Venemaa Rahvamajanduse ja riigiteenistuse akadeemia õppejõud Vladislav Ginko

Ekspert selgitas, miks nafta hind kõigub

47
(Uuendatud 13:29 16.11.2018)
Börsitehingute maht naftaoptsioonidega on suurusjärgu võrra suurem kui reaalse nafta müük, mis loob spekulantidele tegutsemiseks viljaka pinnase, teatab ekspert Vladislav Ginko.

TALLINN, 16. november — Sputnik. Pärast septembris-oktoobris saavutatud tipptaset langevad maailma naftahinnad kogu novembri jooksul. Neljapäeval, 15. novembril, langesid Brenti toorsegu jaanuari futuuride maksumus 66 dollarini, WTI hind aga lausa 56,05 dollarini barreli eest. 

Möödunud aasta 13. novembril langes Brenti hind samuti alla 65 dollari ja WTI barrel maksis vähem kui 55 dollarit, mis oli ka kogu aasta miinimum.

Peamisteks hindade languse mõjutajateks on toorainevarude kasv USAs viimasel nädalal: investorid kardavad naftanõudluse vähenemist ja liigseid toorainevarusid maailmaturul.

Lisaks said teatavaks OPECi prognoosid, mis vähendasid ootusi 2018. aasta naftanõudluse kasvuks, samuti USA president Donald Trumpi üleskutse kartellile praegust tootmise taset säilitada.

Venemaa Rahvamajanduse ja riigiteenistuse akadeemia õppejõud Vladislav Ginko rääkis raadio Sputnikule, et nafta maksumuse märkimisväärseks vähenemiseks pole põhjust ja see on objektiivne reaalsus.

"Teisest küljest peame mõistma, et lühiajaliste futuurlepingute hindade kujunemine toimub lepinguväliselt."

Ginko tuletas meelde, et naftat tarnivad suurettevõtted, kes müüvad toorainet eri riikides, Wall Streeti börsil aga tegutsevaid maaklerid, kes kauplevad optsioonidega.

Seejuures on tuletisväärtpaberite müügimaht reaalsest naftatootmisest kordades kõrgem. Selle tulemusena mõjutab Wall Streeti virtuaalne kauplemine ka füüsilise kauba tegelikke hindu.

Miller vastas USA ähvardustele Nord Stream 2 peatada >>

Samal ajal lisas ekspert, et USA dollar jääb endiselt probleemseks valuutaks, mistõttu on "musta kulla" väärtuse väljendamine selle kaudu osa suurest börsispekulatsioonide struktuurist.

Nagu Sputnik Eesti varemgi kirjutas teatanud, peab Venemaa president Vladimir Putin hinnataset 65-75 dollarit barrelist üsnagi vastuvõetavaks. Samal ajal märkis Putin, et naftahindade tõusu põhjustas Washingtoni enda tegevus.

Rikkuste meri: Venemaa ammutab USA riigivõla Arktika alt >>

"Ootused, mis tulenevad Iraani-vastaste sanktsioonide kehtestamisest, poliitilised probleemid Venetsueelas. Vaadake, mis Liibüas toimub — riik on hävitatud, see on vastutustundetu poliitika tulemus. Tagajärjed aga peegelduvad otseselt ka maailmamajanduses," sõnas Venemaa riigipea.

Merenaftaplatvormid
© Sputnik / Антон Денисов

Ta lisas, et kui Helsingis toimunud kohtumisel Donald Trumpiga tulnuks teemaks ka hinnatõus, siis ma öelnuksin talle: "Kui soovid leida naftahindade tõusu süüdlast, Donald, pead vaatama peeglisse". 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, võib OPECi valmisolek tootmist vähendada naftahindade liikumissuunda muuta. Nii teatas Araabia Ühendemiraatide (AÜE) energeetikaminister, OPEC-i president Suhail Al Mazroui 14. novembril, et organisatsioon ja selle liitlased on valmis turutasakaalu saavutamiseks tootmist vähendama või seda korrigeerima. Otsust vormistatakse juba dokumendiks.

Seetõttu ei välista eksperdid, et langustrend muutub peagi vastupidiseks. Arvestades USA sanktsioonide kehtestamist ühele suurimale naftatootjatele – Iraanile — tundub, et sellised väljavaated muutuvad järjest reaalsemaks.

47
Tagid:
optsioon, WTI, Brent, naftahinnad, naftafirma, naftatoodang, sanktsioonid, nafta, Wall Street, OPEC, Suhail Al Mazroui, Donald Trump, Iraan, USA, Venemaa
Samal teemal
Rouhani: Euroopa toetus Iraanile on "ajalooline võit"
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega