Suurbritannia valitsus kiitis lahkumisleppe kavandi heaks, illustreeriv foto

Suurbritannia valitsus kiitis lahkumisleppe kavandi heaks

32
(Uuendatud 09:40 15.11.2018)
Suurbritannia peaminister Theresa May teatas kolmapäeva õhtul, et valitsus kiitis Euroopa Liiduga (EL) saavutatud lahkumisleppe kavandi heaks.

TALLINN, 15. november — Sputnik. Lepe annab Suurbritanniale tagasi kontrolli oma seaduste ja piiride üle, kaitstes samas töökohti, julgeolekut ja Ühendkuningriigi terviklikkust, sõnas May, vahendab Pealinn viitega BNS-le.

May kinnitusel ei tulnud otsus kergelt, kuid peaministri hinnangul on see kindlasti Suurbritannia huvides. Valitsuse otsus on May sõnul otsustav samm, mis võimaldab kokkuleppe viimistlemist lähipäevil.

Euroopa Liit ja Ühendkuningriik jõudsid Brexiti kõnelustel põhimõttelise leppeni >>

"Valitsuskabineti ühine otsus oli, et valitsus peaks leppekavandiga nõustuma ja tegema selle kohta poliitilise avalduse," ütles May.

Briti valitsus alustas kolmapäeval Eesti aja järgi kell 16.00 istungit, millel arutati Briti ja EL-i läbirääkijate teisipäeval saavutatud lahkumisleppe kavandit.

Briti valitsuse poolt leppekavandile heakskiidu andmine võib viia veel sel kuul Suurbritannia ja EL ajaloolise erakorralise tippkohtumiseni, millel leppe sõnastus lõplikult paika pannakse.

May ütles enne valitsuse istungit parlamendis, et kavand tähendab briti rahva referendumil langetatud lahkumisotsuse elluviimist.

Briti valitsus on korduvalt öelnud, et riik lahkub Euroopa Liidu ühisturult ja tolliliidust. Peaministri sõnul teeb see lõpu piiramatule immigratsioonile EL-ist ning võimaldab Suurbritannial ajada oma kaubanduspoliitikat.

Lepe sisaldab kaitsemeetmeid füüsilise Iiri piiri vältimiseks, kuid see jääb ajutiseks "kindlustuspoliisiks", kui tulevastes suhetes ei suudeta kokku leppida, lausus ta.

"Me tahame panna tulevased suhted paika 2020. aasta detsembri lõpuks," ütles May.

Opositsioonilise Tööpartei liider Jeremy Corbyn aga ütles parlamendis, et kokkulepe rikub peaministri enda seatud punaseid jooni ning läbirääkimised Brüsseliga on olnud kaootilised.

"Valitsus kulutas kaks aastat läbirääkimisteks halva leppe üle, mis jätab riigi umbmäärasele poolele teele," sõnas ta.

Brexiti toetajate leeri kuuluv konservatiiv Peter Bone kritiseeris samuti Mayd: "Te ei too Brexitit, mille poolt rahvas hääletas ning täna kaotate te paljude konservatiividest parlamendiliikmete ja miljonite valijate toetuse."

Suurbritannia lahkub EL-ist ametlikult 29. märtsil 2019 isegi siis, kui kõiki erimeelsusi Londoni ja Brüsseli vahel ei suudeta ületada. 2016. aasta juunis peetud referendumil hääletas 52 protsenti Suurbritannia valijaist riigi EL-ist lahkumise poolt.

Venemaa ei ole süüdi >>

Euroopas elavaid britte ja Ühendkuningriigis elavaid Euroopa Liidu kodanikke esindavad rühmitused moodustasid kuu algul Downing Streeti ette inimketi ning nõudsid oma staatuse tagamist juhul, kui Suurbritannia lahkub EL-ist leppeta, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Pärast inimketi moodustamist andsid meeleavaldajad peaminister Theresa Mayle üle kirja. Selles ütlesid nad, et on takerdunud Brexiti-kõneluste pärast "äärmiselt mures".

Londonis kogunesid oktoobris meeleavaldajad, kes soovivad uue Euroopa Liidust lahkumise referendumi korraldamist, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Meeleavaldajad kogunesid Londoni kesklinna, kuhu korraldajad rühmitusest People's Vote ootasid üle 100 000 inimese. Osalejad saabusid umbes 150 bussiga, osa neist Londonist kaugeist paigust.

Suurem osa sakslasi, itaallasi ja britte arvavad, et lähiajal lahkub Euroopa Liidust veel mõni riik, selgus Prantsusmaa küsitlusfirma uuringust, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti suvel. Avaliku arvamuse uuringufirma Ifop selgitas Sputnik.Arvamused tellimusel, milliseid Brexiti järelmõjusid nelja suurema EL riigi elanikud ennustavad.

"Inglanna õiendab häda" >>

Selgus, et üle poole sakslastest (52%) ja itaallastest (57%), samuti kaks kolmandikku brittidest (64%) leiavad, et lähiajal lahkuvad Euroopa Liidust üks või mitu riiki. Kusjuures 55% britte, pooled itaallastest (50%), 42% prantslastest ja 39% sakslastest usub, et selliseid riike saab olema mitu.

Kui mitu riiki võib järgida Ühendkuningriigi eeskuju ja lahkuda Euroopa Liidust?
© Sputnik /
Kui mitu riiki võib järgida Ühendkuningriigi eeskuju ja lahkuda Euroopa Liidust?
32
Tagid:
majandus, poliitika, heakskiit, lahkumislepe, Brexit, EL, Theresa May, Suurbritannia
Teema:
Brexit – protsess läks käima (132)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega