Rassismivastane miiting Pariisis

"Valgetele sissepääs keelatud"

82
(Uuendatud 20:18 13.10.2018)
Prantsuse mustanahalise räppari Nick Conradi videoklipp, kus ta kutsub üles tapma valgenahalisi ja õiendab arveid heledat verd kaasmaalastega, on jahmatanud nii publikut kui poliitikuid.

TALLINN, 13. oktoober — Sputnik. Muusik kavatsetakse kohtu alla anda, aga mitte rassidevahelise vaenu õhutamisega seotud paragrahvi alusel, kuivõrd riigi ametivõimud ei ole valmis isegi osaliselt tunnistama valgetevastase rassismi probleemi, edastab RIA Novosti.

Ära tatsa võõral maal

Räppari videoklipi tegevus toimub Pariisist põhja pool asuvas migrantidega asustatud Noisy-le-Grandi linnakeses. Peategelaseks on kohalik elanik, kes märkab juhuslikult võõrasse linnajakku sattunud valgenahalist. Kutsumata külalise läbi peksnud, veab ta tolle auto pagasiruumis parkimisplatsile. Seal surub ta vangi põlvili ja asub piinama.

Professionaalselt filmitud vägivallastseenid vahelduvad katketega spordireportaažidest, mis näitavad mustanahaliste sportlaste edusaavutusi. Vangi üle irvitades soovitab Conradi kangelane tal varvast visatam aga seab tingimuseks, et tehku seda kiiresti. "Teie, valged, oskate hästi joosta, eks ole?" küsib osatäitja irooniliselt. Kui põgenik talle antud ajaga toime ei tule, tulistatakse talle selga. Ekraanile ilmivad kaadrid maailma kiireima sprinteri, mustanahalise maailmameistri Jusain Boltiga.

Esile on toodud privilegeeritud klass, kelle jaoks kõik on võimalik>>

Mõnitused jätkuvad isegi pärast tapmist – surnu riputatakse posti külge. Kaadrisse ilmuvad räppari mustanahalised sõbrad.

Niisugune eneseväljendus

Netikasutajate nõudmisel eemaldati klipp populaarsest videoportaalist ning räpparilt paluti selgitust. Laulja lausus ajakirjanikele, et tegi katse mustade ja valgete kohad ära vahetada. Conradi hinnangul piinasid eurooplased koloniaalajastul aafriklasi. Ja et see Prantsusmaa kodanikele kohale jõuaks, tuli järelikult pruukida äärmuslikke kunstilisi vahendeid. Lisaks sellele viitas Conrad loomingulise eneseväljenduse vabadusele.

Niisugused selgitused ei rahuldanud kedagi. Valitsuse ametlik esindaja Benjamine Griveaux nimetas Conradi retsitatiive "vihast tulvil ja eemaletõukavaiks".

Rahvusrinde juht Marine le Pen väitis, et videoklipis "ei ole midagi kunstilist, see kätkeb vaid üleskutseid vihkamisele ja mõrvadele."

Siseminister Gérard Collomb lubas loo kohtusse anda (mõrva toimepanekule õhutamise paragrahvi alusel) ja saavutada räppari videoklippide kõrvaldamine internetist. Ent neid on endiselt üsna lihtne sotsiaalvõrgustikes üles leida.

Valgete solvamised ei ole prantsuse meelelahutusäris mingiks uudiseks. Varasemalt on üks teine räppar Médine ja bänd Table d'écoute salvestanud retsitatiivi, kus riigi põliselanikke võrreldi koduveistega. Seesama laulja kutsus üles võitlema ilmaliku riigi pooldajatega, kes tema meelest rõhuvad moslemeid.

Kes valetab natside puudumisest Ukrainas?
© Sputnik / Павел Паламарчук

"Mina kannan habet ja see tähendab, et ma ei sobi seltskonda, panin pähe hidžabi ja näe, sina kohe omadega kimpus, nii et kuulge, lööme need jumalasalgajad Kogatal risti," soovitas ta ühes oma laulus.

Tänavu kavatses Médine esineda teatris Bataklan, kus islamiterroristid 2015. aastal lasksid maha 90 rahumeelset elanikku. Avalikkuse survel jäeti kontsert ära.

Valgetele sissepääs keelatud

Prantsusmaal tegutseb juba mitu aastat valgetevastase rassismiga võitlemise ühing (OLRA), kes registreerib juhtumeid põliselanike nahavärvi alusel esinevaid verbaalse ja füüsilise alandamise juhtumeid. Sedasorti vahejuhtumite seas on olnud näiteks selline: afrofeministide ühendus Mwasi korraldab seminare ja filmiseansse, kuhu sissepääs on keelatud mitte ainult valgetele, vaid ka kõigile meestele.

"Ärge aplodeerige natsile": Šotimaal puhkes skandaal Parubi pärast>>

Sildikest "Valgetele sissepääs keelatud" riputavad uksele teisedki organisatsioonid.

"2016. aasta augustis korraldati Reimsis dekoloniseerimisele pühendatud suvelaager, kuhu ei lubatud mitte ainult valgenahalisi, vaid ka segapaare. Linnavõimud väitsid, et pole mingisugust alust seda üritust ära keelata, kuna see toimub eesmärgiga anda vastulöök sisserände vastastele," ütleb RIA Novostile prantsuse publitsist, Moskvas elav Françoise Compoint. Tema meelest on see tunnistuseks "teadlikust kapituleerumisest tulevaste Euroopa peremeeste ees".

President Kersti Kaljulaid
© Sputnik / Вадим Анцупов

Samal 2016. aastal toimusid Pariisi VIII Ülikoolis rassismivastased seminarid, kus samuti oli valgetele sissepääs keelatud. Ning samal aastal hõivasid moslemi enamusega departemangus asuva ülikooli ruumid poliitaktivistid, kes propageerisid migrantide piiramatut sissevoolu kolmandast maailmast. Seintele ilmusid gräfitid "Prantsusmaa küll ei võida" ka "Naised, pange hidžabid pähe!" Ülikooli professorid, kes omavolilise aktsiooni hukka mõistsid, said anonüümseid sõnumeid ähvardustega. Kulus mitu kuud, et skvotterid majast välja saada.

"Vene rulett": lõhenemine Vanas maailmas>>

Rahvusrinde fraktsiooni juht Prantsusmaa Grand Est piirkonna (endine Alsace-Champagne-Ardenne-Lorraine – toim.) volikogus Virginie Joroni sõnul on kannatlikkus valgetevastase rassismi suhtes seotud Viienda vabariigi võimuladviku omalaadsete kompleksidega.

"Dekoloniseerimise aegadest on möödas üle poole sajandi, kuid leidub neid, kes soovivad kasutada minevikku poliitilise võitluse relvana. Nad tahavad teha valgetest, prantslastest igavesi timukaid. Rassism etniliste prantslaste suhtes vaikitakse maha, sest vasakpoolsete arvates ei ole neil õigust ennast ohvriteks nimetada," selgitas Joron intervjuus RIA Novostile. "Samas aga ei anna kallaletunge meie valgenahalistele kaasmaalastele kokku rehkendadagi! Selle rassismivormi jaoks on oluline füüsiline haavatavus: valgeid kujutletakse looduslikult nõrkadena, tumedanahalisi aga agressiivsetena ja täis elujõudu."

Jaotamine omadeks ja võõrasteks

Prantsusmaa vene kogukonna esindaja Dmitri Koško märgib vestluses RIA Novostiga, et Pariisi valgenahalised elanikud rassismiga igapäevaselt kokku ei puutu, kuid jõudu kogub väga ärevakstegev tendents.

"Vaenulikkus valgete vastu levib sisserändajate laste hulgas, kes on enamjaolt sündinud Prantsusmaal. Mustanahalised nimetavad valgeid prantslasi "gallideks". Araablased ütlevad põlgliklut "fransavid". Tajutav on jaotamine omadeks ja võõrasteks," lausus Koško.

Eesti on üks rassistlikumaid riike Euroopas>>

"Minul oli näiteks ebameeldiv juhtum supermarketi kassas. Üks mustanahaline trügis minust järjekorras ette. Ma tegin märkuse, üsna leebe ja viisaka. Too hakkas skandaalitsema. Tormas kohale turvamees, samuti mustanahaline, ja püüdis teda rmaha rahustada. Aha tema kisendas talle: "Mis sa nüüd, lolliks läksid või? Tahad seda valget kaitsta?" Teised sabasseisjad pöörasid pilgu kõrvale ja olid vait," jutustab Koško. "Veel üks episood oli metroos. Ma märkasin taskuvarast, kes üritas ühe naise käekotist rahakotti välja sikutada, ja haarasin tal käest. Too teatas, et ma olen rassist ja tungin talle kallale. See suli oli araablane või mustlane."

Koško lisab: "Naljakas küll, aga säärastes olukordades kisas vargapoiss kakskümmend aasta tagasi: "Ettevatust, ta on pederast!" Vaat siis kuidas poliitkorrektsus muutub."

Rassiliste pingete kuhjumise üle arutles vestluses RIA Novostiga Euroopa Parlamendi saadik Christelle Lechevalier: "Euroopa päritolu inimesed elasid ja töötasid rahulikult äärelinnades aastakümneid. Ja ootamatult avastati, et on muututud vähemuseks. Mitte migrandid ei osutunud linnaservas nagu getos elama, vaid vastupidi – segregatsioon on tabanud valgeid eurooplasi. Neil tuleb äärelinnadest lahkuda."

Parlamendisaadik toob esile tema vaatevinklist põhiulise probleemi: "Mitte kunagi ega mitte keegi pole Prantsusmaa kõrgemates võimukoridorides valgete suhtes ilmnevat rassismi hukka mõistnud. Selle karistamatuse tõttu ei piirdu asi enam pelga hirmuga – jutt käib kallaletungidest "gallidele".-

Prantsusmaa riikliku statistikainstituudi INSEE andmete kohaselt,oli Viiendas vabariigis 2014. aastal ligi kuus miljonit migranti – riigi elanikke, kes on sündinud teises riigis. Seda on üheksa protsenti rahvastikust.

Inglise vutifännid: "Ärge uskuge seda, mida ajalehtedest loete">>

Aga Eurostat annab teistsuguse hinnangu: 7,9 miljonit ja vastavalt siis 12 protsenti. Sisserände mõju on eriti märgatav prantslaste uues põlvkonnas: 802 000 väikelapse hulgas, kes tulid ilmale 2010. aastal, on 27 protsenti ühe või kahe välismaalase lapsed, kusjuures 24 protsendil pole üks või mitte kumbki vanem Euroopa päritolu. Ametlikku statistikat riigi kodanike etnilise ja usulise kuuluvuse kohta Prantsusmaa valitsus ei avalda.

82
Tagid:
rassism, Nick Conrad, valge, migrant, Pariis, Prantsusmaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega