Moldova president Igro Dodon

Dodoni tagandamine Moldova presidendi ametikohalt tunnistati seaduslikuks

39
(Uuendatud 17:20 24.09.2018)
Vastasseis venemeelse presidendi ja läänemeelsete poliitiliste jõudude vahel on jõudnud vabariigis uuele tasandile: valitsus moodustatakse ilma riigipea otsuseta.

TALLINN, 24. september — Sputnik. Moldova konstitutsioonikohus (KK) tunnistas esmaspäeval, 24. septembril presidendi Igor Dodoni ajutise tagandamise ametikohustuste täitmisest seaduslikuks, kinnitades riigi teise ja kolmanda isiku volitused uute ministrite ametissemääramisel. Sellest teavitas Sputnik Moldova, märkides, et vastavalt KK otsusele võib parlamendi esimees (spiiker) või vabariigi asepeaminister presidendi asemel kinnitada kaks valitsuse liiget. Pärast Dodoni ametissemääramist võib ta naasta oma kohustuste täitmise juurde.

Dodon: mingit NATO-t Moldovasse ei tule >>

KK esimees Mihai Poalelungi põhjendas otsust vabariigi konstitutsiooniga (põhiseadusega):

"Vastavalt põhiseaduse paragrahvile 91 annab parlamendi esimees või peaministri kt (Moldova presidendi kohusetäitja – toim.) ajutise kohustustetäitmise korras välja dekreedi tervishoiuministri, töö- ja sotsiaalkaitseministri, samuti põlumajandusministri, regionaalarengu ministri ja keskkonnaministri ametissemääramisest ning võtab vastu nende ametivande," teatas Poalelungi.

Moldova president Igor Dodon on eelnevalt allkirjastanud määruse terve rea riigi valitsuse ministrite lahkumise kohta, kuid keeldus kinnitamast uute ministrite kandidatuuri. Vabariigi riigipea keeldumise tõttu pöördus rühm rahvasaadikuid konstitutsioonikohtusse avaldusega sätestada president Igor Dodoni ajutine võimetus oma kohustuste täitmiseks. Nüüd on parlamendi enamus parlamendi spiikri ja suurima parlamendierakonna näol säärase õiguse saanud.

Presidendi ja valitsuse vastasseis kestab juba aastaid

Moldova konstitutsioonikohus ei langeta esimest korda otsust riigipea tagandamiseks otsuste vastuvõtmisest. 2018. aastal andis KK ajutiselt parlamendi spiikrile Andrian Candule üle volitused määruste ja seaduste kinnitamiseks, millele president Dodon keeldus alla kirjutamast.

Moldovas jõustus Venemaa uudistesaadete edastamise keeld >>

2017. aastal sai samal viisil kaitseministri ametikohale määratud Eugen Sturza. Mõlemal korral tagandati Igor Dodon ametist kahekordse keeldumise pärast kinnitada riigi peaministri Pavel Filipi poolt esitatud kandidatuure.

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti on teatanud, valiti Moldova president Igor Dodon ametisse alates 1996. aastast esimestel otsestel üldrahvalikel valimistel 2016. aasta sügisel.

Ta on Moldova Vabariigi sotsialistide suurima vasakpoolse opositsioonierakonna endine juht, Venemaaga sõpruse arendamise ja (Transnistria küsimuse lahendamiseks) Moldova föderaliseerimise pooldaja, NATO ja Euroopa Liiduga strateegilise partnerluse vastane. Oma esimese välisvisiidi sooritas ta 2017. aasta jaanuaris Venemaale. 2018. aasta 9. mail viibis Moskvas Võidupäeva sõjaväeparaadil.

Valmimisvõidu hetkest peale on president Igor Dodonile ja tema poolehoidjatele osaks saanud massilisi teabe-, poliitilisija muid rünnakuid riigi läänemeelsete ja rumeeniameelsete jõudude poolt – alates lääne poliitilistest parteidest ja diplomaatidest kuni meedia ja mittetulundusühinguteni.

Riigi parlamendis on kõige arvukamaks Moldova Demokraatlik Partei (41% häältest), keda juhib presidendi peamine oponent Marian Lupu. Tema kaotas Dodonile 2016. aasta presidendivalimised. Moldova parlamendi spiiker Adrian Candu on korduvalt teatanud Transnistria "okupeerimisest" Venemaa poolt ning nõudnud Venemaalt Moldova NSV Liidu aegsete "okupatsioonikahjude" hüvitamist.

39
Tagid:
tagandamine, president, poliitika, konstitutsioonikohus, valitsus, Mihai Poalelungi, Igor Dodon, Venemaa, Moldova