Albaania, USA ja Euroopa Liidu lipud

Euroopa Liit on valmis toetama Serbia ja Kosovo vahelist maadevahetust

43
(Uuendatud 13:28 09.11.2018)
Euroopa Liit on valmis toetama Serbia ja Kosovo vahelist rahumeelset kokkulepet, sealhulgas maadevahetust. Niiviisi võtab Euroopa Liit rahu nimel Balkanil rikkuda riigipiiride puutumatuse põhimõtet.

TALLINN, 9. november — Sputnik, Aleksei Toom. Tehke, mida tahate, kuid leppige lõpuks ometi teineteisega kokku ja vabastage meid oma probleemidest. Serbiast ja Kosovot külastanud, praeguse EL-i eesistujaks oleva Austria kantsleri Sebastian Kurzi läkituse tagamõte viib sisuliselt just säärase skandaalse mõtteni. Euroopa Liidu Nõukogu ajutine juht teatas, et liit toetab muuhulgas ka, olgugi Euroopa põhimõtetele vasturääkivalt, vaenutsevate osapoolte riigipiiride muutmist.

"Rahumeelne kokkulepe Priština ja Belgradi vahel on EL-i liikmelisuse aluseks ning julgeoleku, stabiilsuse, rahu, majanduskasvu ja heaolu tagatiseks," loendas kantsler Kurz kuulajatele koos Kosovo presidendi Hashim Thaçiga peetud lõppkonverentsil kõikvõimalikke serblaste ja Kosovo albaanlaste vahelise kokkuleppe kasulikke tulemusi. Prištinasse saabus Sebastian Kurz otse Belgradist, kus ta kõneles enam-vähem sedasama.

Serbia armee on lahinguvalmis — Kosovo küsimus vajab Venemaa toetust>>

"Millisele kokkuleppele iganes jõutakse, isegi kui see tähendab piiride muutmist ja maadevahetust, saab see Euroopa Liidu poolt toetatud," ütles Kurz.

Euroopa keelitab serblasi ja albaanlasi kokkuleppele alla kirjutama

Nii Belgradis kui Prištinas teatas kantsler, et Serbia ja Kosovo ühinemine Euroopa Liiduga on võimalik vaid sel juhul, kui serblased ja Kosovo albaanlased teineteisega kokku lepivad. Belgradi puhul tähendab see, et ta peab tunnistama Kosovo kui endise Jugoslaavia territooriumi sõltumatust. Prištinalt aga nõutakse allakirjutamist rahulepingule serblastega, nagu teiste hulgas teatab Makedoonia infoagentuur Macedonian MIA.

Alates 1990. lõpust kuni tänase päevani on suhted Serbia ja temast kodusõja tulemusena ning NATO ja USA kaasabil lahku löönud Kosovo alade vahel jäänud pingelisteks. Mis märgatavalt hirmutab EL-i, kes Euroopa sõdade ajalugu mäletades kardab uut relvastatud konflikti Balkanil. Varem, nagu Sputnik Eesti on teatanud, on Serbia ja Kosovo riigipead teavitanud kavatsusest vahetada omavahel rahvusvähemustega tihedalt asustatud alad, et vabaneda alaliste etniliste pingete allikast.

Serbia president palub Putinit Kosovole appi>>

Eeldatakse, et Serbia annab ära Preševo oru, saades vastutasuks praegu Kosovole kuuluva Põhja-Mitrovica. Käesoleva sajandi algul sooritati seal Albaania Preševo, Medvedže ja Bujanovaci Vabastusarmee sõdalaste jõududega terroriakte ja toimusid relvastatud kokkupõrked politseiga, mis suruti maha serblaste poolt naaberriigi Makedoonia kaasabil, kes samuti albaanlastest separatistide jõukude käe läbi kannatada sai.

Tihe side Kosovo ja Krimmi pretsedendi vahel

Rahvusvahelise õiguse, riigipiiride puutumatuse põhimõtte aspektist, mida kaitseb ametlik EL, kõnealune idee läbinisti sedatiivne ja näiteks Berliini meelest täiesti vastuvõetamatu. Seda peetakse ohtlikuks, kuna leitakse, et niisugune maadevahetus Balkanil saab päästikuks teistegi üpris arvukate territoriaalsete vaidluste lahenduskatsetele selles piirkonnas.

Вид на столицу Косово Приштину
© Sputnik / Ruslan Krivobok
Kosovo.

Lisaks sellele looks Euroopa nõustumine piiride korrigeerimisega värske pretsedendi, mis lööb EL-il "Krimmi küsimuses" pinna jalge alt, kuivõrd lääs paneb Venemaale süüks eeskätt sõjajärgsete riigipiiride puutumatuse põhimõtte rikkumist.

Kosovo pole Serbia. ELiga liitumiseks kavandatakse tehingut>>

Moskva on korduvalt rõhutanud, et Krimmi poolsaare elanikkond hääletas referendumil valdavas enamuses Venemaaga ühinemise poolt, mis saigi aluseks piiride muutmisele Venemaa ja Ukraina vahel. Tunnistamata, nagu Serbiagi, Kosovo iseseisvust, märgib Moskva, et endise Jugoslaavia territooriumi väljakuulutatud iseseisvust legitiimseks pidada on märksa vähem alust kui Krimmi sõltumatuse ja Venemaaga ühendamise puhul.

43
Tagid:
maadevahetus, riigipiir, Balkanid, Euroopa Liit, Kosovo, Serbia
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega