Gazivode hüdroelektrijaama veehoidla

Serbia armee on lahinguvalmis Kosovo küsimus vajab Venemaa toetust

116
(Uuendatud 11:51 03.10.2018)
Teisipäeval toimus Vladimir Putini kohtumine Serbia presidendi Aleksandr Vuciciga. Tähelepanu keskmes on olukord Kosovo põhjaosas, kus Priština eriüksuslased püüdsid eelmisel nädalavahetusel Gazivode hüdroelektrijaama ja selle veehoidlat enda kätte haarata.

TALLINN, 3. oktoober – Sputnik. Vastuseks viidi Serbia relvajõud täielikku lahinguvalmidusse. Belgrad kavatseb abi saamiseks Moskva poole pöörduda. Seda, kas intsident võib põhjustada Balkani poolsaarel uue sõja, uuris RIA Novosti

Serbia president Aleksandr Vučić
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Hüdroelektrijaamade kontroll on serblaste käes

1970-ndatel aastatel ehitatud Gazivode HEJ peetakse suurimaks mitte ainult Balkanil, vaid kogu Euroopas. Enam kui kahe kilomeetri pikkune veehoidla on ühendatud Põhja-Kosovos asuva Ibari jõega.

Ajalooliselt on Gazivode varustanud elektrienergiaga Serbia põhja- ja edelaosa. Pärast Kosovo iseseisvuse väljakuulutamist 2008. aastal jäi hüdroelektrijaam küll uue vabariigi territooriumile, kuid Serbia ühtse energiasüsteemi olulise osana jäi kontroll rajatise üle Belgradi kätte.

Tänapäeval sõltuvad jaama elektritarnetest Kosovo põhjarajoonid, kus elavad peamiselt serblased. Serbia Raška piirkonna elanike majad ja korterid saavad voolu samuti Gazivodest.

Kontroll veehoidla ja hüdroelektrijaama üle on viimase kümne aasta vältel olnud Serbia jaoks väga tundlikuks teemaks. Brüsseli kokkulepetes, mis seitse aastat tagasi Belgradi ja Priština vahelisele dialoogile aluse panid, on energiaobjekte puudutav eraldi peatükk.

Kirjas on, et hüdroelektrijaam asub küll Kosovos, kuid rajatist kontrollivad Serbia omavalitsusüksused. Faktiliselt tähendab see, et Belgrad korraldab jätkuvalt energia jaotamist. 

Olukord tekitab mõistagi Kosovo albaanlastes rahulolematust, kes ei varjagi oma soovi ettevõte üle võtta.

Kosovo pretensioonid

Kuu aega tagasi valmistusid Belgrad ja Priština sõlmima "piiride korrigeerimise" kokkulepet, mille käigus serblastest asukatega Kosovo põhjaosa läheb Serbia kontrolli alla ja Priština saab Belgradilt vastutasuks Preševo ja Bujanovaci rajoonid, kus elavad peamiselt albaanlased.

Mõlema vabariigi elanikud kritiseerisid tehingut. Serblasi pahandas tõsiasi, et lõunaprovintsidest loobumine võtaks Belgradilt kontrolli maantee "Koridor 10" üle, mis on ainus Serbiat Makedoonia ja Kreekaga ühendav tee.

Kosovo albaanlased ei taha loobuda Gazivodest, mis täiendab riigi aastaeelarvet 5 kuni 7 miljoni euroga. Lisaks kavatseb Priština laiendada hüdroelektrienergia tarneid mitte ainult riigi põhjaossa, vaid ka teistesse Kosovo provintsidesse.

Lepingule olid vastu ka Saksamaa, Suurbritannia ja Soome, hoiatades, et piiride muutmine võib saada negatiivseks pretsedendiks ka teiste Balkani riikide jaoks, kellel on lahendamata territoriaalseid vaidlusi.

Selle tulemusena jäi ära 7. septembriks kavandatud Kosovo president Hashim Thaci ja Serbia riigipea Aleksandr Vucici kohtumine. Ametlikuks põhjuseks toodi Serbia riigipea plaanitud Gazivode HEJ visiidi keelamine Priština poolt.

Vucic kavandas külastust kohe peale läbirääkimisi.

Brüssel ja Washington, kes territooriumide vahetamise kokkulepet toetavad, aitasid Serbia riigijuhil siiski Kosovo põhjaosa külastada. Kohalike elanikega suhtlemise järel teatas Vucic, et on valmis piiriläbirääkimisi jätkama.

Mõnus nädalavahetuse veetmine

Nädala lõpul halvenes Gazivode olukord järsult. Ajakirjandus teatas kuuekümne Kosovo eriväelase katsest veehoidla põhjaosas asuvale tammile läheneda ja lüüside juures positsioonile asuda. 

Блок-пост у деревни Войтеш в Косово
© AP Photo / Visar Kryeziu
Kosovo kontrollpost Voiteši küla lähedal

Kirjutati ka albaanlaste sissetungist Zubini-Potoki küla ökoloogia- ja arengukeskmesse.

Belgradi reaktsiooni ei olnud vaja kaua oodata. Vucic käskis Serbia relvajõud täielikku lahinguvalmidusse viia.

"Albaanlased ründasid Kosovo põhjaosa ja vahistavad süütud serblasi," selgitas Serbia siseminister Nebojša Stafanovic.

Seoses Kosovo tegevusega avaldasid Serbia võimud protesti ka NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile.

Pärast sedavõrd radikaalset vastust üritas Priština toimunut pehmendada. Veehoidla külastust seletas Thaci sooviga mõnusat nädalavahetust nautida ja Kosovo maalilisi paiku imetleda. "See oli tavaline külastus. Kohalike serblastega joodi kohvi ja räägiti sõbralikult," kommenteeris ta juhtunut.

Kosovo tegevust, mis provotseeris Serbia sõjaväe mobiliseerimise, kritiseeris ka Euroopa Liit. "Brüssel võtab selliseid teateid väga tõsiselt ja loodab, et pooled reageerivad rahulikult ja vaoshoitult," rääkis ELi allikas RIA Novostile.

Täielik lahinguvalmidus

Kosovo võimude selgitused ei veennud Vucicit armee mobiliseerimise otsust tagasi võtma — Serbia relvajõud on endiselt täielikus lahinguvalmiduses. 

Солдаты сербской армии
© REUTERS / Darko Vojinovic
Serbia armee on lahinguvalmis

Lisaks tõusis intsident Venemaa ja Serbia presidentide vaheliste läbirääkimiste põhiteemaks.

"Soovin, et Serbiast saaks riik, kus valitseb rahu ja majanduslik õitseng. Palun president Putinilt toetust kõigil rahvusvahelistel foorumitel," ütles Vučić reporteritele enne Moskva külastamist. 

 Президент РФ Владимир Путин и президент Сербии Александр Вучич (слева) во время встречи в Москве
© Sputnik / Сергей Гунеев
Serbia president Aleksandr Vučići ja Vladimir Putini kohtumine Moskvas 2. oktoobril 2018

Küsimusele Venemaa sõjalise toetuse vajadusest vastas Serbia president eitavalt. "Ma ei taha, et meie territooriumil puhkeksid suured sõjalised konfliktid," ütles Vučić.

Küsimust sõjalise abi osutamisest peeti enneaegseks ka Kremlis.

On märkimisväärne, et Kosovo provokatsioon toimus vaid kaks päeva enne Venemaa ja Serbia ühiste sõjaväeõppuste algust. Õhuväe taktikalised harjutused "Leopard-2018" kestavad 5. oktoobrini. Kahe riigi sõjaväelased harjutavad Serbia õhuruumi kaitsmisega seotud ülesandeid.

Serbia-Kosovo tõsielusõu

"Thaci külaskäik Kosovo põhjaosas asuvatele Serbia objektide on Läänele mõeldud demonstratsioon, näitamaks, et see on albaanlaste maa. Keegi poleks sellele tähelepanugi pööranud, kui Kosovo presidendiga polnuks kaasas eriüksuslased. 

Хашим Тачи.
© Sputnik / Илья Питалев
Kosovo president Hashim Thaci

Samas ei eitanud Kosovo esialgu oma plaani strateegilisi objekte vallutada," selgitas RIA Novostile Venemaa Teaduste Akadeemia Slavistikainstituudi Balkani kriisi uurimise keskuse juhataja Jelena Guskova.

Ekspert leiab, et olukord ei põhjusta sõjalist konflikti, kuid Serbial tuleb edaspidigi Kosovo provokatsioonidega arvestada. "Brüsseli lepingu allakirjastamisega 2013. aastal läks Belgrad mitmete suurte järeleandmiste teed.

Nüüd püüab Vucic näidata, et ta suudab provokatsioonidele reageerida ja on valmis isegi armee mobiliseerimiseks. Kuid olukorda tagasi pöörata ei saa. Juriidilisest seisukohast on Thacil õigus: ta lihtsalt kõndis oma territooriumil asuvail energeetikaobjektidel," ütleb Guskova.

Belgradi Euroopa-uuringute instituudi poliitikateaduste doktor professor Stevan Gayic nimetas RIA Novostile antud intervjuus intsidenti Vucici ja Thaci plaanitud "tõsielusõuks", mille eesmärgiks oli tõsta presidentide reitingut.

"Vucic ja Thaci on huvitatud piiride kohendamisest, et näidata rahvale vähemalt mingeid tulemusi oma valitsusajast. Serbia president on kaotanud nii riigi kodanike kui ka õigeusu kiriku toetuse.

Kosovo juhti aga süüdistatakse juba ammu autoritaarsuses. Intsidenti korraldades näitasid poliitikud, et on suveräänsuse nimel kõigeks valmis. Ajanud rahva ärevile, meenutati koheselt läbirääkimiste võimalust," ütles Gayic.

Serbia ekspert ei välistanud katset veenda ka Moskvat kokkuleppe toetamise vajalikkuses: "Peamine argument, mida Serbia president läbirääkimistel Putiniga kasutab, on soovimatus Kosovo piiride probleemi sõjaliste meetoditega lahendada. 

Президент РФ Владимир Путин и президент Сербии Александр Вучич (слева) во время встречи в Москве
© Sputnik / Михаил Климентьев
Serbia president Aleksandr Vučići ja Vladimir Putini kohtumine Moskvas 2. oktoobril 2018

Hüdroelektrijaama intsidenti toob ta Kosovo mitteadekvaatset käitumist kinnitava näitena. Selle kordumise vältimiseks palub Vucic Venemaa presidenti piiride muutmise lepingut toetada."

Moskva veenmine pole aga lihtne. "Venemaa välisministeerium on juba korduvalt mõista andnud, et Kosovo ja Serbia piiride määramise otsus peaks põhinema rahvusvahelistel õigusnormidel.

See on täiesti loogiline seisukoht, sest piiride muutmisel võivad olla tõsised tagajärjed mitte ainult serblastele ja kosovolastele. Pretsedenti võivad ära kasutada ka teised riigid, kus on sarnaseid probleeme. Tore, kui uusi sõdu õnnestub vältida," lõpetas Gayic.

116
Tagid:
tõsielusõu, pretsedent, maadevahetus, Koridor 10, albaanlased, Ibari jõgi, Gazivode HEJ, lahinguvalmidus, provokatsioon, hüdroelektrijaam, Stevan Gayic, Jelena Guskova, Hashim Thaci, Nebojša Stafanovic, Aleksandr Vučić, Aleksandar Vučić, Jens Stoltenberg, Vladimir Putin, Preševo, Bujanovac, Gazivode, Belgrad, Priština, Kosovo, Balkanimaad, Serbia
Samal teemal
Kosovo parlamendis pihustati pisargaasi
Putini "Kurjuse impeerium"? Kõigest alusetu liialdus
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega