Poola president Andrzej Duda kinnitas taas Varssavi lootust luua Poola alaline sõjaväebaas ja isegi pakkus selle nimeks Fort Trump

Politoloog "Fort Trumpist": Poola valitsus tunneb halvasti ajalugu

54
(Uuendatud 11:31 24.09.2018)
Poola kavatseb paigutada tulevase USA sõjaväebaasi "Fort Trump" riigi ida- või kirdepiirile. Politoloog Vladimir Bruter avaldas raadio Sputnik eetris arvamust, mida see Poola algatus kaasa võib tuua.

TALLINN, 24. september — Sputnik. Poola tahab paigutada USA sõjaväebaasi ida või kirdepiirile, ütles Poola peaministri kantselei ülem Michal Dvorchik raadiojaama RMF FM eetris. "Praegu on veel vara rääkida konkreetsetest paiknemiskohtadest, üks on aga kindel: me tahaksime näha otsust selle baasi rajamisest kusagil idatiival, Poola põhja või idaosas,"- ütles Dvorchik.

"Fort Trump": USA presidendile pakutakse Poolas omanimelist sõjaväebaasi >>

Samal ajal väidab ta, et USA baas peaks tagama Poolale turvalisuse. "Kõik mõistavad, et otsus alustada USA baasi rajamist Poola oleks väga suur sündmus, mis mõjutaks oluliselt kogu piirkonna ja loomulikult Poola julgeolekut," ütles Dvorchik.

Teisipäeval, 18. septembril teatas USA president Donald Trump, et USA kaalub võimalust alalise Ameerika sõjaväebaasi paigutamiseks Poola ja Varssavi on valmis selle eest maksma "miljardeid ja miljardeid dollareid". Poola president Andrzej Duda kinnitas taas Varssavi lootust luua Poola alaline sõjaväebaas ja isegi pakkus selle nimeks "Fort Trump".

Varem on Poola pakkunud USA-le võimalust paigutada Poola alaliselt Ameerika tankidiviis ja lubanud võtta enda peale selle rajamise kulud — 1,5-2 miljardit dollarit. See ettepanek esitati kahepoolselt, väljaspool NATO raamistikku.

Rahvusvahelise humanitaar-poliitiliste uuringute instituudi politoloog Vladimir Bruter avaldas raadio Sputnik eetris arvamust, et USA sõjaväebaasi rajamine Poolas tooks kaasa üksnes pingeid. Kui USA ja Poola usuvad, et see tasakaalustab olukorda Ida-Euroopas ja muudab selle prognoositavamaks, siis tema arvab, et see pole nii.

"See muudab olukorra veelgi pingelisemaks, sest sunnib Venemaad võtma tarvitusele vastumeetmed. Need, kes üritavad Ida-Euroopasse uusi relvi paigutada, peavad mõistma, et see ainult pingestab olukorda ja me teame ajaloost, et Ida-Euroopa on peaaegu kõige plahvatuslikum koht maailmas. Ma arvan, et see (USA sõjaväebaasi paigutamine — toim.) näitab, et Poola juhtkond ei tunne piisavalt ajalugu," ütles Vladimir Bruter.

Kreml vastas Poola plaanidele paigutada enda juurde USA sõjaväebasi >>

"Mulle tundub, et Varssavi otsus paigutada riiki USA sõjaväebaas ei ole põhjustatud mitte ainult soovist Washingtonile meele järele olla. Poola peab ennast tõsiseks ja peaaegu ainsaks suureks tegijaks Ida-Euroopas ja üritab sel viisil näidata oma erakordsust," sõnas Bruter.

"Just seda tegi Poola ka kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Kuid see katastroof, mis tabas Poolat Teises maailmasõjas näitab, et Poola ülehindas oma rolli ja tähtsust. Ja just seda teeb Poola ka praeguse valitsuse juhtimisel. Sellest ettevõtmisest (USA baasi rajamisest Poolas – toim,) ei tule midagi head, kuid okas jääb hinge," järeldas politoloog.

Viimasel ajal arutatakse Poolas aktiivselt väidetavalt Venemaast lähtuva sõjalise ohu teemat. Sellega seoses on vastu võetud Poola armee järsu suurendamise programm, Poolas paiknevad NATO rahvusvaheline lahingugrupp ja USA armee soomusbrigaad. Poola tegi ametlikult ettepaneku eraldada kuni 2 miljardit dollarit oma territooriumile USA soomusdiviisi paigutamiseks.

Lavrov: Venemaa ei ründa kunagi NATO riiki >>

Moskva on korduvalt rõhutanud, et ta ei ründa kunagi ühtki NATO-riiki. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul on NATO teadlik, et Venemaal puuduvad kellegi ründamise plaanid ja ta kasutab seda vaid ettekäändena relvaüksuste ja sõjatehnika paigutamiseks Venemaa piiride lähedale.

54
Tagid:
politoloog, sõjaväebaas, Fort Trump, Vladimir Bruter, Andrzej Duda, Donald Trump, Poola, USA
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega