Üksmeele esimees Nils Ušakovs

Läti valimistel kogus enim hääli erakond Üksmeel

83
(Uuendatud 10:47 07.10.2018)
Läti valimised on võitnud venelaste seas populaarne erakond Üksmeel populistide ees, kes võivad aidata neil koalitsiooni moodustada, ilmnes pühapäeval avaldatud tulemustest.

TALLINN, 7. oktoober — Sputnik. Üksmeel kogus laupäevastel valimistel kahe populistiliku partei ees 19,91 protsenti häältest. Järgnesid KPV LV 14,06 ja Uus Konservatiivne Partei 13,6 protsendiga, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

"Ükski stabiilne valitsuse koosseis ei ole võimalik ilma Üksmeeleta. Teistlaadi koalitsioon koosneks võõravihkajatest ja homoõiguste toetajatest. Selline saaks püsida vaid kaks või kolm nädalat," rõõmustas Üksmeele esimees Nils Ušakovs.

Мэр Риги Нил Ушаков
© Wikipedia /
Üksmeele esimees Nils Ušakovs

Üksmeel, mis on populaarne Läti 1,9 miljonist elanikust üle veerandi moodustavate etniliste venelaste seas, on võitnud suurima hulga hääli kolmedel viimastel valimistel.

Ent see pole kunagi pääsenud valitsusse, sest ei ole suutnud leida koalitsioonipartnereid. Populistid vihjasid enne valimisi, et seekord võivad nad Üksmeele võimule aidata.

Riia linnapea: keelteoskus on ühele väikeriigile äärmiselt tähtis >>

"KPV LV võib töötada kõigiga, meil ei ole punaseid jooni ühegi teise poliitilise jõuga," ütles KPV LV peaministrikandidaat Aldis Gobzems viimases teledebatis.

KPV LV endisest näitlejast liider Artuss Kaiminš peeti juunis lühiajaliselt väidetava korruptsioon eest kinni, kuid valijaid ei paistnud see häirivat.

Üksmeel ja kaks populistlikku parteid saaksid kokku panna koalisiooni, millel on 100-kohalises parlamendis 55 mandaati.

Neljandaks tuli valimistel Euroopa- ja NATO-meelne liberaalne erakond Arengu Eest/Poolt! 12,04 protsendiga, edestades praeguse paremtsentristliku koalitsiooni erakondi, sealhulgas Rahvuslikku Liitu, mida toetas 11,03 protsenti hääletanuist.

Peaminister Maris Kučinskise paremtsentristliku Roheliste ja Talurahva Liidu poolt hääletas 9,6 protsenti valijaist ning viimasena ületas viieprotsendise valimiskünnise 6,7 protsendiga uus Ühtsus.

Kokku on loetud kõik Lätis antud hääled.

Praegune parlament töötab novembrini, kuni erakonnad peavad koalitsioonikõnelusi, millega tehakse algust järgmisel nädalal.

Valimisosaluseks kujunes keskvalimiskomisjoni internetikülje andmetel 54,59 protsenti.

Praegune kolmeparteiline koalitsioon on suutnud 2008. aasta finantskriisis ränga hoobi saanud majanduse korda saada, kuid sel ei ole õnnestunud veenda muutusi ootavaid valijaid.

Riia linnapea: keelteoskus on ühele väikeriigile äärmiselt tähtis >>

Üksmeel oli suutnud värvata esinumbriteks mitu tuntud lätlast ja sellele ennustati valimiseelsetes küsitlustes vähemalt 28 kohta parlamendis.

"Inimesed on väsinud raskest tööst, mida oli vaja Läti majanduskriisi lahendamiseks. Nüüd tahavad hääletajad uusi nägusid, sest praegused ministrid ei saa pakkuda midagi rõõmsat. Ja siin kannabki populism oma kõrred kuhja," ütles ühiskonnateadlane Filips Rajevskis.

"Üksmeel on Euroopa Liidule Trooja hobune, kui rääkida ühtsest Venemaa poliitikast," märkis mõttekoda Centre for East European Policy Studies esindav Andis Kudors uudisteagentuurile Reuters.

Valimisi varjutas ka häkkerirünnak populaarsele sotsiaalvõrgustikule Draugiem.lv, kuhu ilmus venekeelne sõnum.

Aprilli alguses allkirjastas Läti president Raimonds Vējonis seaduse koolide üleminekust lätikeelsele õppetööle. Keskhariduse võib nüüd selles riigis saada ainult riigikeeles. Vastavad muudatused viidi sisse haridusseadusesse, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Riigiduuma tegi ettepaneku kehtestada sanktsioonid Läti vastu >>

Eeldatakse, et üleminek algab 2019. aasta 1. septembril ja jõuab lõpule 2021. aasta 1. septembril. Eelkooliharidus jääb kakskeelseks, algkoolis aga on esimesest kuni kuuenda klassini käepärast kolm kakskeelse õppetöö mudelit.

Läti ei peaks võitlema mitte kakskeelsete koolide kaotamise, vaid mitmekeelsete koolide arendamise nimel, ütles maikuus Tallinnas käinud Riia linnapea ja erakonna Koosmeel juht Nils Ušakovs ERR-ile, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

"Kui partei Koosmeel peaks sügisel saama valitsusse ja saama võib-olla isegi peaministriparteiks, kas te keerate keelereformi tagasi?" küsis ERR-i ajakirjanik Toomas Sildam Riia linnapealt tookord.

Õiend

Rahva Üksmeele Partei (läti Tautas Saskaņas partija ehk TSP) oli Läti poliitiline partei. Määratles end sotsiaaldemokraatliku parteina. 2010. aastal liitus sotsiaaldemokraatliku parteiga "Koosmeel".

Rahva Üksmeele Parteil oli Läti Seimis 9 kohta 100-st. Kuulus Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Parteisse. Euroopa Parlamendis omas kuni 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimisteni 1 kohta. Eurovalimistel mandaate ei saadud.

Partei liider oli Jānis Urbanovičs. (Allikas: Vikipeedia)

83
Tagid:
poliitika, hääletamine, valimised, Rahva Üksmeele Partei, koosmeel, Nils Ušakovs, Läti, Balti riigid
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega