Hiina 052C klassi hävitaja Zhengzhou, NATO tähistusega Luyang II ehk Lanzhou

Kui hoiatustest ei piisa: Hiina näitas, kes on piirkonnas peremees

160
(Uuendatud 18:46 03.10.2018)
Eile teatas USA merevägi intsidendist, mille käigus teise riigi sõjalaev tegi hävitaja USS Decatur kõrval "ohtliku ja ebaprofessionaalse manöövri", lähenedes vaid 41 meetri kaugusele, mispeale Ameerika alusel tuli kokkupõrke vältimiseks kurssi muuta.

Irina Alksnis, RIA Novosti

Selles uudises ei oleks midagi ebatavalist, kui võõrriigiks olnuks Venemaa. Samalaadsed "kokkupõrked" Vene ja NATO sõjaväelaste vahel toimuvad regulaarselt nii vees kui õhus ja on juba harjumuspärasteks muutunud. 

Sedapuhku toimus aga sündmus Lõuna-Hiina meres ja ameeriklased kaebasid Hiina Luyang-klassi hävitaja peale.

Erinevalt Venemaaga seotud juhtumitest väärib äsjane sündmus erilist tähelepanu, milleks on ka mõjuv põhjus. Tegu on praktiliselt esimese omataolise intsidendiga, millesse on kaasatud Hiina armee. Koos hiljutise uudisega, et Peking keeldus Ameerika universaalsele dessantlaevale oktoobriks kavandatud Hongkongi sadamakülastust lubamast, muutub pilt eriti ilmekaks.

Üks toru on hea, kaks aga veel parem — Moskva ja Peking lõid käed >>

Sündmuse olulisuse mõistmiseks peate süvenema Hiina olukorda sõjalises valdkonnas.

Ühelt poolt on Hiina armee erinevates reitingutabelites võimsuselt tavaliselt kolmandal ja mõnikord isegi teisel kohal, konkureerides kindlalt Ameerika Ühendriikide ja Venemaaga. See tulemus on igati põhjendatud, arvestades riigi poolt relvajõududesse paigutatud hiiglaslikke ressursse. 

Teiselt poolt on armee tegelikku väärtust võimalik mõista vaid teda tegutsemas nähes. Selles ei ole Hiina relvajõudude tulemused kõige paremad, sest maailm pole teda pikka aega tegutsemas näinud. Täpsemini on maailm olnud pikkade aastate vältel tunnistajaks sellele, kuidas Peking pidevalt sõjaliselt pingestatud olukordi ja vastasseisu väldib.

Selle tulemusena on tekkinud terve kodukootud poliitilise psühhoanalüüsi žanr, mis selgitab Hiina ülimat ettevaatust psühholoogilise traumaga, mille põhjustasid mitmed minevikus ebaõnnestunud sõjalised kampaaniad.

Ühesõnaga, Hiina juhtkonna keeldumist oma uuendatud ja võimsaks muudetud armeed lahingulähedastes tingimustes proovile panna tõlgendavad mitmed sõjanduseksperdid hirmuna uute ebaõnnestumiste ees ja relvajõudude kasutamise poliitilise tahte puudumisena.

Keegi ei kahtle Hiina ülemaailmses majanduslikus ja poliitilises suutlikkuses. Kuid riik ei saa pretendeerida üliriigi staatusele ja globaalsele domineerimisele, kui tema sõjalised mõjutusvahendid ei toimi. Neid tuleb varem või hiljem kasutada igal riigil, kel on rahvusvahelisel areenil tõsiseid ambitsioone. 

Hiina merevägi
© Sputnik / Игорь Зарембо

Mistahes kujul militaarvastasseisude vältimine Pekingi poolt lubas eeldada, et hoolimata oma poliitilisest ja majanduslikust võimsusest riskib Hiina jäädagi teise suurusjärku, maailma hegemoonia tippu saavutamata.

Muuhulgas kinnitasid niisugust "diagnoosi" Lõuna-Hiina meres kulgevad protsessid, kus ameeriklased on juba aastaid Hiina laevastikule väljakutseid esitanud.

Toimuva olemus on hästi teada. Jutt käib pikaajalistest territoriaalsetest vaidlustest Hiina ja tema naabrite vahel. Peking taotleb merel valitsevat seisundit ja laiendab oma positsioonide tugevdamiseks liiva abil mitut korallrahu, keelates välismaistel laevadel neile läheneda.

Mõistagi ei tekita see naabrite seas rõõmu, kuid suurimat aktiivsust demonstreerivad hoopis Ameerika ühendriigid, kes tõlgendavad Pekingi käitumist oma ülemvõimu õõnestamisena regioonis.

Seetõttu on viimastel aastatel muutunud tavapäraseks uudised, mille kohaselt mõni Ameerika sõjalaev läheneb vaidlusalustele saartele, millele järgneb Pekingi-poolne ametlik protest koos nõudega provokatsioonid lõpetada. 

  • USA laevastiku hävitaja USS Arleigh Burke (DDG 51)
    USA laevastiku hävitaja USS Arleigh Burke (DDG 51)
    © AFP 2019 / PATRICK REILLY / US NAVY
  • USA laevastiku Arleigh Burke klassi hävitaja USS Decatur (DDG 73)
    USA laevastiku Arleigh Burke klassi hävitaja USS Decatur (DDG 73)
    © AP Photo / TENGKU BAHAR
  • USA laevastiku Arleigh Burke klassi hävitaja USS Cole
    USA laevastiku Arleigh Burke klassi hävitaja USS Cole
    © AFP 2019 / US NAVY
1 / 3
© AFP 2019 / PATRICK REILLY / US NAVY
USA laevastiku hävitaja USS Arleigh Burke (DDG 51)

Pole ime, et lõpuks pidasid paljud Pekingi käitumisviisi nõrkuseks — kui vaidlusalusele territooriumile, millel riik oma suveräänsuse on kehtestanud, tungivad võõrväed, ja selle peale reageeritakse vaid ametliku meelepaha avaldamisega, tekib põhjendatud küsimus, kui reaalse suveräänsusega on tegemist – ja mis veelgi olulisem – kas teie armee väidetav võimekus vastab üldse tegelikkusele.

Just seetõttu on vastne intsident sedavõrd oluline. Hiina sõjalaev sõna otseses mõttes "lükkas" USA hävitaja vaidlusalustest vetest välja, mis näitas, kes on tegelikult "saarte" peremees ja täiendas Pekingi tavapärast diplomaatilist retoorikat kaaluka sõjalise argumendiga. Fakt, et ameeriklastel tuli plaanitust loobuda ja kurssi muuta, näitab selgelt: Hiina sõjaväelased olid vägagi otsustavalt meelestatud.

Seega lisandus USA ja Hiina vastasseisule ka sõjaline komponent, kus Peking loobus konfliktide passiivsest vältimisest, näidates otsusekindlust ja valmisolekut oma positsioonide kaitsmiseks jõudu kasutada.

Venelased ja eurooplased on Hiina poliitika osas eri seisukohtadel >>

See kinnitab kõigile kodumaistele sinoloogidele ja sõjandusekspertidele ilmekalt, et Peking ei olnud hirmunud ega polnud neil ka puudust sõjalise vastasseisu poliitilisest tahtest. Pigem oli tegu traditsioonilise Hiina lähenemisviisiga, mis eelistab enne võitlusse astumist põhjalikult ette valmistuda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

160
Tagid:
konfliktide vältimine, militaarvastasseis, meresõiduvabadus, keelutsoon, akvatoorium, majandustsoon, territoriaalveed, laevatõrjerakett, seniitrakett, saared, suveräänsus, rakett, diplomaatia, provokatsioon, raketikompleks, armee, sõjaväebaas, Hiina merevägi, Hiina kaitsejõud, Fiery Cross, Sabi, Meiji (Mischiefi) saar, Spratley, Nansha arhipelaag, Lõuna-Hiina meri, Vietnam, Peking, Filipiinid, Hiina, USA
Samal teemal
Business Insider: USA lennukikandjad ei ole lahinguks valmis
USA kasutab rivaali vastu "surmavaid meetmeid"
USA teatas uute tollimaksude kehtestamisest Hiina kaupadele
"Me oleme Hiinaga sõjas": ameeriklased on Aafrikast välja saadetud
Õppused "Vostok-2018" on peenike värk, maailmas analoogi pole
Hiina kehtestas USA kaupadele uued imporditollid
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega