Ekstsentrilist rikkur Jevgeni Tšitšvarkin

Londongradi oligarhid paanikas - jaht nende kapitalidele on täies hoos

62
(Uuendatud 12:50 01.11.2018)
Londonisse pagenud Vene ärimehed on selgelt paanikas ega mõista, mis toimub. Miks ometi Euroopa nende kapitalide päritolu vastu huvi tunneb? Nad kantisid oma miljonid ja miljardid Venemaalt ära, maandusid Läänes, legaliseerisid end, maksavad korralikult uuele kodumaale makse – mis etteheiteid saab neile olla?

Vladimir Kornilov, RIA Novosti vaatleja

Seda paanikat näitab selgelt Venemaa õigusega pahuksisse sattunud ja 2008. aastal Londonisse kolinud kunagine "Jevroseti" asutaja Jevgeni Tšitšvarkini suur intervjuu Briti Timesile. Konservatiivne ajaleht seletas intervjuud sellega, et Tšitšvarkin üritab "hävitada stereotüüpe rikastest venelastest kasvõi oma suhtumisega Putinisse".

Briti ajakirjanikud isegi ei varja, et nad pilkavad ekstsentrilist rikkurit, kes poosetab nende ees eksootilistes riietes. Nad kirjutavad, et Tšitšvarkin näeb välja nagu segu Gerard Depardieu sohilapsest ja tuntud laste telesaatejuhist". Otsustades selle järgi, kuidas pagendatud ärimees oma kapitali päritolust räägib, on selge, et ta ei nõustunud suure intervjuuga Albioni tüüpilisemale ajalehele sugugi mitte juhuslikult.

Бывший владелец Евросети Евгений Чичваркин участвовал в митинге
© Sputnik / Елена Пахомова
Ekstsentrilist rikkur Jevgeni Tšitšvarkin

Kui võrrelda tema avaldusi ja käitumist viimasel aastal, võib mõista, mis sunnib teda ja temasarnaseid Briti saarel kaevunud oligarhe tegutsema. Alustame sellest, et erinevates intervjuudes esineb ta kord "oligarhi", kord "miljardäri" või isegi "näljarotina". Sõltub sellest, kas ta räägib Briti või Venemaa publikule. Seejuures ilmutab ta selget närvilisust, kui jutt läheb tema "näljaroti miljardite" päritolule või tema vabatahtliku pagenduse motiividele.

Briti lorde kohustatakse varsti vene juurtega naisi deklaratsiooni kirja panema >>

Näiteks kirjeldab ta kõigis intervjuudes, kuidas Putini režiim teda taga kiusas. The Timesi intervjuus juhtus aga selge apsakas. Tšitšvarkin kirjeldas, kuidas ta 2008. aasta detsembris avastas äkki, et on "politsei jälgimise" all, misjärel sõber sõidutas ta Moskva lennujaama, kust ärimees… rahulikult Londonisse lendas (see on ju nii lihtne, kui politsei teid tähelepanelikult jälgib).

Illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Дружинин

Selle südantlõhestava loo kulminatsiooni ajal poetab seni rahulikult juures viibinud Tšitšvarkini abikaasa Tatjana Fokina rahulikult: "Sa kavatsesid ju nagunii oma lapsed siia (Londonisse – autori märkus) tuua." Millest The Timesi ajakirjanik tegi loogilise järelduse poliitilise paguluse versiooni lahknevusest tegelikkusega. "Depardieu sohilsaps" olevat seepeale kohe süngeks muutunud.

Tšitšvarkini aktiivsust meedias seletatakse venestusvastase kampaaniaga Suurbritannias, mis on kasvanud üldisteks üleskutseteks kontrollida Londoni asukate, nagu Britid ise saarele kolinud vene ärimehi ja nende peresid nimetavad, kapitali päritolu. Selle aasta alguses kiitsid Tema Majesteedi parlamendiliikmed heaks ringkirja vajadusest kontrollida segase kapitali päritolu, millega õiguskaitseorganid said õiguse igal ajal pillavat elu elavatelt välismaa "kerjustelt" huvi tunda, kust nende miljonid ja miljardid pärit on.

Tänan teid, Theresa: Londongrad hävitatakse seestpoolt >>

Ja siinkohal läks Tšitšvarkin tõeliselt närvi. Märtsis, enne Venemaa presidendivalimisi, korraldas ta äkki Londonis Venemaa saatkonna juures hädise piketi. Kusjuures ta oli väga kurva moega. Euronewsile kommentaare jagades ütles ta: "Te küsite, mida peaks tegema, et Vladimir Putinit karistada? Ma vastan — karistada tuleb isiklikult Putinit, mitte neid inimesi, kes on siin juba 15 või 20 aastat elanud. Nii ei tohi, ja kui mõnd siin elavat oligarhi karistatakse Putini eest, siis ütleb Putin: "Jah, mul oli õigus, nad on vaenlased. Nüüd võtke oma raha, kerige oma investeeringud kokku ja tulge tagasi koju — Venemaale." Kes sellest võidab? Putin."

Kuid ükski Londongradi vene oligarhidest kannatada ei saanud ning Tšitšvarkini avaldused muutusid taas leebemaks.

Intervjuus (peamiselt Vene meediale) hakkas ta koguni rääkima põlglikult Inglismaa bürokraatiast, kritiseerima "sotsialistlikku" Euroopa Liitu ja "laisku" eurooplasi, kelle töökad asiaadid varsti kotti ajavad. Tšitšvarkin tõrjus ettepanekut tema kapitali päritolu kontrollida: "mingi lärmakas näljarott (seekord nimetas ta nii Briti ajakirjanikke – autori märkus) kirjutab midagi ajalehes – no ja mis siis…" Oma uue kodumaa parlamenti ja meediaväljaandeid nimetas ta "tsirkuseks ja klounideks". Üldiselt rahunes mees maha.

Venemaa Peaprokuratuur on saatnud Suurbritannia võimudele väljaandmistaotlused enam kui 60 inimese suhtes
© Sputnik / Алексей Куденко

Ja siis äkki puhkes esimene juhtum, kus parlamendi ringkirja "Venemaa oligarhide" "segase kapitali" päritolu kontrollimiseks rakendati. Selgus, et Zamira Hadžijeva, Aserbaidžaani rahvusvahelise panga endise juhataja naine (brittidele on kõik endisest NSV Liidust pärit inimesed "venelased"), kulutas 35 krediitkaardiga luksuslikus Harrodsi kaubamajas ostudele 16 miljonit naela ja õiguskaitseametnikud alustasid tema vastu menetlust. Järgnes Londoni kohtu otsus konfiskeerida veel ühe väidetavalt Venemaal taga kiusatud ja "poliitilise emigrandina" Ühendkuningriiki põgenenud oligarhi Sergei Pugatšovile kuuluv 9 miljonit naela maksev maja.

Siis muutusid kõik Tšitšvarkinid väga närviliseks, mõistes, et Briti "näljarotid" ei oska mitte ainult ajalehtedesse artikleid kirjutada, vaid kavatsevad ka tõsimeeli rakendada Venemaa endiste ärimeestele "400 suhteliselt ausat viisi raha äravõtmiseks" (Ilfi ja Petrovi "12 tooli" peategelane Ostap Bender tundis "400 suhteliselt ausat viisi raha äravõtmiseks" – toim.).

Ja just sellepärast andis endine "Jevroseti" omanik nii suure intervjuu, kus ta püüab Inglismaa avalikkusele esineda tagakiusatud "Putini vastasena".

Tal jätkus isegi häbematust teatada, et pärast Skripalide juhtumit hakkasid tema töötajatel saladuslikult kaduma sülearvutid, kust edastati PayPali kaudu raha opositsiooniliider Aleksei Navalnõile. Avaldus iseenesest on huvitav ja võib olla aluseks menetluse alustamiseks Venemaal (poliitiliste kampaaniate rahastamise välismaalt on meil (Venemaal) keelatud).

Ülirikkad venelased armastavad Šveitsi >>

Siiski on tähelepanuväärne, intervjuus The Timesile räägib Tšitšvarkin oma isikliku raha üleandmisest — ta nimetas summat 100 tuhat naela. Varem vene meedias, mainis ta sama summat väites, et see polnud mitte tema, vaid tema kaudu annetanud inimeste raha, kes "ise seda oma nimel teha kartsid". Kuid seda momenti otsustas pagendatud oligarh Briti konservatiivse ajalehe eest varjata, sest vastasel juhul tekiks õiguskaitsjatel veelgi rohkem küsimusi tema kapitali päritolu ja selle kasutamise seaduslikkuse kohta poliitiliste kampaaniate läbiviimiseks välismaal.

Otsustades Tšitšvarkini ja mõnede teiste Suurbritanniasse põgenesid vene poliitemigrantide esinemiste põhjal ei mõista nad tõepoolest, kuidas saab Venemaa ametnikke, kes "möödunud sajandi 90ndatel või selle sajandi alguses äri ajasid", raha päritolu vastu huvi tunda (Tšitšvarkin ei tule selle pealegi, kas tal ametnikuna oli üldse õigust äritegevusega tegeleda).

Nad tulevad Albionile, investeerivad kahtlase raha kinnisvarasse ja kallistesse hilpudesse, uskudes naiivselt, et sellega muutuvad nad sealsele kõrgklassile vastuvõetavaks. Kuid harjumused ja kombed veavad neid alt. Ausalt nad reeglina äri ajada ei oska (Boriss Berezovski näide on selle heaks kinnituseks) ja seetõttu püüavad nad tegutseda samamoodi, nagu nad oma kapitali 90ndatel ja sajandi alguses teenisid ja arvavad, et Venemaa ja Kremli kritiseerimine on parim kaitse nende enam kui küsitavatele operatsioonidele.

Häda on selles, et mida rohkem nad Venemaa-vastase hüsteeria õhutamisele kaasa aitavad, seda valjemalt hüüavad nad neile: "Kõtt!" Kuid neid nähtusi seostama ei ole endiselt venelased "oligarhidest näljarotid" võimelised. Sellepärast nad on närvilised, puterdavad oma intervjuudes pidevalt ja lähevad paanikasse, kui neilt küsitakse, kust on pärit nende raha kallitele ostudele Harrodsist.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

62
Tagid:
miljard, miljon, kapital, paanika, ärimees, oligarh, Jevgeni Tšitšvarkin, Euroopa, London, Venemaa, Suurbritannia
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega