Sergei Skripali maja Salisburys

Skripalide seriaali uus osa: pööre Ukraina suunas

62
Briti ajakirjanikud harjutavad krimi- ja spiooniromaanide kirjutamist. Arthur Conan Doyle´i ja Agatha Christie´ga rinda pista aitas neil Skripalide mürgitamise teema. Sündmustikku ilmuvad üha kummalisemad detailid.

Maria Baljabina, raadio Sputnik

Britid leiutasid Sherlock Holmesi ja sellest ajast peavad nad oma kohuseks esitleda maailmale üha uusi detektiivromaane, kuid need kirjutised kukuvad välja grotesksete farssidena. Conan Doyle´i pole enam, tema koha võtsid üle poliitikud ja ajakirjanikud, kes noolivad tähelepanu uutel populaarsetel teemadel kirjutamisega. Kuus kuud enne sakramentaalset "highly likely"-t ("väga tõenäoliselt"), pärast Skripalide mürgitamist Agatha Christie vaimus kirjutas BBC ajakirjanik Mark Urban raamatu "Skripalide toimik" ("The Skripal Files"), mis teeb selle loo veelgi segasemaks.

Teadete kohaselt väidab autor, et rääkis isiklikult endise spiooniga, kes hirmust Kremli ees palus mitte esitada tema otseseid tsitaate. Arvestades, et keegi pole Sergei Skripali enam ammu elusana näinud (ja need, kes on näinud, ei räägi), oleks raamatusse võinud kirjutada, mida iganes.

Kuid selle "mida iganes" hulgas on ka midagi tõeliselt huvitavat. Näiteks teatas raamatu autor The Guardiani vahendusel, et endine GRU töötaja ei uskunud pärast mürgitamist, et Kreml tema peale jahti pidas. Tõsi, pole küll täiesti selge, kuidas autor sellest teada sai, sest ta kohtus Skripaliga 2017. aastal. Ja kui see nii oli, on selleski oma loogika.

Nagu kirjutab Urban, et Skripal elas vaikset elu majas, mille ostis talle Briti luure — MI6. Õhtuti vaatas ta televiisorit, näiteks Vene Pervõi Kanali — majas, mille ostis MI6, tuletab autor veel kord meelde. Ta toetas Venemaa poliitikat, sealhulgas vastasseisus Ukrainaga ning kiitis heaks Krimmi tagasipöördumise Venemaa rüppe. Aeg-ajalt nõustas ta Lääne luureagentuure – selleks käis ta Ameerika Ühendriikides, Tšehhi Vabariigis, Eestis ja Šveitsis. The Guardian kirjutab, et see ei seleta, miks Moskva teda Novitšokiga mürgitada üritas. Ega seleta tõesti. Kuid siiski, arvestades, milliste poliitiliste vaadetega inimene MI6 ostetud majas elas, kas poleks mõistlik eeldada, et temaga ei olnud rahul just Briti luure? Kuid Briti pool püüab endalt kahtlusi hajutada ja karjub üha valjemalt: "Võtke varas kinni!"' ja pakub juba tüütuks muutunud Petrovi ja Boširovi asemel üha uusi versioone.

Ruslan Boširov osutus ajakirjanduse andmetel Anatoli Tšepigaks — GRU koloneliks loomulikult. Selle tõendiks on udused fotod keskmiselt habetunud inimesest allkirjadega: näete, see on tema. Tegelikult oleks ka seda lugu vastavalt žanri seadustele juba aeg uuendada. Seekord aitas britte igihalja Uuringute juhtimise keskuse endine ajakirjanik Sergei Kanev. Ta ütles, et Boširov ei ole mitte ainult GRU kolonel Tšepiga, vaid ka seesama kolonel, kes viis Ukrainast välja endise riigi presidendi Viktor Janukovitši. Selle eest, ütleb ta, sai ta isegi Venemaa kangelase aunimetuse. Huvitav, mis selle loogika järgi oleks võidud Skripalile anda? Tegelikult pole selles loos Ühendkuningriigile mingit loogikat vajagi. Piisab, kui kõik kirjanduslikud jõupingutused on Kremlile suunatud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

62
Tagid:
Novitšok, MI6, GRU, Anatoli Tšepiga, Ruslan Boširov, Mark Urban, Sergei Skripal, Salisbury, Suurbritannia
Teema:
"Inglanna õiendab häda" (134)