Trident Juncture 2018

Strateegiline piinlemine - Norras toimunud NATO õppuste varjukülg

97
(Uuendatud 17:45 17.11.2018)
NATO viimase pooleteise aastakümne suurimad õppused on ametlikult tunnistatud edukaks, kuid tegelikult ei saadud möödalaskmisteta hakkama.

TALLINN, 17. november — Sputnik. 65 laeva, 250 lennukit, 10 tuhat ühikut sõjatehnikat, 50 tuhat sõjaväelast… ja palju erakorralisi vahejuhtumeid ning naeruväärseid õnnetusi — sel nädalal tõmbas NATO juhtkond joone alla Norras toimunud õppuste Trident Juncture 2018 aktiivsele faasile. Alliansi viimase pooleteise aastakümne suurimad õppused on ametlikult tunnistatud edukaks, kuid tegelikult ei saadud möödalaskmisteta hakkama, teatab RIA Novosti.

Sõjategevus maanteedel

Sel sügisel oleks allianss nagu otsustas lüüa kõik liiklusõnnetuste ja avariide rekordid. Õppusteks ettevalmistamise algusest augustis kuni aktiivse faasi lõpuni 7. novembril said NATO ja Norra relvajõud 412 teadet riigi looduskeskkonnale ja infrastruktuurile tekitatud kahju kohta ning 51 kaebust kohalikult elanikkonnalt. Toimus 30 liiklusõnnetust sõjaväe ja tsiviilotstarbeliste sõidukitega.

23. oktoobril toimus Rørose valla piiril Ameerika sõjaväeveokite kolonnis ahelkokkupõrge. Autojuhid ei suutnud libedal teel sõites ohutut pikivahet hoida ja 3 veokit sõitsid üksteisele otsa. Veel neli sõidukit sõitsid kokkupõrke vältimiseks teelt kraavi ja läksid kummuli. Neli USA sõjaväelast said tõsiseid vigastusi ja nad tuli sanitaar-kopteriga evakueerida. Liiklus maanteel oli mitu tundi blokeeritud. Mõne tunni pärast rammis armee maastur Glåmose külas reisibussi. Õnneks keegi kannatada ei saanud, kergelt vigastada sai vaid bussijuht.

Järjekordseid kaotusi kandis Norra ühistransport "maanteesõjas" NATO tehnikaga 3. novembril. Kolm Rootsi soomusautot Pansarterrangbil 360 sõitsid Isterfosseni joa lähedal Hedmarki maakonnas teelt välja, sest juhtauto juht kaotas masina üle kontrolli ja riivas vastassuunas liikunud tsiviilisiku bussi. Neli sõdurit toimetati vigastustega haiglasse. Buss sai tõsiselt vigastada, kuid keegi seesolijatest kannatada ei saanud.

Päris ilma inimohvriteta siiski ei läinud. 9. novembri õhtul hukkus Haltdalenis maanteel Bundeswehr'i 232. mägijäägripataljoni 5. kompanii ülemkapral. Norra meedia teatel sõitis sõiduauto pimedas teed ületanud sõjaväelasele otsa.

Merelahing

Lisaks kõikvõimalikele liiklusõnnetustele jäävad õppused Trident Juncture 2018 meelde arvukate sõjaväetehnika rikete poolest. 17. oktoobril kukkus Prantsuse helikopterikandjalt Dixmude õhku tõusev mitmeotstarbeline helikopter NH90 TTH 130 km kaugusel Dunkerkist alla. Laev oli teel Norrasse, kuid oli sunnitud peatuma. Juhtunu üksikasju ei avalikustatud, on ainult teada, et NH90 TTH tegi kõva maandumise. Meeskond pääses kahjustatud kopterist vigastamatult välja, kuid tekil said vigastada neli meremeest. Üks neist viidi raskes seisundis haiglasse.

Учения НАТО Трезубец
© AP Photo / Daniel Tejedor
Trident Juncture.

Nädal hiljem, 24. oktoobril, äpardusid juba ameeriklased. USA mereväe dessantlaev Gunston Hall ei suutnud mööduda Norra merel valitsevast tormifrondist. Tugeva lainetuse tõttu purunesid trümmis olnud 140-tonnise dessantkaatri LCU 1610 kinnitused ja kaater paiskus pardast pardasse, mille tagajärjel said tõsiselt vigastada seadmed laeva trümmis ja laeva konstruktsioonielemendid. Kümned meeskonnaliikmed ja merejalaväelased said vigastada. Kohapeal ei olnud võimalik kahjustusi kõrvaldada ja Gunstoni Hall suunati teise laeva saatel Reykjavikki. Dessantlaev langes rivist välja päev enne õppuste ametlikku avamist.

Kolme päevase intervalliga toimus kaks tõsist vahejuhtumit Kanada mereväe laevadel. 26. oktoobril puhkes 12 laevast koosneva eskaadri juhtlaeva, mitmeotstarbelise fregrati "Halifax" masinaruumis tulekahju. Üks laeva kahest gaasiturbiinjõuallikast sai kergeid kahjustusi, sest meeskond suutis tulekahju õigeaegselt lokaliseerida ja kustutada. 29. oktoobril jäi "Halifaxi" sõsarlaev, fregatt "Toronto" Suurbritannia rannikul triivi. Elektriseadmete rikke tõttu jäi laev täielikult elektrivooluta. Meeskond suutis rikke kõrvaldada. Kanada meremeeste kiituseks tuleb tunnistada nende suurepärast väljaõpet, mõlemad fregatid ühinesid peagi eskaadriga.

Kõige kurvem saatus tabas Norra mereväe fregatti "Helge Ingstadt". 8. novembril põrkus ta Bergeni kommuuni Haakonsverni mereväebaasi lähedal kokku tankeriga "Sola TS", kaldus paremasse pardasse ja hakkas allapool veepiiri saadud august sisse tulevast veest täituma. Kaheksa meremeest said vigastada, kuid meeskond õnnestus õigel ajal evakueerida. Puksiirid tõmbasid laeva madalamasse vette, kuid see jätkas vajumist, kuni ja vajus lõpuks täielikult vee alla. Laeva asukoht on siiani sisse piiratud, fregatt on plaanis üles tõsta ja sadamasse transportida.

Kindral Pakane

Tõsist vastutegevust NATO vägedele osutas Norra ilmastik. Üsna ruttu selgus, et mitte kõik liitlased ei ole valmis nullist madalamat temperatuuri taluma. Möödunud teisipäeval teatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg ajakirjanikele paljudest sõjaväevarustuse riketest külma tõttu. Tema sõnul kasutasid sõjaväelased varuosade valmistamiseks kohapeal 3D-printimist. Kui töökindlad sellised ersatsvaruosad külmas olid ja kas need ka vajaliku sertifikaadi said, Stoltenberg ei täpsustanud.

Учения НАТО Trident Juncturee 2018
© Фото : Forsvaret
Trident Juncture.

 

Omaette probleem oli sooja talveriietuse puudumine. Sloveenia kontingendi ülem õppustel, kolonelleitnant Uroš Trinko ütles, et paljud tema alluvad kurtsid nende vormiriietuse ja jalanõude sobimatust Norras valitsenud külmale ja niiskusele. Hollandi sõjaväelased saabusid õppustele hoopis kergeis rõivais – talveriietust neile lihtsalt ei väljastatud.

Hollandi kaitseministeeriumi riigisekretär Barbara Visser tunnistas ausalt: tema osakond ei osanud arvata, et Norras saab nii külm olema. Kuid ta rõhutas, et ministeerium hüvitab sõjaväelastele, kes ise talvise vormiriietuse muretsesid, nende kantud kulud. Hea vähemalt, et laskemoon anti Hollandi sõjaväelastele riigi poolt ja neilt ei nõutud omal käel Norrasse sõitmist.

Kas sõjavägi ja rahvas kuuluvad ühte?

Loomulikult ei ole suur rahvusvaheline sõjaline kontingent vastuvõtjariigi kodanikele kõige mugavam ja vaiksem "naaber". Skandinaaviasse teel olnud ja Islandis Reykjavikis vahepeatuse teinud üle kuue tuhande USA sõjaväelase jõid mõne päevaga ära kogu linnas oleva õlle. Kaklusi ja purjuspeaga laamendamisi küll polnud, kuid paljud tuikuvad ja laulda lärmavad sõjaväelased ärritasid paljusid.

Учения Трезубец в Норвегии
© Sputnik /
Trident Juncture.

Norras kaebasid kohalikud elanikud korduvalt liitlasriikide sõdurite peale, kes õiendasid häda otse tänaval lasteaedade, koolide, spordirajatiste juures. Vähemalt osaliselt lasub vastutus selle eest ka vastuvõtval poolel, kellel lihtsalt ei jätkunud piisavalt biotualette.

Norra relvajõudude juhtkond sai palju kaebusi põllumeestelt, kelle põllud NATO tankid korralikult üles "kündsid". Laekus kümneid teateid purustatud aedade, vigastatud elektriliinide ja juurtega maa seest välja rebitud puude kohta. Ja pole teada, mis edasi saab. Õppused kestavad 23. novembrini ja praegu toimub õppuste staabiõppuste faas. Kohalikud elanikud saavad vaid loota, et seal tegevad liitlasvägede vanemohvitserid käituvad paremini kui nende sõdurid.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

97
Tagid:
Trident Juncture 18, õppused, NATO, Norra
Teema:
Õppused (114)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega