Istanbuli tippkohtumine

Analüütik: Istanbulis toimunud Süüria tippkohtumine oli edukas

108
(Uuendatud 11:11 29.10.2018)
Saksamaa ja Prantsusmaa ühinemine Venemaa ja Türgi jõupingutustega Süüria neljapoolsel tippkohtumisel Istanbulis on märkimisväärne saavutus.

TALLINN, 28. oktoober — Sputnik. Laupäeval toimus Istanbulis Süüria-teemaline neljapoolne kohtumine, kus osalesid Venemaa, Türgi ja Prantsusmaa presidendid Vladimir Putin, Tayyip Erdogan ja Emmanuel Macron ning Saksamaa kantsler Angela Merkel. RIA Novosti võttis kommentaari saamiseks intervjuu Türgis asuva Kahramanmarasi ülikooli professorilt ja Lähis-Ida eksperdilt Togrul Ismaililt. 

"Me võime kindlalt öelda, et Venemaa ja Türgi on Süüria kriisi reguleerimise käigus väga palju saavutanud, mida kinnitab tõsiasi, et ka Saksamaa ja Prantsusmaa otsustasid tippkohtumisel osaleda. Lisaks sellele suutsid riigid sellises keerulises küsimuses paljudes probleemides kokkuleppele jõuda," ütles Ismail.

Ta nimetas neljapoolset tippkohtumist tõsisteks läbirääkimisteks. "Asjaolu, et nelja riigi juhid Süüria konflikti lahendamiseks kohtusid, on juba iseenesest oluline samm.

Türgi ja Venemaa näitasid taas kogu maailmale, et neil õnnestub kokku leppida ja edu saavutada ka nii keerulises probleemis, kui Süüria kriis, "ütles ekspert. 

Venemaa süüdistab USA-d oma lennuväebaasi ründamises >>

Ismaili sõnul ei saa Süüria konflikti lahendada ilma Ameerika Ühendriikide osaluseta, kuid "nendega on probleeme. Neil on täiesti erinev lähenemisviis ja hetkel on nende osalemine minimaalne, seepärast võtsidki Prantsusmaa ja Saksamaa alternatiivlahendusena USA koha."

S-300 Süürias: maatriksi täielik muutus >>

"Sellel kohtumisel oli oluline, et nelja riigi juhid suutsid mitmes küsimuses kokku leppida: näiteks Idlibi lepingus, mille töötasid välja ja viisid ellu Türgi ja Venemaa, samuti pagulaste ja humanitaarabi probleemides, võitluses terrorismiga ja rahu kehtestamise Süürias," ütles agentuuri vestluskaaslane.

Tema arvates on ka punkte, milles pooled on erinevatel seisukohtadel: selleks on suhtumine Süüria president Bašar Assadi ja Eufrati jõe idakaldale jäävatesse aladesse, mida kontrollib Süüria kurdide enesekaitsejõudude abil USA. Ankara peab kurdide YPG-d terroristlikuks organisatsiooniks, mis seotud Türgis keelustatud Kurdistani Töölisparteiga.

"Türgi mure on siin esiplaanil, kuid Venemaa on samuti seisukohal, et Eufrati idakallas tuleb ameeriklastest puhastada, sest nad asuvad seal ebaseaduslikult. Saksamaa ja Prantsusmaa jäid selles küsimuses erapooletuks, sest nad ei taha Ameerika Ühendriikidega lõplikult suhteid rikkuda," ütles Ismail.

Ta juhtis tähelepanu ka asjaolule, et tippkohtumisel ei jäetud tähelepanuta ka Iraani. "Kuna Teheran osaleb samuti Astana protsessis, teatasid Venemaa ja Türgi presidendid, et nad ei unustanud tänasel tippkohtumisel ka Iraani huve, vaid ka need võeti läbirääkimiste ajal arvesse. Astana protsess peab igal juhul jätkuma," lisas ekspert.

108
Tagid:
rahuprotsess, tippkohtumine, kurdid, reguleerimine, vaherahu, YPG, Togrul Ismail, Recep Tayyip Erdogan, Emmanuel Macron, Vladimir Putin, Angela Merkel, Eufrat, Idlib, Istanbul, USA, Türgi, Süüria
Samal teemal
Der Spiegel: EL-i saabus 2017. aastal üle kolme miljoni migrandi
Šoigu rääkis Vene sõjaväe rollist ISIS-e* purustamisel Süürias
Tilk tõrva klooripotis - millega lõppesid Lääne provokatsioonid Süürias
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega