Venemaa president Vladimir Putin ja USA rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton

Teie merikotkas pani oliivid nahka: mida ütles Putin Boltonile

48
(Uuendatud 14:31 24.10.2018)
Venemaa president Vladimir Putin juhtis kohtumisel USA rahvusliku julgeoleku nõuniku John Boltoniga külalise tähelepanu Washingtoni ebasõbralikele sammudele Moskva suhtes.

TALLINN, 24. oktoober — Sputnik. Venemaa president Vladimir Putin kohtus teisipäeval Moskvasse ametlikule visiidile saabunud USA presidendi riikliku julgeoleku nõuniku John Boltoniga. Vestluse käigus saavutati muuhulgas kokkulepe uue kohtumise kohta Donald Trumpiga.

Kohtumise alguses rõhutas Putin, et Moskvat üllatasid Washingtoni "mitteprovotseeritud sammud", mida on raske nimetada sõbralikeks. Samas Venemaa nendele provokatsioonid praktiliselt ei reageeri, kuid Washington muudkui jätkab liikumist valitud suunas. Venemaa president tuletas Ameerika külalisele meelde, et Ameerika Ühendriikide vapil on sõnad "mitmekesisuses on ühtsus" (ld.k. E Pluribus Unum – toim.), seetõttu on vaja otsida ühiseid kokkupuutepunkte isegi riikidevaheliste erimeelsuste tekkimise korral, kirjutab RIA Novosti.

"Kui ma õigesti mäletan, on Ameerika Ühendriikide vapil kujutatud kotkast, kes hoiab ühel pool 13 noolt ja teisel pool 13 oliiviga oliivipuu oksa, mis sümboliseerib rahupoliitikat. Küsimus: teie kotkas on juba kõiki oliivid nahka pannud, kas jäänud on vaid nooled?" küsis Putin irooniliselt.

Delegatsioonid reageerisid Venemaa presidendi sõnadele naeruga. John Bolton ütles omakorda, et USA on huvitatud kokkupuutepunktide leidmisest, kuid lisas, et "oliivipuuoksa ta endaga kaasa ei toonud".

"Pistriku" lend>>

"Nii ma arvasingi," vastas Venemaa president, kutsudes selgi korral esile mõlema delegatsiooni naeru.

Putin juhtis tähelepanu, et vaatamata raskustele kasvab Venemaa ja Ameerika Ühendriike vaheline kaubavahetus. Tema sõnul kasvavad ka vastastikused investeeringud, kusjuures Venemaa investeeringud Ameerika majandusse on kaks korda suuremad, kui Ameerika investeeringud Venemaa majandusse.

Presidendid kohtuvad Pariisis

Putin nimetas vestluses Ameerika külalisega oma viimast jutuajamist Donald Trumpiga Helsingis "raskeks, kuid lõppkokkuvõttes konstruktiivseks". Tema sõnul oleks dialoogi Ameerika kolleegiga kasulik jätkata, eelkõige lähitulevikus toimuvate rahvusvaheliste ürituste raames.

Bolton märkis omakorda, et president Trumpil oleks väga hea meel kohtuda Putiniga "rahvusvahelisel kohtumisel Pariisis".

Hiljem teatas Venemaa riigipea abi Juri Ušakov, et kohtumisel Boltoniga jõuti kokkuleppele Putini ja Trumpi järgmiste läbirääkimiste aja ja koha suhtes.

Kahe maailmariigi juhid kohtuvad 11. novembril Pariisis Esimese maailmasõja lõpu 100. aastapäeva tähistamise ürituste raames. Läbirääkimiste kestus sõltub Ušakovi sõnul vaid presidentidest endist.

Trump hindas "Venemaa nõiajahi" mõju oma reitingule>>

Ta märkis samuti, et Vladimir Putinil ja tema Ameerika kolleegil Donald Trumpil on ka teisi võimalusi kohtuda, kuid seni on sellekohaseid konkreetseid kokkuleppeid vaid üks. Sellega leidis kinnitust varem meedias ilmunud teave, et USA ja Venemaa riigipeade juhtide järgmise kohtumise kohaks võiks olla Pariis. Võimalikuks kahepoolse kohtumise kohaks oli ka Buenos Aires, kus novembrikuu lõpus toimub G20 tippkohtumine.

Läbimurret ei tulnud, kuid lootust on

Pärast Putini kõnelusi Boltoniga ütles presidendi abi Juri Ušakov, et kohtumine toimus "asjalikus õhkkonnas" ja saadi hakkama vastastikuste süüdistusteta, teatas telekanal NTV.

"Eelkõige arutati strateegilise stabiilsuse, desarmeerimise ja relvastuskontrolli küsimusi, sealhulgas USA valitsuse kavatsust loobuda keskmise ja lähimaarakettide piiramise lepingust," ütles Ušakov ajakirjanikele.

Tema sõnul mainiti kohtumisel ka Venemaa väidetava sekkumise teemat USA presidendivalimistesse. Presidendi abi märkis, et kohtumisel ei toimunud läbimurret, kuid Venemaa hindab John Boltoni visiiti Moskvasse Washingtoni valmisolekuna jätkata dialoogi.

"Me hindame hr Boltoni visiiti Venemaale Trumpi valitsuse valmisolekuna jätkata meiega poliitilist dialoogi, hoolimata meie suhete üldisest keerulisest olukorrast. Ka meie toetame ka seda valmisolekut ja sellist kavatsust igati," ütles Ušakov.

Pärast Putiniga peetud läbirääkimisi teatas Bolton, et viimase kahe päeva jooksul olid tal Moskvas "väga keerulised ja üksikasjalikud läbirääkimised Vene Föderatsiooni juhtkonna esindajatega", mis tema hinnangul kujunesid väga produktiivseteks.

Eesti ootab Putini ja Trumpi kohtumist pingeseisundis>>

Päev varem, 22. oktoobril kohtus USA presidendi julgeolekunõunik John Bolton Moskvas Venemaa julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševi ja Venemaa välisminister Sergei Lavroviga. Teisipäeval kohtus ta ka Venemaa kaitseminister Sergei Šoiguga.

48
Tagid:
John Bolton, Vladimir Putin, Moskva, Washington, USA, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega