Rooma on meiega!

Rooma on meiega!

23
(Uuendatud 12:43 23.10.2018)
Euroopa Komisjon lükkas tagasi Itaalia uue valitsuse poolt koostatud 2019. aasta eelarve eelnõu, kuna Roomas eirati Euroopa stabiilsuse pakti nõudeid, suurendades eelarvedefitsiidi kahekordseks, kuni 2,4%-ni. Kui itaallased sellest ei tagane, tõotab Brüssel sanktsioone.

TALLINN, 23. oktoober — Sputnik. Kas see tähendab, et Euroopa Liidule on lõpp saabunud ja mispärast peaminister Giuseppe Conte just nüüd Vladimir Putiniga kohtuma sõidab, sellest on juttu RIA Novosti artiklis.

Kärbete aeg on möödas

Nagu arvata oligi, muutis Itaalia uus valitsus, mis moodustati käesoleva aasta keskel, majanduslikku suunda. Veel juunikuus lubasid nüüdsete valitsusparteide Liiga ja Viie Tähe Liikumine, et Euroopa vana majanduspoliitikaga tehakse lõpp ja Itaalia hakkab raha kulutama oma tuleviku nimel.

"Me peame rahva huve majanduslikest kohustustest tähtsamaks ega kavatse inimesi vaesestada piirangute ja nõudmiste pärast, mille teised on vastu võtnud," rõhutas üks Liiga liidreid Lorenzo Fontana.

Ulatuslikud reformid eeldavad suuri väljaminekuid – uue valitsuse poolt kavandatud mudatused riigi majanduses lähevad riigikassale maksma sadu miljardeid eurosid. Osa sellest summast – 37 miljardit eurot – kirjutati sisse Euroopa Komisjonile suunatud eelarvesse.

Brüsselis saadakse aru, et kui sellega leppida, tuleb nõustuda Itaalia kulude edasise suurenemisega. Seetõttu võtsid eurovolinikud jäiga seisukoha, nimetades esitatud dokumenti "ennekuulmatuks kõrvalekaldumiseks EL-i eelarve reeglistikust", ja ähvardades sanktsioonidega.

Muuseas, "ennekuulmatust kõrvalekaldumisest" läksid nad ilmselgelt leili. Itaalia pole kaugeltki ainus riigieelarve defitsiidiga riik Euroopas, kes on kehtestatud raamidest üle astunud. Nende seas, kes seda reeglit juba mitmendat aastat rikuvad, on Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal. Kusjuures mitte ükski neist riikidest, kaasa arvatud Itaalia, ei täida ka ettekirjutusi maksimaalse lubatava riigivõla kohta SKP suhtes, milleks on 60%. Prantsusmaal ja Hispaanias on see näit 100% kandis, Portugalis ligikaudu 125%, Itaalias ligi 132%.

Premier dell'Italia Giuseppe Conte al vertice Ue a Bruxelles
© AP Photo / Olivier Matthys
Itaalia peaminister Giuseppe Conte.

Juhul kui Conte otsustab lõpuni minna, nõuab Rooma vägagi tõenäoliselt Euroopa keskpangalt võla restruktureerimist. Kui seda nõudmist ei täideta, kuulutab ta välja maksevõimetuse ja käivitab EL-ist lahkumise protsessi.

Ehkki säärane stsenaarium tundub väheusutav, oletavad paljud eksperdid, et ka sedavõrd järskudeks sammudeks on Itaalia valitsusel põhjust küll.

Esiteks on Rooma lõplikult veendunud, et Brüsseli poolt kehtestatud majanduspoliitika viib ainult riigivõla ja töötuse kasvuni.

Teiseks on EL-i sanktsioonid Venemaa vastu andnud hoobi Lõuna-Euroopa riikide majandusele, andmata midagi asemele.

Kolmas Rooma

Tugevaima kriisi taustal suhetes Brüsseliga püüavad Itaalia valitsuse tippametnikud võimalikult kiiresti taastada koostööd Venemaaga.

"See, et ma keset kolmapäeva siin olen, on ebanormaalne," teatas Matteo Salvini möödunud nädalal Moskvas toimunud Itaalia tööstuse üldkonföderatsiooni (Confindustria) assambleest osavõtjatele. "Ma sõitsin siia, sest olen veendunud: sanktsioonid kujutavad endast majanduslikku, ühiskondlikku ja poliitilist arulagedust."

Confindustria president Ernesto Ferlengi kinnitas seda konkreetsete arvnäitajatega: tema sõnul moodustavad Itaalia ettevõtluse igapäevased kaotused venevastaste sanktsioonide tõttu 12 miljonit eurot, see tähendab 4,4 miljardit eurot aastas.

Kuulanud ära Itaalia ärimeeste kaebused, lubas Salvini kindlameelselt: "Ma püüan teha kõik võimaliku selleks, et võimalikult rohkem Itaalia ettevõtteid Venemaa turule tagasi tuua. Ma kulutan selleks kogu oma jõu ja ükskord tuleb sanktsioonide režiimile lõpp."

Analüütikud leiavad, et Salvini saabumine Moskvasse on pinnase ettevalmistuseks peaminister Conte jaoks, kes 24. oktoobril kohtub Kremlis Vladimir Putiniga. Kremli pressiteenistuse teadete kohaselt arutavad riigijuhid kahepoolse koostöö küsimusi, kohtuvad äriringkondade esindajatega ning kirjutavad alla hulgale dokumentidele.

Президент РФ В. Путин принял верительные грамоты у послов иностранных государств
© Sputnik / Алексей Дружинин
Venemaa president Vladimir Putin.

Arvestades, et ei Prantsusmaa ega Hispaania ega Portugal ei olegi Euroopa Komisjoni eelarvesoovitustest kõrvalekandumise pärast karistada saanud, otsustas peaminister Comte valitsus rikkujate leeriga liituda.

Ja kui Comte retoorika jääb Brüsseliga "konstruktiivse dialoogi" raamidesse, siis tema asetäitja Matteo Salvini pole suu peale kukkunud ja lubab, et valitsus oma eelarvevariandist ei loobu, "hoolimata reitinguagentuuride seisukohast ja Euroopa Komisjoni hoiatustest".

On täiesti tõenäoline, et suletud uste taga arutavad kahe riigi riigipead venevastaste sanktsioonide tühistamist. Sellele, et Venemaa ja Itaalia majandushuvid sel puhul ühte langevad, vihjas Salvini.

Itaalia asepeaminister märkis, et kui eelarve asjus Brüsseliga kokku leppida ei õnnestu, siis pole välistatud, et järgmisel hääletamisel venevastaste sanktsioonide pikendamise üle kasutab Rooma vetoõigust. Sel juhul lakkavad EL-i sanktsioonid toimimast juba 2019. aasta algul.

23
Tagid:
eelarvedefetsiit, peaminister, Vladimir Putin, Euroopa Liit, Rooma, Itaalia, Venemaa