Poola president Andrzej Duda ja USA riigipea Donald Trump

"Fort Trump": USA presidendile pakutakse Poolas omanimelist sõjaväebaasi

46
(Uuendatud 14:18 23.09.2018)
Poola külalise pakkumisele, et Varssavi on valmis maksma ameeriklaste sõjalise kohaloleku eest, tegi Trump näo, nagu kuuleks sellest esimest korda, kuigi Varssavi juba peaaegu aasta muust ei räägigi. Miks siis ometi?

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Saatus mängib mehega, mees aga puhub vilepilli. Aga kui see on Trump, siis Dudat (dudka – vene keeles vilepill – toim.). Kuigi pole veel teada, kes kellega mängis, võiks Poola president Andrzej Duda pahanegi olla. Tegelikult võis ta arvata, et just tema puudutas õigeid keeli suure Ameerika sõbra hinges. Raske öelda, oli see improviseering või kodus kätteõpitud, kuid kui külaline ütles, et Varssavi nimetab USA alalise sõjaväebaasi "Fort Trump'iks", muutus selle nime kandja kohe reipamaks.

Poola on nõus koduse tuuma-Harmagedoni eest pealegi maksma >>

Tegelikult kõlab see kenasti küll! Pole nii pealinlik, nagu Washington ega nii üldlevinud, kui lennukikandjad, millele on järjest Ameerika Ühendriikide teiste juhtide nimesid pandud. Kuid see pole ka nii väiklane ja provintslik nagu Bushi tänav Tbilisis, seda enam nagu tema koivad (Venemaal 90-ndatel aastatel humanitaarabina turustatud USA kanakoibi nimetas elanikkond "Bushi koibadeks" – toim.).

Fort on teadagi fort. Bastion. Kindlus. Trumpile meeldiks muidugi, et nii nimetataks Valget maja, kuni tema veel selles elab. Aga sõjaväebaasi nimi, isegi kui see asub Poolas, jääb alles ka siis, kui ta sellest majast lahkub. Küsimus sõjaväebaasiga ei ole veel otsustatud, kuid "selle junkruga saab asju ajada küll", mõtles Ameerika president, vaadates otsa mehele, keda ta alles maikuus nähagi ei tahtnud ega oma maja lävele ei lasknud.

Duda jõlkus tookord nädalakese ookeani taga kõrge audientsi ootuses ja ei saa öelda, et sellest ajast peale palju muutunud oleks. Kui, siis ehk Poola seadus holokausti kohta, millest nad lõpuks tagantjärele sõnad "Poola surmalaagrid" maha tõmbasid. Teisisõnu, Trumpil ja tema väimehel Kuschneril ei ole enam midagi pahaks panna.

Duda võis arvata, et just tema avas USA presidendi silmad. Igatahes tema sõnade peale, et Varssavi on valmis maksma ameeriklaste igavese sõjalise kohaloleku eest kullas, reageeris Trump nii, nagu kuuleks ta sellest esimest korda. Kuigi mitte ainult Duda, kogu Poola valitsus juba peaaegu aasta ainult sellest räägibki.

Poola telekanal vallandas töötaja Duda ja Trumpi foto pärast >>

"Poola maksab meie baasi eest miljardeid ja miljardeid dollareid," hõiskas Trump vaimustusega võõrustaja piiramatu suuremeelsuse üle. Tegelikult on see vaid umbes kaks miljardit dollarit, ja sedagi vaid taristu väljaehitamiseks, kõik muud kulud loodab Varssavi USA kanda jätta. Kuid selle lasi Trump kõrvust mööda.

"Me vaatame üha rohkem asjale sellest seisukohast, et tuleb kaitsta jõukal järjel olevat riiki," viskas ta Dudale muhedalt priske "latika", nagu kass Basilio "rikkale Buratinole". Kuigi tollel oli ainult paljas väli, siin on aga terve imede Poola. Kus seda enne nähtud, et see, kes maksab, ise muusikat teeb.

Kuid Duda, nagu oleks temagi pakust tehtud, lahkus pika ninaga. Talle tundub, et see nina on püsti. Aga kui tähelepanelikult vaadata, siis pärast järjekordset valet "Venemaa ohust" on see veel pisut pikemaks veninud. Ja mitte ainult temal.

Varssavis räägitakse nüüd "Trumpi fortist" nagu otsustatud asjast. Ameeriklaste tulekuga, hoobeldakse kaitseministeeriumis, mille ülesanded nüüd ainult selles seisnevadki, et Poolat ei peeta enam lihtsalt "puhverriigiks". See on õige küll. Poola muutub puhverriigiks "Fort Trumpi" ümber.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

46
Tagid:
poliitika, analüütika, julgeolek, sõjaväebaas, NATO, Fort Trump, Andrzej Duda, Donald Trump, Venemaa, USA, Poola
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega