peter Altmaier ütles esmaspäeval telekanalile ZDF, et Spahni avaldus "tuli talle väikese üllatusena", kuna konservatiivsed saadikud on lepet juba põhjalikult arutanud ja andnud sellele heakskiidu.

ÜRO riigid kiitsid rändeleppe (Global Compact for Migration) heaks juulis 18 kuud kestnud läbirääkimiste järel. Ametlikult võetakse lepe vastu Marokos Marrakechis peetaval konverentsil.

Lepe sisaldab 23 eesmärki seaduslike rändevõimaluste loomiseks ning migreeruvate inimhulkadega paremaks toimetulekuks olukorras, kus maailmas on liikvel umbes 250 miljonit inimest ehk kolm protsenti maakera rahvastikust.

Tšehhi valitsus otsustas jääda kõrvale ÜRO rändeleppest, millest peaks saama esimene migratsiooni haldamiseks mõeldud ülemaailmne dokument. Valitsus langetas otsuse, peaminister Andrej Babiš oli kindlat vastuseisu väljendanud juba varem, öeldes, et lepe seab ohtu Tšehhi julgeoleku ja suveräänsuse

Ungari läheb suhetes Euroopa Liiduga täispangale >>

Tšehhi peaministri sõnul on lepe mittesiduvusest hoolimata ohtlik juba sellepärast, et "määratleb migratsiooni kui põhilist inimõigust". Babiš märkis, et leppe vastu on ka USA, Austria ja Ungari.

Austria valitsus ei allkirjasta ülemaailmset ohutu ja reguleeritud migratsiooni kokkulepet, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti oktoobri lõpus. Eelmisel aastal ametisse astunud konservatiivist kantsler Sebastian Kurz, kes valitseb koalitsiooni rahvusliku ja migratsioonivastase Vabadusparteiga, tõi leppest kõrvalejäämise põhjuseks mure riigi suveräänsuse ja illegaalse migratsiooni pärast.

Sotsid esitasid Riigikogule ränderaamistikku toetava avalduse eelnõu
© Sputnik / Сергей Субботин

Kurz ja asekantsler Heinz-Christian Strache ütlesid oktoobri lõpus, et Austria ei allkirjasta dokumenti ega saada Marrakechi ametlikku esindajat. Viin kardab kaotada riiklikku suveräänsust rändeküsimustes ning legaalse ja illegaalse migratsiooni vahe kaotamist.

Peaminister Jüri Ratas osales juuni lõpus Brüsselis toimuval Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel, kus põhiteemaks oli ränne, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

EL-i 28 riigi liidrid nõustusid kaaluma nn maaletulekuplatvormide loomist ühendusest väljaspool, suurima tõenäosusega Põhja-Aafrikas, et põgenikud ei võtaks ette ohtlikku mereteed ega annaks tulu smugeldajatele.

Ratase sõnul on Euroopa Ülemkogul vastuvõetud järeldused rändeküsimuses selgelt kooskõlas Eesti seisukohtadega vabatahtlikkuse ja esmase riigi vastutuse osas.

Et Brüsselile aktiivselt vastu seista, kaitstes oma õigust sisserändajaid mitte vastu võtta, on tarvis karismaatilisi liidreid. Baltimaades sääraseid ei ole, leiab politoloog Mihhail Burda, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti septembris.

Tagasi saata: Saksamaal ei õnnestu oma migrantidest vabaneda >>

Ta märkis, et eurooplased on väsinud kontrollimatust sisserändest. Majanduslikult arenenud Euroopa riigid ei ole valmis enam sisserändajaid endi juurde tirima ja nõuavad migratsioonikvootide nihutamist nooremate Euroopa riikide peale.

Esmajoones on nendeks Baltimaad ja niinimetatud Visegrádi grupp, selgitas Burda intervjuus portaalile Sputnik Eesti. Visegrádi grupi riigid — Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari — üritavad agarasti Brüsseli surve all oma seisukohta kaitsta ja migrantide voolu mitte sisse lubada.

Paljud Lähis-Ida migrandid pole suutnud saksa ühiskonda sobituda, illustreeriv foto
© Sputnik / Сергей Строителев

Balti riikides pagulaste probleem niivõrd terav ei ole, kuid kõik võib üleöö muutuda, kui vaid Brüssel seda soovib, arvab politoloog.

"Et Brüsselile aktiivselt vastu seista, selleks on tarvis karismaatilisi liidreid, nagu neid on näiteks Ungaris, Austrias, Itaalias. Baltimaades selliseid poliitikuid näha ei ole," rõhutas Burda.

Valitsus ei jõudnud kabinetinõupidamisel ÜRO globaalse ränderaamistiku toetamise küsimuses konsensusele. Seega ei antud ränderaamistikuga ühinemisele valitsuse toetust, vahendas uduisteportaal Sputnik Eesti eelmise nädala lõpus. Vastasseis on viinud valitsuse kriisi.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon esitas Riigikogu juhatusele avalduse eelnõu, millega Riigikogu toetaks ÜRO globaalse ränderaamistikuga ühinemist. Sotsiaaldemokraatlik Erakond teatas, et soovib anda ÜRO ränderaamistikuga ühinemise küsimuse, mille osas valitsus Isamaa vastuseisu tõttu neljapäeval otsust ei langetanud, Riigikogu otsustada.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Riigikogu liikmete 19. novembril algatatud Riigikogu avalduse "ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta" eelnõu (758 AE), teatas Riigikogu pressiteenistus kolmapäeval.

33
Tagid:
rändekava, migratsioon, rändlepe, CDU, ÜRO, Jens Spahn, Maroko, Saksamaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega