USA lendav salakuulaja pages kahel korral Su-27 eest, illustreeriv foto

USA lendav salakuulaja pages kahel korral Su-27 eest

53
(Uuendatud 19:49 13.11.2018)
Venemaa kaitseministeeriumi sõnul saadeti Venemaa piiridele lähenevale USA mereväe luurelennukile EP-3E vastu hävitaja Su-27, kes teda ohutul kaugusel saatis.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Mitte see pole üllatav, et nad lendavad — see nende töö ongi. Ja loomulikult mitte see, et me neid varitseme. See, vabandage väga, on jälle meie töö. Vaid see, et iga kord, kui nad meile pihku jäävad, ollakse solvunud, et midagi on valesti.

Avaldati video USA luurelennuki heidutamisest Vene Su-27 poolt >>

Tundub, et pärast järjekordset kohtumist Venemaa hävitajaga Musta mere kohal, kirjutab veel paar USA sõjaväepilooti ettekande kiireks üleviimiseks, kasvõi Süüriasse. Miks mitte? Seal makstakse samuti lahingutegevuse eest lisatasu, kuid seal on ohutum – pommita aga oma vastutusalas olevaid külasid ja ei mingit muret.

Või veel parem, Afganistani – seal pole venelasi üldse. Aga Venemaal on nad kahjuks olemas. Ja kui midagi on, siis reageerivad kohe kuidagi väga kiiresti ja karmilt. Ameerika piloodid on väga õrna hingega, kergesti haavuvad inimesed. Ja kui on õrn, võib kergesti katki minna.

Neile, kes pole veel näinud, soovitame. Kaitseministeerium tegi sellele "randevuule" vaba juurdepääsu. Kuigi, selleks, et mõista, mida tähendab vene "tuvastuslend", on paljast nägemisest vähe. Seda peab tundma Ameerika luurelennuki kabiinis olles. Ainult seal on tunda asja kõiki "hingematvaid võlusid".

See juhtub siis, kui "tuvastuslennul" on venelased, "hing jääb kinni" aga ameeriklastel. Kõrvalt paistab see samuti kaunis. Peaaegu nagu märulifilmis — Su-27 lülitas sisse forssaaži ja möödus pöördel "külalisest", kergitades veidi tiiba nagu pintsakuhõlma, seal all aga on "toru". Salakuulajale anti sõbralik soovitus– tõmba uttu. Ja ära ta läkski.

Nüüd siis kurdavad, et ta talutati välja kuidagi nõuetevastaselt. Sellised need tähe-triibulised ässad on. Nii kui midagi on, pagevad suisa kaks korda. Kõigepealt jooksevad minema, ja siis, et seda arguseks ei peetaks, hakatakse kurtma "ohtlikku ebaprofessionaalsust", et toimus justkui lubamatult lähedal.

Ähvardused Baltimaade kohal — mis on USA manöövrite taga >>

Nad oleksid võinud veel, nagu tavaliselt, "ahistamiseks" nimetada. Poleks selleski midagi uut. Kui selliseid asju juhtub nädalas tosinate kaupa, siis on see juba harjumuspärane värk.

Kuid mitte see pole üllatav, et nad lendavad. See ongi nende töö. Ja loomulikult mitte see, et me neile peale passime. Ärge pange pahaks, see on meie töö. Vaid see, et kui me nendega kohtume, siis on nad solvunud, et midagi on valesti. Nagu kraedpidi välja visatud varas, kes kisab üle ilma, et pererahvas teda segab. Ameeriklased tahavad ju ka muudkui midagi varastada — meie saladusi.

Vene kaitseministeerium.
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Nende pahameelt võib muidugi mõista. Me ei järgi tõepoolest nõudeid. Ma mõtlen, nende nõudeid. Oletame, et Ameerika õhujõududes on lüli "Agressor", mis etendab õppustel vastase osa. Kui midagi on, siis kohe annavad alla. Su tekitas alguses turbulentsi ja seejärel suisa kõigutas. Tal polnud aimugi, kuidas USA pilootidega käituda.

See oli karm. Me ei eita seda. Kuid esiteks jäi vahekaugus ikkagi ohutuks. See tähendab, et meie süü ei ole üldse selles, et nad ise midagi meie kohta endale ette kujutavad ja siis ise seda kardavad.

Teiseks ei ole me neile kunagi enamsoodustusrežiimi lubanud. Nad võiksid sellest aru saada ja teistelegi seletada. Kuid tulevad aga jälle meie saladusi nuhkima. Kuigi see, mida neil vaja teada on, on neile juba öeldud. Tõde. Kui meiega peks midagi juhtuma, pääseme me paradiisi, neil aga pole seal teha midagi.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

Hävitaja Su-27
© RIA Novosti, Infographics
Hävitaja Su-27
53
Tagid:
Su-27, poliitika, hävituslennuk, õhupiir, õhuvägi, Must meri, USA, Venemaa