Keskmaa raketikompleks RSD-10 Pioneer - NATO klassifikatsioon SS-20

USA väljub keskmaa tuumarelvastuse piiramise leppest

98
(Uuendatud 16:22 21.10.2018)
USA senaator Rand Paul kritiseeris Ameerika Ühendriikide otsust väljuda keskmaa tuumarelvastuse piiramise leppest (INF - Intermediate-Range Nuclear Forces Treaty) Venemaaga, öeldes, et see hävitaks aastakümnete jooksul saavutatud tulemused relvastusekontrolli vallas.

TALLINN, 21. oktoober — Sputnik. "Just sellepärast ei oleks tohtinud John Boltonit (Ameerika Ühendriikide presidendi nõunikku — Toim.) välispoliitikasse lubada. See muudab olematuks Reagani ajal alla kirjutatud kahepoolsed saavutused relvastuskontrolli osas viimaste aastakümnete jooksul. Me ei tohiks seda teha. Vastupidi, peaksime lepingut täiendama ja edasi minema," kirjutas Paul Twitteris

Laupäeval teatas president Donald Trump USA otsusest Venemaaga sõlmitud INF-lepingust taganeda, tuues vabanduseks väite, et Moskva olevat kokkulepet "juba mitu aastat rikkunud". RIA Novosti allikas Venemaa välisministeeriumis meenutas, et Moskva on "korduvalt avalikustanud USA INF-i lammutamisele suunatud poliitilist kurssi", millele Washington juba "aastaid tagasi asetus, lammutades tahtlikult ja järjekindlalt lepingu baasi". 

Kuidas Vene "Avangard" jõudude globaalse tasakaalu taastas >>

Viimaste aastate jooksul on Moskva ja Washington üksteist regulaarselt INF-lepingu rikkumises süüdistanud. Venemaa on korduvalt kinnitanud, et täidab omapoolsed kohustusi rangelt. Välisminister Sergei Lavrov märkis, et Kremlil on hoopis Ameerika Ühendriikidele väga tõsiseid küsimusi lepingust kinnipidamises ameeriklaste endi poolt.

Eelkõige peab Moskvas silmas, et USA ehitab maapealseid — Rumeenia ja ka Poola sõjaväebaasides asuvaid — rajatisi, kuhu paigaldatud stardiseadmed sobivad ka Tomahawk tüüpi tiibrakettide väljalaskmiseks. 

Американский противоракетный комплекс системы THAAD. Архивное фото
Ameerika raketitõrjekompleks Thaad

Venemaa pool juhib tähelepanu ka asjaolule, et Ameerika Ühendriigid arendavad ründedroone ja rahastavad maapealsete tiibrakettide loomist.

Keskmise ja lähimaa rakettide likvideerimise leping allkirjastati 8. detsembril 1987 Nõukogude Liidu riigipea Mihhail Gorbatšovi visiidi ajal Washingtoni. Esmakordselt likvideeriti terve relvaklass — raketid, mille tegevusraadius ulatus 500 kuni 1000 km ja 1000 kuni 5500 kilomeetrini, sealhulgas ka raketid R-12 ja R-14, mille paigutamine 1962. aastal Kuubale — vastuseks ameeriklaste poolt Türgisse toodud rakettidele — Kariibi kriisi põhjustas. 

Putin kibeleb esitlema maailmale S-500 vastuseks Lääne sanktsioonidele >>

1991. aasta mais viidi leping täies mahus ellu, selleks ajaks hävitas NSV Liit 1752 ballistilist ja tiibraketti, USA aga vaid 859. Kokkulepe sõlmiti aegumistähtajata. Samas jäi kummalegi osapoolele õigus see üles öelda, esitades veenvad tõendid sammu vajaduse kohta.

Venemaa senaator Aleksei Puškovi sõnul oli esimene tagasilöök Ameerika Ühendriikide 2001. aasta otsus taganeda raketitõrjesüsteeme keelavast lepingust. Ka siis olid lepingu katkestamise algatajaks Washington, kirjutas Puškov Twitteris.

Противоракетная база в Девеселу (Румыния)
© AP Photo / Vadim Ghirda
Deveselu raketitõrjebaas Rumeenias.

USA-l, nagu varasemalt Venemaal, on nüüd põhjust muretseda Venemaa liitlaseks muutunud Hiina ja veel mõne riigi üle, kelle käed, sarnaselt Iisraeli, Pakistani, India, Lõuna-Korea, Jaapani, Inglismaa, Prantsusmaa või Türgiga, antud lepinguga seotud ei ole.

Venemaale on leping samuti kasulik, sest lepingu katkemise järel saab Venemaa hävitada mandritevahelistest oluliselt odavamate keskmaarakettidega — mille raadius kuni 5500 km – vaenlase objekte alates Newfoundlandist üle kogu Euroopa Kesk-Aafrikani, kogu Euraasia mandril kuni Indoneesia ja Paapua Uus Guineani, Hawai saartel, tervel Kanada territooriumil ja kogu USA lääneosas ja enamikus keskosariikidest.

Pikamaarakettide vajadus jääb sellisel juhul vaid USA-idapiirkonnas, Austraalias, Uus-Meremaal, Aafrika lõunaosas ja Kesk- ning Lõuna-Ameerikas paiknevate sihtmärkide tarvis.

98
Tagid:
keskmaa tuumarelvastuse piiramise lepe, INF, R-14, R-12, keskmaarakett, NATO, Ronald Reagan, Rand Paul, John Bolton, Mihhail Gorbatšov, Donald Trump, NSV Liit, Euroopa, USA, Venemaa
Samal teemal
Saksa diplomaat kutsub üles "strateegilisele kannatlikkusele"
USA kaitseminister: strateegiline rivaal Venemaa rikub tuumajõudude lepingut
Putin: Venemaa peab leidma USA Rumeenia rakteitõrjekilbile vastuse
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega