Valimised Lätis

Läti politoloog: Koosmeel puhtal kujul vlassovlased

39
(Uuendatud 18:26 12.10.2018)
Läti politoloog Normunds Grostinš kommenteeris Seimi valimiste tulemusi ja rääkis sellest, mida oodata uuelt koalitsioonilt ja valitsuselt.

TALLINN, 12. oktoober — Sputnik. Läti jääb tõenäoliselt truuks vanale koalitsioonile koos kahe "uue" erakonnaga – Arengu Eest/Poolt! ja Uue Konservatiivse Parteiga, usub politoloog Normunds Grostinš. Uuelt Seimilt majandusimesid oodata ei tasu – parlamenti pääsesid ikkagi needsamad inimesed, kes juba aastaid selles riiklikus ametis olnud. Edaspidigi kasvab riigivõlg, maksud ja rahvastiku äravool, nentis politoloog intervjuus portaalile Rubaltic, edastas Sputnik Läti.

Koalitsiooni variandid

Mitte ükski parlamenti pääsenud parteidest ei kujuta endast midagi uut – kõik seal on endised rahvasaadikud, ministrid ja ametnikud, kes on aastaid riigipalka saanud, nüüd aga esitlevad ennast justkui "uutena", väitis Grostinš. Tema arvates seisavad koalitsiooni loomiseks ees üsna keerulised läbirääkimised, kuid kõige tõenäolisemaks tulemuseks peab ta tuumikut erakondade Arengu Eest/Poolt! Ja Uue Konservatiivse Partei näol. Seevastu Koosmeel ja KPV LV jäävad Grostinši arvates opositsiooni.

Venemaa on baltlastele hirmsasti kätte maksnud: nende tähtsaim kaup ei maksa enam midagi>>

Grostinš väitis, et kuni valimisteni plaanisid koalitsiooni moodustada Nils Ušakovsi ja Artuss Kaimiņši parteid.

Koosmeel võttis ette suure laialivalgumise ja täiendas oma nimekirja lätlastega, et saavutada 30%. Tulemusena kaotas ta 40 000 vene valijate häält ja jäi ühe koha parlamendis. Populistid eesotsas Kaimiņšiga lootsid saada üle 20%, ei küündinud samuti selleni.

Ta lisas ka, et erakond Koosmeel vajub põhja ja et see on vaid aja küsimus – kui tema juhid end lõplikult kompromiteerivad.

"Partei, kes väidetavalt esindab venekeelsete valijate huvisid, tervitab samaaegselt ameeriklaste tanke Riia sadamas ja toetav venevastaseid majandussanktsioone. Kuidas seda nimetatakse? Puhtal kujul vlassovlased," teatas Grostinš.

Mida uuelt valitsuselt oodata

Mingisuguseid läbimurdelisi lahendusi Grostinš uuelt Seimilt ja valitsuselt ei oota – parlamendis on edaspidigi esindatud inimesed, kes niigi on olnud aastaid mitmesugustel riiklikel ametikohtadel.

"Edaspidigi kasvab riigivõlg ning koos sellega ka maksud. Samas jätkub kohalike omavalitsuste likvideerimine ja elanikkonna äravool enamarenenud riikidesse," sedastab politoloog.

Samuti kasvavad tema meelest kaitsekulutused, kuna uued rahvasaadikud käsitlevad Lätit Euroopa Liidu osana ja on ustavad NATO ideaalidele.

Läti valimistel kogus enim hääli erakond Üksmeel>>

Grostinš ei välistanud ka võimalust, et Läti uus valitsus nõustub Euroopa fondidest väljamaksete kärpimise küsimuses EL-iga kompromissile minema vaatamata sellele, et iga riik saab EL-i eelarve vastuvõtmise teatud eelarveperioodiks veto panna.

Transiidist tuleb kinni haarata

Eurotoetuste võimaliku vähenemise võib Läti osaliselt kompenseerida transiidi arendamise arvel, kuid selleks tuleb ajada Venemaa suhtes pragmaatilist poliitikat – kõik veosed, mida Läti võib saada, kulgevad niikuinii läbi idanaabri territooriumi, nentis Grostinš. Isegi Hiina ja Valgevenega on täisväärtuslik koostöö ilma Venemaa osaluseta võimatu.

"LDZ Loģistika (Läti raudtee tütarettevõte) kirjutas hiljuti alla koostöökokkuleppele projekti Veliki Kamen raames, kuid selleks, et transiiti Hiinast tõsiselt suurendada, tuleb ikkagi Venemaaga tegemist teha. ajada. Kuidas ka Läti võimud ei põikleks, tulevad Hiina veosed ometi põhiliselt läbi Venemaa," rõhutas Läti politoloog.

Riia linnapea: keelteoskus on ühele väikeriigile äärmiselt tähtis>>

Tema arvates on Lätil vaja Venemaaga suhete kujundamise küsimuses Soomelt õppust võtta.

"Sellel riigil on kogemus sõjast NSV Liiduga, aga suhetes Venemaaga ei tekita ta sellest probleemi. Kui tuleb sõdida, on soomlased selleks valmis, kuid rahuajal on tarvis rajada normaalsed suhted, sealhulgas kaubanduses," ütles Grostinš.

Ta toonitas, et Lätis kõneldakse seevastu pidevalt ohust, mis väidetavalt lähtub Venemaalt, ent tegelikult jäädakse ise sellest vastasseisust kaotajaks.

39
Tagid:
valimised, Koosmeel, koalitsioon, seim, valitsus, vene valijad, lätlased, Läti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega