Euroopa nõuab Venemaalt vastusanktsioonide eest hüvitist

Loomulik sigadus: Euroopa nõuab Venemaalt vastusanktsioonide eest hüvitist

51
(Uuendatud 11:15 03.11.2018)
Justnimelt sealiha sisseveopiirang, mis kehtib praegugi, on Euroopa Liidule tõeline peavalu. EL ei taha meeleheitlikult tunnistada allajäämist Venemaale vaidluses sealiha ekspordi pärast.

TALLINN, 3. november — Sputnik. Pärast seda, kui Moskva tühistas 2017. aasta detsembris Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) nõudel elussigade sisseveo keelu ELst, kuid säilitas sealiha impordipiirangud, nõudsid Euroopa ametnikud, et WTO nõuaks Venemaalt igal aastal sisse 1,39 miljardit eurot. Vastuseks blokeeris Moskva vahekohtu kokkukutsumise. Millised on selle vaidluse väljavaated ja kas Venemaa vajabki enam Euroopa sealiha — agentuuri RIA Novosti avaldatud Natalia Dembinskaja materjalis.

Millega rahul ei olda

Jaanuaris 2014 piiras Venemaa sigade ja sealiha sissevedu Euroopa Liidust Aafrika seakatku puhangute tõttu, eriti Leedust ja Poolast. See oli valus hoop eurooplastele, kes juba niigi Venemaa vastusanktsioonide tõttu kannatasid.

Sigade katk Balti riikides on vesi Saksamaa seakasvatajate veskile>>

Brüssel vaidlustas piirangud — 2017. aasta detsembris tunnistas WTO need ebaseaduslikuks. Otsuse sisu oli selles, et seakatku tõttu ei tohi importi riigist täielikult lõpetada – seda saab teha ainult teatud piirkondadest. Rosselhoznadzor (Venemaa põllumajandustoodangujärelevalve) võttis maha kõik seakasvatussaaduste impordi veterinaar- ja sanitaarpiirangud ning selle aasta jaanuaris-veebruaris elustõusigade tarned jätkusid. "Kuid loomulikult mitte sellises mahus, nagu veel viis-seitse aastat tagasi – kuna Venemaa enda põllumajandustoodang oli vahepeal märkimisväärselt tõusnud," ütles rahvusliku kasvatajate liidu peadirektor Juri Kovaljov.

Sead küll aga mitte sealiha

Seega, vastavalt WTO otsusele avas Venemaa oma turu vaid elussigadele. Sellele tootmisharule on see vajalik ja turu osaline avamine oli täiesti põhjendatud. Järgmise kolme-nelja aasta jooksul on kavas käiku anda tootmisvõimsused umbes ühe miljoni tonni eluskaalu sigade tootmiseks, milleks on vaja imporditud tõuaretusmaterjali, selgitas Rahvuslik lihaassotsiatsioon.

Euroopa käivitas Venemaal pooleteisemiljardilise "katseorika">>

Mis puudutab sealiha, siis 2014. aasta augustis läks see toiduembargo alla. Just kehtiv sealiha sisseveo keeld on Euroopa Liidule tõeliseks peavaluks.

WTO, mis on juba ammu muutunud poliitilise võitluse vahendiks, tundub Brüsseli ametnikele antud juhul olema sobivaks vahendiks.

"Olgu sealiha või gaasi tarnimine läbi Ukraina – ikka oleme meie (Venemaa) süüdi. Viimane kohtulahend kõlas nii: Venemaa pumpas vähem gaasi, millega tekitas Ukrainale kahju, ja kuna majanduslik olukord on seal halb, peab Moskva trahvi maksma," selgitab Regionaalprobleemide instituudi peadirektor Dmitri Žuravljov.

Saame ise hakkama

Turuosalised on veendunud — sealihatarned lähiajal ei taastu, kuid see ei mõjuta Venemaa turgu mitte kuidagi. Piiravad meetmed stimuleerisid oma

Ministeerium jagas 900 000 sealihakonservi omavalitsustele
© Sputnik / Виталий Аньков
põllumajandusettevõtteid niivõrd, et sealiha, nagu ka kanaliha osas suudab Venemaa end peaaegu täielikult ise varustada.

Venemaa vaidlustab WTO-s Euroopa Liidu uued pretensioonid sealihatarnete suhtes>>

Praegu poelettidel olev linnu- ja sealiha on 95 protsendi ulatuses kodumaist päritolu. Tootmine kasvab nii kiiresti, et impordiks ruumi ei jäägi.

Föderaalse tolliteenistuse andmetel vähenes liha import Venemaale 2018. aasta esimese kuue kuuga eelmise aasta samal perioodiga võrreldes 1,7 korda, arvestamata tarneid Euraasia Majandusühenduse riikidest. Kõige rohkem vähenes sealiha import — 36,3 tuhat tonni võrreldes 147,7 tuhande tonniga aasta varem.

Süüa tahaks

Majandusteadlased tunnistavad, et embargo kehtestamisega tabas Venemaa Euroopa majanduse kõige haavatavamat kohta. Isegi teraseembargo ei põhjusta EL-le nii suurt kahju nagu toiduainete impordipiirangud — see turg on Euroopas küllastunud. "Põllumajandustoodangu kvoodid on Euroopa Liidus väga tundlik teema. Toetused põllumajandustootjatele on Euroopa eelarve peamine kuluartikkel. Tootjatele makstakse, et nad vähem toodaksid," märgib Žuravljov.

Riik jagab ligi miljon sealihakonservi toimetulekuraskustes inimestele
© Sputnik / Александр Кондратюк

Euroopa Liit esitas Venemaale 1,4 miljardi euro suuruse kahjunõude>>

Toiduainete sisseveopiirangute kogu kehtivuse aja jooksul on Euroopa põllumajandustootjad kaotanud üle 20 miljardi euro. Eriti on kannatanud Taani, Saksamaa ja Hollandi loomakasvatajad. Soovidas vahendeid valimata Venemaa turule pääseda, kulutavad eurooplased erinevaid uksi. WTO on üks neist. "See on nagu Krõlovi kuulsas valmis hundist: "Sina oled süüdi juba selles, et ma süüa tahan ja vedas õhvakese metsa," ütleb Žuravljov.

On hoopis teine teema, et Euroopal ei maksa Venemaalt järeleandmisi loota. Moskval on tugev positsioon ja kaalukad argumendid ning vaidlused WTOs võivad kesta aastaid ja isegi aastakümneid.

51
Tagid:
sealiha, sanktsioonid, Venemaa, Euroopa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega