Kuriili saarestiku saar Kunašir

Kreml tõi selguse diskussiooni Kuriilide kuuluvuse üle

106
(Uuendatud 11:42 20.11.2018)
Ametliku Moskva vastus jahutab tuntavalt Venemaa suhtlusvõrgustikes kulgevaid tuliseid arutlusi teemal "Kelle omad on Kuriilid".

TALLINN, 19. november — Sputnik. Hoolimata kogu Jaapaniga rahulepingu sõlmimise keerukusest võib see küsimus olla juba lahendatud. Aga mitte Kuriili saarte Jaapanile tingimusteta üleandmise hinnaga. Sellest teavitas Venemaa Föderatsiooni presidendi pressisekretär Dmitri Peskov, teatas RIA Novosti.

Peskov teatas ka Moskva ja Tokyo vahelise kompromissi saavutamise vajalikkusest: "Kahtlemata on tarvis kompromissi, mis ei läheks vastuollu ühegi osapoole rahvuslike huvidega."

Pressisekretär tuletas meelde mis iganes "separaattehingute" sõömimise võimatust Kriili saarte küsimuses.

Курильские острова
Kuriili saared

Peskov rõhutas, et Venemaa riigipea ja Jaapani peaminister on järjepidevalt dialoogi pidamas ning nende läbirääkimiste päevakorras on hulgaliselt ühisprojekte. Ta hindas kõrgelt ka kontaktide intensiivsust kahe riigi juhtide vahel.

Kohtumine Singapuris

Eile pidasid Jaapani ja Venemaa riigijuhid, peaminister Shinzō Abe ja president Vladimir Putin maha kohtumise Singapuris, kus toimus Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) kuuluvate riikide tippnõupidamine.

Президент РФ Владимир Путин и премьер-министр Японии Синдзо Абэ
© Sputnik / Алексей Дружинин
Jaapani ja Venemaa riigijuhid - peaminister Shinzō Abe ja president Vladimir Putin

Tulemusena saavutati kokkulepped läbirääkimiste edendamiseks rahulepingu sõlmimiseks Nõukogude Liidu ja Jaapani 1956. aasta ühisdeklaratsiooni alusel, mis on ainsaks mõlema riigi poolt tunnustatud dokumendiks.

Kuid see dokument ise ei ole siiski nii ühetähenduslik, nagu Tokyo seda tõlgendab.

Neli saart kui aastatepikkuse vaidluse nurgakivi

Venemaa ja Jaapani suhteid tumestab pikemat aega rahulepingu puudumine Teise maailmasõja lõppemise osas.

Putinil paluti Singapuris astuda läbi metallidetektori >>

Jaapani pool pretendeerib neljale Kuriili saarestiku saarele – Kunašir, Iturup, Šikotan ja Habomai, osundades 1855. aasta kahepoolsele kaubandus- ja piirileppele. 1956. aastal võtsid NSVL ja Jaapan vastu ühisdeklaratsiooni, milles Moskva nõustus kaaluma võimalust Habomai ja Šikotani üleandmiseks pärast rahulepingu sõlmimist, Kunaširi ja Iturupi saatust ei puudutatud.

NSV Liit eeldas, et see dokument paneb vaidlusele punkti, Jaapani jaoks aga oli see vaid osa küsimuse lahendusest, loobumata pretensioonidest kõigile neljale saarestiku saarele.

Määravat ja olulist rolli rahulepingu sõlmimise katkemises tollal veel NSV Liidu ja Jaapani vahel etendas USA, kelle sõjaväebaasid paiknevad Teise maailmasõja lõpust peale Jaapani saartel ja ohustavad nüüd juba otseselt Venemaa Föderatsiooni idapiiride turvalisust.

Moskva seisukoht tervikuna seisneb selles, et Lõuna-Kuriilid läksid Teise maailmasõja tulemusena NSV Liidu koosseisu ja Venemaa suveräänne õigus neile, millel on vastav rahvusvaheline õigusraamistik, kahtluse alla ei kuulu.

Abe kutsus Venemaad alustama suhetes uut ajastut >>

Tokyo ei soovi taha lepingut ilma järeleandmisteta Venemaa poolt

Tänavu septembris tegi Vladimir Putin Ida majandusfoorumil Jaapani poolele etepaneku sõlmida rahuleping ilma eeltingimusteta. Vastuses sedastas peaminister Shinzō Abe, et Tokyo ei saa sellega nõustuda.

Samas hindasid Jaapani poliitilised ringkonnad ja peaminister ise Venemaa presidendi ettepanekut sooviavaldusena läbirääkimisi surnud punktist edasi nihutada.

Novembris teatasid Jaapani meediakanalid, et Abe tahab teha Putinile ettepaneku kiirendada läbirääkimisi territoriaalküsimuse lahendamisels 1956. aasta Nõukogude Liidu ja Jaapani ühisdeklaratsiooni alusel. Seega saada Kuriili saarestiku neljast saarest vähemalt kaks saart.

Venemaa pool ei ole küll kategooriliselt kokkuleppe saavutamise vastu, kuid on selge, et nüüd nõutakse juba tõsiseid järeleandmisi jaapanlaste poolt.

Abe kavatseb rahulepingule alla kirjutada enne oma ametiaja lõppu peaministrina, mis täitub 2021. aasta sügisel. Putini ametiaeg presidendina lõpeb 20124. aastal, mistõttu, nagu leiavad paljud eksperdid, on temal poliitilisteks manöövriteks märksa rohkem ruumi.

106
Tagid:
saarestik, rahuleping, Teine maailmasõda, NSV Liit, Kreml, ASEAN, Dmitri Peskov, Shinzo Abe, Vladimir Putin, Kuriilid, Jaapan, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega