Hävitaja F-35A Lightning II Ämaris

"Kord papil oli peni..." - USA sulges vaikselt õhujõudude baasi Küprosel

72
(Uuendatud 20:55 11.10.2018)
Kes teab, kui kaua selle "salajase" baasi piloodid oleksid taevast saastanud, kui mitte Donald Trump poleks presidendiks saanud. Septembris 2017 suleti objekt sama vaikselt kui see omal ajal avati.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

See õpetlik ameerika lugu sarnaneb väga venelastele hästituntud lõputut lauluga vaimulikust ja tema lemmikloomast*. Pentagonil oli baas — ta selle Küprosele viis. Et baasil kulus palju raha — ta selle kinni pani siis. Ja midagi ei öelnud. Kuid keegi kolmas rääkis, et Pentagonil oli baas… ja edasi jälle otsast peale.

Peamine erinevus selle loo ja laulusõnade vahel papi draamast ning tema koera tragöödiast on selles, et esimene põhineb tegelikkuses aset leidnud sündmustel.

"Nad uputatakse Gibraltaris": ekspert Venemaa mereblokaadist >>

Telekanal ABC avastas äkki, et USA riigidepartemangu nõudmisel avati 2013. aasta suvel Küprosel tõepoolest õhujõudude baas. Baas asutati salaja. Ja oleks siis, et Küprose eest. Tema on liitlane — tema ei peagi teadma aga salaja ka Ameerika Ühendriikide eest.

Ja oleks siis, et kõikide ameeriklaste eest, see oleks veel okei, aga ka riigidepartemangu, täpsemalt, Lennundusnõukogu eest, mis on sellistes küsimustes otsustava tähtsusega. Mida neil olekski öelda, kui isegi neli aastat hiljem ei suutnud nad seletada, milleks on vaja viit lahingukopterit, 40 sõjaväelast ja 71 miljonit dollarit nende ülalpidamiseks ja hooldamiseks.

Räägiti, et pärast rünnakut Ameerika Ühendriikide diplomaatilisele missioonile Benghazis, kus hukkus neli inimest, sealhulgas suursaadik, oli vaja rakendada abinõusid retsidiivi vältimiseks. Kuid seda võimalust ei tekkinud.

Et mitte kuurordis ära manduda, sisustasid piloodid oma päevi kopterikõrgpilotaažielementidega, lõbustades sellega iseend ja saareelanikke. Ja kes teab, kui kaua oleksid nad veel taevast saastanud, kui mitte Donald Trump poleks presidendiks saanud.

Objekt suleti 2017. aasta septembris sama vaikselt, kui avati. Kuid mitte päris. Aasta pärast avastas riigidepartemangu peainspektoriteenistus sõjasaladuse. Osa raportist avalikustati.

Ja kui varem vastas Pentagon küsimusele USA sõjaväelaste arvu kohta välismaal "kolmsada tuhat, pluss-miinus", siis nüüd saab mitte ainult tema kindlalt öelda, et miinus nelikümmend. Kuid see pole kindel. Olgu muuga kuidas on, kuid lahingüksuste suuruse salastatusest peetakse jätkuvalt raudselt kinni, see toimib nagu kellavärk, mis näitab alati "X" tundi.

Politoloog "Fort Trumpist": Poola valitsus tunneb halvasti ajalugu >>

USA sõjaväebaasid asuvad 177 riigis. Euroopas on 13 USA garnisoni. Nii et kui nad vähendavad meeste arvu ühes kohas, siis suurendavad kusagil mujal. Poola näiteks trambib jalgu. On valmis isegi maksma, peaasi kui tema pinnal ameeriklasi rohkem oleks.

Mis puutub Küprose baasi, siis siin ei ole küsimus selles, et see vaikselt avati, vaid selles, miks Trump sulges selle vaikselt, ilma seda valjult kuulutamata. Ta oleks võinud seda vabalt esitleda sõjaliste kulutuste optimeerimisena ja seejuures veel kord üle käinud Obama'st tema lahinguväliste kahjude pärast.

Kuid kui ta oleks nii teinud, oleks see lihtsalt kõrvust mööda lastud. Nad oleksid arvanud, et USA taganeb Putini survel. Kuigi pole välistatud, et ka Trump ise kuulis sellest alles telerist.

Kui palju selliseid lugusid on, ta ilmselt ei teagi. Kui paljusid selliseid lugusid ta veel teada ei saa. Sellise kaitse-eelarve juures võib endale lubada nii palju mõttetuid sõjaväebaase, et mitte ainult riigidepartemangust, vaid ka Pentagonist võidakse küsida – milleks?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

*Lõputu laul:

"У попа была собака, он её любил,

Она съела кусок мяса, поп её убил,

В землю закопал,

И надпись написал о том, что …"

Eestikeelne vaste:

"Ühel papil oli peni, väike valge kutsikas.

Peni urises ja haukus, kuni viimaks hammustas.

Sauna-Ants lõi peni maha suure aiateibaga,

mattis peni aia taha, risti peale kirjutas…"

72
Tagid:
sõjasaladus, salajane, objekt, poliitika, piloodid, õhuväebaas, õhuvägi, Pentagon, Donald Trump, Küpros, USA
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega