Ukraina president Petro Porošenko

Porošenko valus hetk valetas, valetas ja korraga rääkis tõtt

67
(Uuendatud 22:03 27.09.2018)
Mitte kunagi veel pole Petro Porošenko olnud ämbrisseastumisele nii lähedal, nagu intervjuus Saksamaa meediale. Aga ronis välja. Kuigi ütles midagi liigagi otsesõnu. Sisuliselt seda, et Ukrainal ei ole oma ajalugu väljaspool Venemaa ajalugu.

Olga Bugrova, raadio Sputnik

Ukraina president oli saksa ajalehe Rheinische Post ajakirjanikuga vesteldes veidi hajevil – too tegi näo, et ei märka puterdusi, mida Petro Porošenko välja poetas.

Põhiline puterdusteema oli see, et Ukraina on ainuke Euroopa kaitsja Venemaa eest. Kellel siis veel, kui mitte temal võidelda venelastega "mitte ainult enese, vaid ka Lääne ja läänelike väärtuste eest," nagu lausus Petro Porošenko.

Võitude loetelu: Lääs loetles üles Ukraina "muutused paremuse poole" >>

Väärtuste seas nimetas ta demokraatiat ja vabadust, tõsi küll, selgitamata, kuidas on lood nende kahe nimetatuga Ukrainas endas. Ilmselt teavad kõik, et seal on kõik korras, olgugi et saksa lehemees täpsustavat küsimust ei esitanud. Ju siis nõnda arvas Porošenko ja kappas edasi.

Vene tankerit Mechanic Pogodin
© Sputnik / Виталий Тимкив

Tema teine väitemullike oli selline: Ukraina "lahing" Venemaaga toimub NATO idatiival ja et see tiib oleks kindlamini kaitstud, peab Ukraina hästi ruttu Põhja-Atlandi allianssi pääsema. Eriti sellepärast, et nagu Petro Porošenko jällegi ütles, Ukrainale on "Põhja-Atlandi allianss ainsaks ellujäämise garantiiks."

Väheke veider, et kodanike ellujäämise tagatiseks ei peeta seda, mida on kombeks pidada selleks teistes riikides (näiteks majanduskasvu), vaid lihtsalt liikmesust sõjalises blokis. Ent Ukraina riigipea kinnitab kangekaelselt: enamus tema riigi elanikkonnast seob edaspidist elu nimelt NATO ja EL-i liikmesusega.

Kinnitades seda oma sakslasest vestluskaaslasele, puhus Porošenko õhku kõige suurema mulli. Selgub, et allianssi ja liitu astumise mõtet toetavad tema kaaskodanikud "esimest korda Ukraina ajaloo 300 aasta vältel"! Ja vaat siin läks juba tõeliselt huvitavaks.

Raadas süüdistati Ukraina võime "arstlikus genotsiidis" elanikkonna üle >>

Esiteks, EL eksisteerib 26 aastat, NATO – 69 aastat ja isegi kui need arvud kokku liita, siis 300 aastat Ukraina unistust nende liikmeks astuda ei tule kuidagi välja. Aga võib-olla pidas Ukraina riigipea silmas unistust astuda mitte NATO-sse, vaid üksnes alliansi põhiriiki – USA-sse (tema "raskes juhtumis" võib oletada niisugustki mõttekäiku)? Aga ikkagi möödalaskmine, sest USA on riigina kõigest 242-aastane!

Petro Porošenko
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Ja lõpuks – teiseks. Alati tahaks aru saada, millisest daatumist alates Ukraina siiski omaenese ajalugu arvestab. Ning kui jätta sinnapaika kõik need fantaasiad iidsetest ukraina hõimudest, siis tõsimeeli? Ja vaat president Porošenko ütlebki, et kogu Euroopa kuuleks: "300 aastat Ukraina ajalugu."

Nähtavasti on ta sedaviisi ümardanud arvu 364. Täpselt nii mitu aastat täitus tänavu Perejaslavi raada toimumisest ja Zaporožje kasakate truudusvandest Venemaale. Vanne sai ametlikult üles kirjutatud 1654. aastal ja ühele selle ajaloolise sündmuse kangelasele – hetman Bogdan Hmelnitskile – kõrgub Kiievi kesklinnas mälestussammas.

Mis siis pinnale jääb, härra president, "Euroopa kaitsja Venemaa eest"? Keerles-pöörles ukrainlaste iseolemise ümber, aga niipea kui omaenese ajaloost rääkima hakkas, tabas täpipealt seda punkti, mil Ukraina vabatahtlikult Venemaaga seljad kokku pani. Ja see pole enam presidendi puterdus – siin pöördus Petro Porošenko alateadlikult puhta, ajaloolise tõe poole.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

67
Tagid:
poliitika, intervjuu, ajalugu, Perejaslavi raada, EL, NATO, Petro Porošenko, Zaporožje, Euroopa, Saksamaa, USA, Ukraina, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega