Euroopa nõuab Venemaalt vastusanktsioonide eest hüvitist

Loomulik sigadus: Euroopa nõuab Venemaalt vastusanktsioonide eest hüvitist

39
(Uuendatud 11:15 03.11.2018)
Justnimelt sealiha sisseveopiirang, mis kehtib praegugi, on Euroopa Liidule tõeline peavalu. EL ei taha meeleheitlikult tunnistada allajäämist Venemaale vaidluses sealiha ekspordi pärast.

TALLINN, 3. november — Sputnik. Pärast seda, kui Moskva tühistas 2017. aasta detsembris Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) nõudel elussigade sisseveo keelu ELst, kuid säilitas sealiha impordipiirangud, nõudsid Euroopa ametnikud, et WTO nõuaks Venemaalt igal aastal sisse 1,39 miljardit eurot. Vastuseks blokeeris Moskva vahekohtu kokkukutsumise. Millised on selle vaidluse väljavaated ja kas Venemaa vajabki enam Euroopa sealiha — agentuuri RIA Novosti avaldatud Natalia Dembinskaja materjalis.

Millega rahul ei olda

Jaanuaris 2014 piiras Venemaa sigade ja sealiha sissevedu Euroopa Liidust Aafrika seakatku puhangute tõttu, eriti Leedust ja Poolast. See oli valus hoop eurooplastele, kes juba niigi Venemaa vastusanktsioonide tõttu kannatasid.

Sigade katk Balti riikides on vesi Saksamaa seakasvatajate veskile>>

Brüssel vaidlustas piirangud — 2017. aasta detsembris tunnistas WTO need ebaseaduslikuks. Otsuse sisu oli selles, et seakatku tõttu ei tohi importi riigist täielikult lõpetada – seda saab teha ainult teatud piirkondadest. Rosselhoznadzor (Venemaa põllumajandustoodangujärelevalve) võttis maha kõik seakasvatussaaduste impordi veterinaar- ja sanitaarpiirangud ning selle aasta jaanuaris-veebruaris elustõusigade tarned jätkusid. "Kuid loomulikult mitte sellises mahus, nagu veel viis-seitse aastat tagasi – kuna Venemaa enda põllumajandustoodang oli vahepeal märkimisväärselt tõusnud," ütles rahvusliku kasvatajate liidu peadirektor Juri Kovaljov.

Sead küll aga mitte sealiha

Seega, vastavalt WTO otsusele avas Venemaa oma turu vaid elussigadele. Sellele tootmisharule on see vajalik ja turu osaline avamine oli täiesti põhjendatud. Järgmise kolme-nelja aasta jooksul on kavas käiku anda tootmisvõimsused umbes ühe miljoni tonni eluskaalu sigade tootmiseks, milleks on vaja imporditud tõuaretusmaterjali, selgitas Rahvuslik lihaassotsiatsioon.

Euroopa käivitas Venemaal pooleteisemiljardilise "katseorika">>

Mis puudutab sealiha, siis 2014. aasta augustis läks see toiduembargo alla. Just kehtiv sealiha sisseveo keeld on Euroopa Liidule tõeliseks peavaluks.

WTO, mis on juba ammu muutunud poliitilise võitluse vahendiks, tundub Brüsseli ametnikele antud juhul olema sobivaks vahendiks.

"Olgu sealiha või gaasi tarnimine läbi Ukraina – ikka oleme meie (Venemaa) süüdi. Viimane kohtulahend kõlas nii: Venemaa pumpas vähem gaasi, millega tekitas Ukrainale kahju, ja kuna majanduslik olukord on seal halb, peab Moskva trahvi maksma," selgitab Regionaalprobleemide instituudi peadirektor Dmitri Žuravljov.

Saame ise hakkama

Turuosalised on veendunud — sealihatarned lähiajal ei taastu, kuid see ei mõjuta Venemaa turgu mitte kuidagi. Piiravad meetmed stimuleerisid oma

Ministeerium jagas 900 000 sealihakonservi omavalitsustele
© Sputnik / Виталий Аньков
põllumajandusettevõtteid niivõrd, et sealiha, nagu ka kanaliha osas suudab Venemaa end peaaegu täielikult ise varustada.

Venemaa vaidlustab WTO-s Euroopa Liidu uued pretensioonid sealihatarnete suhtes>>

Praegu poelettidel olev linnu- ja sealiha on 95 protsendi ulatuses kodumaist päritolu. Tootmine kasvab nii kiiresti, et impordiks ruumi ei jäägi.

Föderaalse tolliteenistuse andmetel vähenes liha import Venemaale 2018. aasta esimese kuue kuuga eelmise aasta samal perioodiga võrreldes 1,7 korda, arvestamata tarneid Euraasia Majandusühenduse riikidest. Kõige rohkem vähenes sealiha import — 36,3 tuhat tonni võrreldes 147,7 tuhande tonniga aasta varem.

Süüa tahaks

Majandusteadlased tunnistavad, et embargo kehtestamisega tabas Venemaa Euroopa majanduse kõige haavatavamat kohta. Isegi teraseembargo ei põhjusta EL-le nii suurt kahju nagu toiduainete impordipiirangud — see turg on Euroopas küllastunud. "Põllumajandustoodangu kvoodid on Euroopa Liidus väga tundlik teema. Toetused põllumajandustootjatele on Euroopa eelarve peamine kuluartikkel. Tootjatele makstakse, et nad vähem toodaksid," märgib Žuravljov.

Riik jagab ligi miljon sealihakonservi toimetulekuraskustes inimestele
© Sputnik / Александр Кондратюк

Euroopa Liit esitas Venemaale 1,4 miljardi euro suuruse kahjunõude>>

Toiduainete sisseveopiirangute kogu kehtivuse aja jooksul on Euroopa põllumajandustootjad kaotanud üle 20 miljardi euro. Eriti on kannatanud Taani, Saksamaa ja Hollandi loomakasvatajad. Soovidas vahendeid valimata Venemaa turule pääseda, kulutavad eurooplased erinevaid uksi. WTO on üks neist. "See on nagu Krõlovi kuulsas valmis hundist: "Sina oled süüdi juba selles, et ma süüa tahan ja vedas õhvakese metsa," ütleb Žuravljov.

On hoopis teine teema, et Euroopal ei maksa Venemaalt järeleandmisi loota. Moskval on tugev positsioon ja kaalukad argumendid ning vaidlused WTOs võivad kesta aastaid ja isegi aastakümneid.

39
Tagid:
sealiha, sanktsioonid, Venemaa, Euroopa