Venemaa president Vladimir Putin ja SAustria kantsler Sebastian Kurz

Venemaa spiooniafäär põhjus kursi korrigeerimiseks

16
(Uuendatud 14:17 14.11.2018)
Spiooniafäär annab Austria valitsusele ettekäände Putinist taas mõnevõrra eemalduda.

TALLINN, 14. november — Sputnik. Kummaline, et endise spiooni paljastamise ümber Austrias selline lärm tõusis – rahvusvahelistes suhetes juhtub seda väga tihti. Võimalik, et austerlastel oli vaja ettekäänet Putinist distantseerumiseks. Austria poliitikute tihedad suhted Venemaaga, kuni pulmas tantsimiseni välja, paistavad ülejäänud Euroopa silmis juba kahtlased, kirjutab Austria väljaanne Standard.

"Ma olen šokeeritud, šokeeritud!" hüüatanuks politseiülem filmiklassikasse kuuluvas "Casablancas", kui ta oleks saanud teate, et Austria ohvitser oli aastaid Venemaa kasuks luuranud.

Asjaolu, et Kreml kogu maailmas informaatoreid värbab, spioone välja saadab ega ole selles osas mööda läinud ka Austriast, ei peaks kedagi üllatama. Seepärast ei oleks küll valitsusjuhtidel pruukinud varahommikul ajakirjanike ette tulla ja diplomaatilist skandaali tekitada, sealhulgas tühistada välisminister Karin Kneissli visiiti Moskvasse.

"A la Skripalid" — Ekspert kommenteeris Austria spioonskandaali>>

Канцлер Австрии С. Курц
© Sputnik / Алексей Дружинин

Lõppude lõpuks pole selles midagi uut: kahtlustatav kolonel töötas alates 90-ndatest aastatest Venemaa kasuks ja on nüüd juba ammu pensionil. Näideldud dramatism, millega Austria Rahvapartei (ÖVP) ja Austria Vabaduspartei (FPÖ) sellele reageerisid, näitavad pigem selle aluse viletsust, millele nende Venemaa-poliitika rajatud on.

Austria on pärast Teise Vabariigi väljakuulutamist Moskva suhtes ajanud üsna selget poliitikat: võib üksteisega rääkida, konstruktiivset koostööd teha, äri ajada, kuid ei tohi sõbraks kippuda ja tuleb selgelt järgida läänelikke väärtusi. "Neutraliteet, kuid mitte neutraalsus" oli kommunismiajastu moto.

Austria meedia: miks Putin on lääneriikides populaarne>>

Nendest põhimõtetest tuleks juhinduda ka nüüd, kui president Vladimir Putin reanimeerib mõningaid nõukogudeaegseid meetodeid nii sise- kui ka välispoliitikas.

Kahe positsiooni vahel balansseerides

Kuid täna on meil (Austrias — toim.) Vabaduspartei näol valitsuses tegemist parteiga, kelle funktsionäärid jumaldavad Putinit ja näevad Venemaas tõelist liitlast. See loob riigile EL-s halva kuulsuse ja sunnib kantsler Sebastian Kurzi, kes tahab olla Euroopa-meelne poliitik, kahe positsiooni vahel balansseerima. Kuigi Viin Ukraina tõttu kehtestatud sanktsioone kritiseerib, hääletab ta alati nende pikendamise poolt, kuid viimasel ajal on see poliitika mõnevõrra mõranema hakanud.

Venemaa president Vladimir Putin tantsis Austria välisministri Karin Kneissliga>>

Diplomaatide väljasaatmisest keeldumine seoses Salisbury mürgitamisjuhtumiga, valitsusametnike arvukad reisid Venemaale ja Kneissli imeline pulmatants Putiniga — tänu kõigele sellele on Austria omandamas EL silmis usaldusväärse partneri mainet. Ärgu see FPÖ-d häirigu, kuid paljusid FPÖ-s see siiski häirib ja isegi väga.

Venemaa president Vladimir Putini kohtumine Saksamaa liidukantsler Angela Merkeliga
Пресс-служба Президента РФ

Spionaažijuhtumi tagapõhi on segane, kuid see juhtum annab valitsusele taas võimaluse Putinist mõnevõrra kaugeneda.

Austrias peeti kinni Vene spiooni

Nagu Sputnik Eesti teatas varem peeti Austrias kinni relvajõudude erukolonel, keda kahtlustatakse luuretöös Venemaa kasuks, ütles kantsler Sebastian Kurz reedel, 9. novembril reporteritele.

"Peame teid teavitama, et Austrias kahtlustatakse Austria relvajõudude pensionile jäänud koloneli aastaid kestnud luuretegevuses Venemaa kasuks. Meie andmetel algas see 1990. aastatel ja kestis kuni 2018. aastani," ütles Kurtz ajakirjanikele.

Austria kaitseminister Mario Kunasek lisas, et Viin sai sellest teada mõne nädala eest sõbraliku riigi luureteenistuselt. Seejärel hakkas ministeerium pidama läbirääkimisi isiku kindlakstegemiseks ja seejärel isiku endaga. Endine ohvitser andis välja ka varustuse, mida praegu uuritakse — tema sülearvutit jms," ütles minister Viinis toimunud pressikonverentsil. Ta märkis, et kõnealune kolonel on juba viis aastat pensionil.

16
Tagid:
spiooniafäär, Vladimir Putin, Venemaa, Austria
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega