Kohtumisele Porošenkoga tuli ainult kolm UÕK esindajat

Kohtumisele Porošenkoga tuli ainult kolm UÕK esindajat

42
(Uuendatud 15:43 14.11.2018)
Moskva patriarhaadi Ukraina Õigeusu kiriku piiskoppide nõukogu teatas, et Konstantinoopoli sekkumine kohaliku kiriku siseasjadesse ja katsed lahendada Ukraina kiriku küsimus valitsuse poolt ja skismaga on ebaseaduslikud ja vastuvõetamatud. UÕK (MP) Sinod kuulutas euharstilise suhtluse lõpetamisest Konstantinoopoli patriarhaadiga.

TALLINN, 14. november — Sputnik. Ukraina president Petro Porošenko kohtus kanoonilise Moskva patriarhaadi Ukraina õigeusu kiriku (UÕK (MP)) kolme piiskopiga pärast Ukraina õigeusu kiriku suure kirikukogu nurjumist, teatasid presidendi pressiteenistus ja kohalik meedia. Enne seda toimus Kiievi Petšorska Lavra kirikus Ukraina õigeusu kiriku Püha Sinod. Eeldati, et Porošenko osaleb kohtumisel piiskoppidega, kuid ta ei tulnud, teatas RIA Novosti. UÕK (MP) teatas, et UÕK piiskoppide nõukogu on valmis presidendiga kohtuma, kuid ainult koguduse territooriumil.

Porošenko pressiesindaja Svjatoslav Tsegolko teatas Facebookis, et kanoonilise Ukraina õigeusu kiriku (MP) võimukandjate esindajad, kes väidetavalt toetavad pöördumist Konstantinoopoli poole autokefaali saamiseks, kohtusid siiski "Ukraina majas" presidendiga. Seejuures ei teatanud Tsegolko, kui palju kiriku esindajaid kohtumisel osales. Vastavalt Ukraina meedia allikatele, sealhulgas online-väljaandele "Religioznaja pravda" ("Usuline tõde"), läksid Porošenkoga kohtuma vaid kolm UÕK (MP) esindajat: Perejaslav-Hmelnitski ja Višnevski metropoliit Aleksandr (Drabinko), Vinnitsa ja Barski metropoliit Simeon ning Novokahhovski ja Genitšeski peapiiskop Filaret.

"Kiievi patriarhaat" tahab kanooniliselt Ukraina õigeusu kirikult nime ära võtta>>

Tsegolko sõnul rääkis Porošenko neile Ukraina ja Konstantinoopoli patriarhaadi vahelisest kokkuleppest ja kõnelustest patriarh Bartholomeusega. "President Porošenko kinnitas, et Ukraina riik kaitseb vaimulike ja usklike õigust kiriku jurisdiktsiooni vabale valikule," kirjutas Tsegolko. Porošenko väitis samuti, et Konstantinoopoli patriarh lubas tagada autokefaali toetajatele täieliku kanoonilise kaitse. Samal ajal kirjutab pressiesindaja, et vaimulikud rääkisid "Moskva enneolematust survest" UÕK (MP) piiskoppidele, kes on autokefaali saamise korral valmis ühinema Ukraina ühtse kirikuga.

Vene õigeusu kirik andis hinnangu Konstantinoopoli otsusele Ukraina kiriku kohta>>

Ukraina õigeusu kirik (MP) pole pärast avaldust selle kohta, et Porošenko ei tulnud kirikupeadega kohtuma, mingist kohtumistest presidendiga teatanud. Samal päeval teatas aga UÕK (MP) piiskoppide nõukogu, et Konstantinoopoli sekkumine kohaliku kiriku siseasjadesse ja katsed lahendada Ukraina kiriku küsimus valitsuse poolt ja skismaga on ebaseaduslikud ja vastuvõetamatud. UÕK (MP) Sinod kuulutas euharstilise suhtluse lõpetamisest Konstantinoopoli patriarhaadiga.

Autokefaal

Konstantinoopoli patriarhaat teatas 9.-11. oktoobril autokefaali menetluse alustamisest Ukraina kiriku suhtes. Ta tühistas 1686. aasta otsuse Kiievi metropoli üleandmise kohta Moskva Patriarhaadi jurisdiktsiooni alla ja teatas Kiievis alluvuse taastamisest otse Konstantinoopoli patriarhile. Pärast seda ütles Porošenko, et Vene õigeusu kirikul (VÕK) ei ole Ukrainas enam midagi teha.

Vene õigeusu kirik nimetas sellist tegevust lõhestamiseks ja katkestas euharstilise suhtluse Konstantinoopoliga kogu kanoonilisel territooriumil, sealhulgas Ukrainas ja Valgevenes. Hiljem tegi samasuguse otsuse ka välismaal asuva Vene õigeusu kiriku Sinod. Metropoliit Illarioni sõnul on Konstantinoopol kaotanud õiguse pidada end õigeusu koordineerivaks keskuseks.

Kiriku tüli>>

Konstantinoopoli otsuse tõttu alustada autokefaali andmise menetlust Ukraina mitte-kanoonilisele kirikule, mida Vene õigeusu kirik nimetab kirikulõheks, teatas Vene õigeusu kiriku Sinod 15. oktoobril, et lõpetab suhtluse Konstantinoopoli patriarhaadiga kogu VÕK kanoonilisel territooriumil, sealhulgas Ukrainas ja Valgevenes.

Kiievi ametivõimud ja mitte-kanooniline kirikustruktuur Ukrainas eeldavad, et enne aasta lõppu saadakse Konstantinoopolist tomos (teade) autokefaali kohta, kuid seda saab anda ainult "ühinenud" kiriku juhile, kelle peaks valima kõik Ukrainas olevad õigeusu kirikud "ühinemiskogul", mille toimumise aeg ei ole veel kindlaks määratud. Kanooniline UÕK teatas, et ta ei kavatse sellisel üritusel osaleda.

42
Tagid:
patriarhaad, õigeusu kirik, kirik, Petro Porošenko, Konstantinoopol, Moskva, Ukraina
Teema:
Kiriku tüli (18)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega