Gruusial seisab ees presidendivalimiste teine voor

Gruusial seisab ees presidendivalimiste teine voor

18
(Uuendatud 12:33 29.10.2018)
Gruusia presidendivalimistel on juhtimas eksvälisminister Salome Zurabišvili, teatas keskvalimiskomisjon ööl vastu esmaspäeva.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Kui loetud oli üle 90 protsendi häältest, oli Zurabišvili toetus 38,61 protsenti. Teisel positsioonil oli opositsioonilise Ühtse Rahvusliku Liikumise (UNM) kandidaat Grigol Vašadze 37,69 protsendiga, vahendas ERR.

Kui ükski kandidaat ei saa rohkem kui 50 protsenti häältest, korraldatakse 1. detsembril teine valimisvoor. Valimiskomisjoni esimees Tamar Žvanija ütles, et enne teise vooru väljakuulutamist tuleb ära oodata esimese vooru lõplikud tulemused.

Президентские выборы в Грузии
Sputnik
Gruusial seisab ees presidendivalimiste teine voor

Riigikogu liikmed Jaanus Marrandi ja Uno Kaskpeit viibisid pühapeäval Gruusias, kus nad osalesid OSCE parlamentaarse assamblee vaatlejatena Gruusia presidendivalimistel, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Riigikaitsekomisjoni delegatsioon on visiidil Ukrainas ja Gruusias

Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ning liikmed Johannes Kert, Ants Laaneots ja Madis Milling viibivad esmaspäeval Ukrainas ja teisipäeval Gruusias, kus kohtutakse kolleegidega parlamendis ning arutatakse idapartneritega seotud julgeoleku- ja kaitseküsimusi.

Подготовка избирательных участков к выборам президента Грузии
© Sputnik / Алексей Куденко

Komisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul on oluline toetada nii Ukrainat kui Gruusiat, teatab Riigikogu pressiteenistus.

"Eesti teeb juba pikaajaliselt kaitsealast koostööd mõlema idapartneriga nii kahepoolselt kui ka läbi NATO," ütles Hanso. "Oleme koolitanud mõlema riigi relvajõudude liikmeid, jagame oma kogemusi küberkaitsevaldkonnas ja soovime, et see koostöö oleks veelgi sisukam ja sagedasem."

Kohtumistel Ukrainas soovib delegatsioon saada ülevaadet Ukraina-Vene konflikti arengutest ja Minski lepete täitmisest. "Oleme koos liitlastega valmis panustama Ukraina konflikti lahendamisse, toetama võimalikke rahutagamise missioone, piirkonna desarmeerimist ja õigusriigi taastamist," rääkis Hanso.

Ratas Gruusia presidendile: toetame NATO avatud uste poliitika jätkumist >>

"Eesti poliitiline toetus Ukraina ja Gruusia territoriaalse terviklikkuse taastamisele ning euro-atlandi integratsiooniprotsesside jätkamisele on neile riikidele väga oluline. Nende protsesside lõppeesmärk peaks olema Ukraina ja Gruusia NATO-liikmelisus," lisas Hanso.

Komisjoni liige Johannes Kert märkis, et Gruusiaga on Eestil sõlmitud kahepoolne kaitsekoostöö leping, mille raames toimub nii väljaõpe kui sõjaline koostöö. "Oleme neid toetanud sõjaväelaste väljaõppel ja jaganud oma kogemusi ajateenistuse korraldamisel," ütles Kert.

"Eesti Kaitseliidul on roll Gruusia rahvuskaardi ülesehitamisel ja koostöö jätkub." Kert lisas, et Gruusia relvajõud on turg Eesti kaitsetööstusele. Ta tõi näiteks mehitamata õhusõidukid (UAV) ja simulatsioonisüsteemid.

Komisjoni liige Ants Laaneots pidas väga oluliseks, et NATO kasutaks Ukraina konfliktist ja Gruusia sõjast tehtud järeldusi kogu regiooni julgeoleku tagamiseks ja kindlustamiseks ning ei laseks ennast idanaabril uinutada. Ka selle visiidi eesmärk on tema sõnul koguda infot ja näidata Eesti toetust nii Ukraina kui Gruusia territoriaalsele terviklikkusele.

Täna on delegatsioonil kohtumised Kiievis Eesti suursaadikuga Ukrainas, Ukraina parlamendis ja kaitseministeeriumis. Julgeolekuküsimustest räägitakse presidendi administratsiooni rahvusliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Oleksandr Turchynoviga.

Eesti valmistab Ukrainat NATO jaoks: tantsud kuristiku serval >>

Teisipäeval jätkub visiit Gruusias, kus pühapäeval toimusid just presidendivalimised. Kavas on kohtumine Gruusia parlamendi esimehe Irakli Kobakhidzega. Veel kohtub delegatsioon Tbilisis presidendi julgeolekunõukogu esimehe David Rakviashvili ja julgeolekunõukogu liikmetega. Samuti on kavas kohtumised Gruusia parlamendi esindajatega ja riigi militaar-, teadus- ja tehnikakeskuse külastus.

Ukraina president Petro Porošenko
© REUTERS / GLEB GARANICH

Gruusia president Giorgi Margvelašvili külastas suvel Eestit president Kersti Kaljulaidi kutsel, et tähistada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, vahendas uduisteportaal Sputnik Eesti.

Peaminister Jüri Ratas kinnitas Gruusia president Giorgi Margvelašvilile, et Eesti toetab NATO avatud uste poliitikat ning Gruusiat teel NATO-sse.

Gruusia on üks NATO lähimaid partnereid, kes panustab ulatuslikult allianssi operatsioonidesse ja missioonidesse. Praegu on Gruusia 872 inimese suuruse kontingendiga Afganistanis.

Gruusia kui Euroopa Liidu idapartner on Eesti välispoliitika ja arengukoostöö prioriteetriik. Aastast 2015 on Eesti toetanud Gruusiat igal aastal 950 000 euroga inimeste elujärge ja riigivalitsemist parandavate reformide elluviimisel.

Ukrainast on saanud juba NATO kandidaatriik, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. NATO teatas kevadel Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmisest. Ukraina president Petro Porošenko tervitas NATO otsust ja ütles, et Kiievi järgmine eesmärk on saada alliansi liikmesuse tegevusplaan (MAP).

18
Tagid:
hääletus, teine voor, poliitika, presidendivalimised, Salome Zurabišvili, Grigol Vašadze, Eesti, Gruusia
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega