Ameerika Ühendriikides toimusid vahevalimised

Mitmetähenduslik võit

74
(Uuendatud 19:12 07.11.2018)
Seekordne valimiskampaania läks Ameerika ajalukku ühe kõige kallima ja räpasemana. Mittetulundusorganisatsiooni Center for Responsive Politics hinnangul oli valimiste eelarve üle viie miljardi dollari ja enamuse moodustasid demokraatide kogutud annetused.

TALLINN, 7. november — Sputnik. Ameerika Ühendriikides toimusid vahevalimised. Esialgsetel andmetel on Esindajatekojas väike enamus demokraatidel, Senatis jääb enamus vabariiklastele. Seekordne kampaania oli üks USA ajaloo kallimatest ja räpasematest. Donald Trumpi jaoks olid need valimised teatud mõttes usaldushääletuseks, valijatele — veel üheks lõhenemise ajendiks, edastab RIA Novosti.

Trump kommenteeris USA Kongressi valimiste tulemusi >>

Esialgsete tulemuste kohaselt on olukord järgmine: Senat jääb "punaseks" – vabariiklastel on 51 kohta sajast, Esindajatekojaga on lood keerulisemad. Demokraadid edestavad vabariiklasi, kuid mitte ülekaalukalt: 222 kohta 199 vastu. Rahulolematus Trumpi käitumisega, millele tema vastased nii lootsid, ei põhjustanud läbimurret.

USA president tunnistas, et loovutas Esindajatekoja ja helistas juba demokraatliku vähemuse juhile ning õnnitles neid võidu puhul, kutsudes kinni pidama kaheparteilisuse põhimõttest. Kusjuures Twitteris teatas Trump võidust: "Täna õhtul saavutasime tohutut edu. Tänan teid kõiki."

Senatis oli demokraatidel varem 49 kohta, vabariiklastel – kahe võrra rohkem. Seekord valiti ülemkojas ümber vaid kolmandik selle liikmetest, seega 35 kohta. Kongressi alamkojas Esindajatekojas valiti uuesti kõik 435 saadikut. Enne valimisi kuulus vabariiklastele 235 ja demokraatidele 193 kohta.

Trump "gangsterijõukude" vastu

Trump teatas korduvalt: "Need valimised on referendum minu üle". Selleks, et tõmmata enda poolele valijad seal, kus vabariiklaste seisukohad on kõige haavatavamad, sõitis ta aktiivselt mööda osariike (Florida, Georgia, Missouri, Montana, Tennessee, Lääne-Virginia). Trump väitis: "Demokraadid tahavad purustada meie majanduse ja meie tuleviku."

"Vabariiklased loovad töökohti, demokraadid aga röövlijõuke," ei valinud president väljendeid ja hoiatas Georgia valijaid, et demokraatide kubernerikandidaat Stacy Abrams, kes tahab saada esimeseks mustanahaliseks naiskuberneriks, "muudab osariigi peagi Venezuelaks".

Ta pidas "enneolematut majanduskasvu" oma teeneks, ähvardades, et demokraatide valitsemise korral ootab rahvast ees "kuritegevuse kasv ja tagasipöördumine kaosesse". Eelmist administratsiooni süüdistas ta "ebaseadusliku sisserände soodustamises".

Obama "pideva vale" vastu

Samal ajal, kui Trump püüdis oma toetajad mobiliseerida, ei istunud ka demokraadid käed rüpes. Valimisüritustel osalesid aktiivselt Hillary Clinton, Joe Biden ja Barack Obama. Muide, neil ei õnnestunud rääkida igal pool, kus nad seda kavatsesid: paljud demokraadid keeldusid poliitikute abist, pidades neid ebapopulaarseks.

Seal, kus Obamale esinemist võimaldati, ütles ta: "Teile valetatakse pidevalt," püüdes avaldustega lähenevast sisserändajate karavanist tähelepanu siseprobleemidelt kõrvale juhtida. Samuti süüdistas ta faktiliselt praegust riigipead ja tema administratsiooni korruptsioonis, märkides, et Trumpi meeskond lubas selle likvideerida, kuid selle asemel esitati kohtuhagid ja süüdistused nende endi vastu.

Obama ärgitas valijaid mobiliseeruma hirmupoliitika vastu >>

Obama väitis, et töökohad, millega Trump uhkustab, loodi tänu tema administratsiooni poliitikale. Trump väitis, et ta tahab aidata lihtinimesi, kuid langetas selle asemel "rikaste maksukoormust", märkis Obama.

"Minge valima. Me võitleme Ameerika Ühendriikide hinge eest," hüüdis Joe Biden. Ja ameeriklased läksid tõesti aktiivselt valima. 30 miljonit kodanikku hääletas juba eelvalimistel.

Kui palju maksab võit

Seekordne valimiskampaania läks Ameerika ajalukku ühe kõige kallima ja räpasemana. Mittetulundusorganisatsiooni Center for Responsive Politics hinnangul oli valimiste eelarve üle viie miljardi dollari ja enamuse moodustasid demokraatide kogutud annetused.

Ainuüksi miljardär Michael Bloomberg kulutas Demokraatliku partei toetamiseks üle 100 miljoni dollari. Vabariiklased said Esindajatekoja valimisteks kokku 637 miljonit dollarit, demokraadid — 951 miljonit, Senati valimisteks vastavalt 361 miljonit dollarit 513 vastu.

Mittetraditsioonilised kandidaadid

Nendel valimistel registreeriti rekordarv naissoost kandidaate. Senatisse pürgis 53 naist, mis on 13 võrra rohkem kui eelmisel, 2016. aastal. Esindajatekotta kandideeris 476 naist — kaks korda rohkem kui 2016. aastal.

Lisaks võidakse Michigani osariigis Esindajatekotta valida moslem Rashida Tlaib ja Minnesotas Ilan Omar. New Mexico'i ja Kansase osariikides on head võimalused esimest korda parlamenti pääseda naissoost põlisrahvaste esindajatel.

Mis seos on sellel seksuaalse ahistamisega?

Valimiskampaania ajal ei möödunud päevagi skandaalita. Üks peamisi poliitilisi konflikte oli Brett Cavanaughi nimetamine USA ülemkohtunikuks. Pärast seda, kui Trump pakkus selle kandidatuuri välja, süüdistati Cavanaughi seksuaalses ahistamises kolmkümmend aastat tagasi.

Hoolimata protestitest kiideti tema kandidatuur heaks, mis soodustas ühiskonna ja parteide vahelise lõhe suurenemist. Demokraadid peavad Cavanaughi meheks, kes "ei suuda pidada seadust kõrgemaks partei huvidest". Vabariiklased omakorda peavad seda "võiduks demokraatide vandenõu üle, kes üritavad takistada korraliku inimese tõusu karjääriredelil".

Ohud, terrorirünnakud ja pagulased

Paar nädalat enne valimisi tabasid FBI ja USA salateenistus kolmteist kirjapommi, mis olid saadetud Hillary Clintonile, Barack Obamale, endisele LKA direktorile John Brennanile ja teistele poliitikutele, ärimeestele ja näitlejatele. Üks neist oli mõeldud telekanalile CNN. Selgus, et kirjapommid saatis Trumpi aktiivne pooldaja Cesar Sayoc.

Paar päeva hiljem tappis 46-aastane Robert Bowers Pittsburghi sünagoogis üksteist inimest. Räägiti, et laskur vihkas riigipead, sest ta oli "end ümbritsenud juutidega". Trumpi süüdistati selles, et on loonud riigis "vihkamise õhkkonna".

Trumpi tahetakse kukutada — rahaseikade voi Kavanaugh' kaasuse abil >>

Veel üheks katsumuseks presidendile sai valimiste eelõhtul pagulaste karavan Kesk-Ameerikast, mis suundub Ameerika Ühendriikide piirile, et saada pagulase staatus. Trump teatas, et selles karavanis on "palju kuritegelike jõukude liikmeid ja mõned neist on väga halvad inimesed", samuti lubas ta reageerida karmide meetmetega, tõmmates piirile umbes 15 tuhat sõdurit. Mõned süüdistavad teda sisserändajate vastu vihkamise õhutamises, teised nimetavad teda "rahva kaitsjaks".

Kuidas jääb siis venelaste sekkumisega?

2016. aastal süüdistas USA Venemaa eriteenistusi presidendivalimistesse sekkumises". Riiki hirmutati korduvalt, et Moskva ei jäta ka Kongressi valimisi "tähelepanuta". Kuid juba suve lõpus hoiatas Trumpi riikliku julgeoleku nõunik John Bolton, et hääletusprotsessi sooviksid mõjutada neli riiki: Venemaa, Hiina, Põhja-Korea ja Iraan. Paar kuud hiljem selgitas poliitik, et peamine oht Ameerika demokraatiale on Peking, mis tegutseb aktiivsemalt kui teised.

Novembri alguses teatas USA sisejulgeolekuministeerium, et "esialgu ei ole veel tuvastatud välisriikide katseid tungida häälte vastuvõtmise ja loendamise süsteemi". Washingtonis lubati, et vahevalimised tulevad kõige turvalisemad kogu riigi ajaloos.

Miks on hakatud rääkima tagandamisest

Viimasel ajal on Kongress olnud Vabariikliku partei kontrolli all. See asjaolu aitas Trumpil oma poliitilisi otsuseid takistamatult läbi suruda. Nüüd võib olukord muutuda. Liiguvad kuuldused, et Trumpi ähvardab demokraatide võidu korral ametist tagandamine. President on korduvalt öelnud: "Kui mind peaks kunagi tagandatama, variseb turg kokku. Ma arvan, et selle tagajärjel jäävad kõik väga vaeseks."

Ka ameeriklased suhtuvad presidendi tagandamisse mitmeti. Käesoleva aasta augusti lõpus Washington Posti ja ABC Newsi läbi viidud avaliku arvamuse küsitluse kohaselt toetab tagandamist 49% ameeriklastest, 46% on kategooriliselt selle vastu. Trumpi ametist tagandamiseks on demokraatidel vaja vabariiklaste abi, kuid vaevalt, et saadikud sellega nõustuvad.

Optimistlikud prognoosid

"Presidendi vastased püüdsid teha kõik selleks, et mitte kellelgi ega ka vabariiklastel ei oleks võimalust Ameerika valitsuses kinnistuda. Arvestades, et vabariiklased suutsid enamuse säilitada, esitlevad nad seda tõenäoliselt oma poliitika võidu ja eduna," ütles RIA Novosti agentuurile Venemaa välisministeeriumi Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (MGIMO) Rahvusvaheliste protsesside analüüsi keskuse vanemteadur Maksim Sutškov.

"Trump jõuab veendumusele, et ajab õiget poliitikat. See on täiesti normaalne olukord, kus presidendi esimesel ametiajal kaotab tema partei osaliselt kontrolli seadusandliku võimu üle," lisas ta.

Eksperdi arvamusega nõustub ka Euroopa ja rahvusvaheliste uuringute keskuse Maailma majanduse ja maailmapoliitika teaduskonna keskusese asedirektor Dmitri Suslov.

"USA majandus areneb dünaamiliselt ja edu majanduses on praegustel valimistel Vabariikliku partei üheks peamiseks trumbiks. Kui vabariiklased peaksid demokraatidele minimaalselt kaotama ja nende allajäämine on 5-10 häält, siis on see Trumpi võit. See aga tähendab, et enamus valijatest toetab president Trumpi kampaaniat, sealhulgas teravat migratsioonivastast poliitikat," ütles poliitikaanalüütik agentuurile RIA Novosti.

Tema sõnul sõlmivad Ameerika Ühendriigid ja Euroopa tulevikus uue kaubanduslepingu. "Kuid seejuures ei maksa rääkida, et Trump rikub kaubanduskokkuleppeid ja lõhub kaubandussüsteemi. Ta ei lõhu, ta kaasajastab seda koos oma liitlaste ja partneritega, ajades paindlikku poliitikat," on ekspert veendunud.

74
Tagid:
vahevalimised, poliitika, USA kongress, Donald Trump, USA, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega