Venemaa Kaitseministeeriumi briifing Boeing-777 osas

Venemaa kaitseministeerium tõestas: lennu MH17 tulistasid alla Ukraina relvajõud

202
(Uuendatud 17:35 18.09.2018)
Rakett, millega 2014. a. juulis Donbassis Malaisia Boeingu reis MN17 alla tulistati, toodeti 1986. aastal Dolgoprudnenskoje sõjaväetehases ja saadeti Ukraina NSV sõjaväeossa.

TALLINN, 17 september — Sputnik. Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumil on kõik tõendid Ukraina sõjaväelaste kuriteost seoses Malaisia reisilennukiga 2014. a. suvel. 

Sellest teatas Venemaa relvajõudude raketi ja suurtükivägede ülemjuhataja kindralleitnant Nikolai Paršin, teatas RT.

"Tootjatehase poolt raketile antud unikaalne seerianumber on 8720," selgitas ta. Paršin rõhutas, et rakett ei saabunud pärast Ukrainasse saatmist Venemaale tagasi.

"29. detsembril 1986 saadeti rakett raudteetranspordiga väeossa 20152. On teada, et väeosa sai saadetise kätte, mida kinnitab ka vastuvõtuakt," ütles Paršin.

Kindralleitnant selgitas, et seerianumber tuvastati katastroofikohast leitud fragmentide põhjal.

"Eraldi tahaksin peatuda väeosal 20152, kuhu tarniti rakett numbriga 886847349 — tema tegelik nimi on 221. seniitraketibrigaad, mis kuulus 1986. aastal Karpaatia sõjaväeringkonda, asudes Terebovlja linnas," ütles ta.

Brigaadi relvastuses olid õhutõrjesüsteemid Buk. Pärast NSV Liidu kokkuvarisemist muutus ta Ukraina armee õhutõrjepolguks.

Paršini sõnul osales polk "nn terrorismivastases operatsioonis Donetski ja Luganski piirkonnas". Ta demonstreeris raketiga seotud dokumente. 

© Ruptly
Väljatulistatud raketi ajalugu ja liikumine.

"Siin on tehnilise dokumentatsiooni komplekt, mis täidetakse tootmisettevõttes iga valmistatud toote kohta ja hoitakse alles, olenemata sellest, kas komplekt asub kodu- või välismaal.

"Teile esitatud dokumentide hulgas on düüsiploki 9D13105000 nr 8-30-113 tehniline pass," jätkas Paršin.

Kõnelejad tuletasid meelde Kiievi väiteid, et "mitte ükski õhutõrjekompleks, mitte ükski rakett ei sattunud Donetski või Luganski rahvaväe kätte."

Film "Buki" liikumise kohta

Venemaa kaitseministeeriumi ametlik esindaja Igor Konašenkov lisas, et video, mida Rahvusvaheline uurimiskomisjon kasutas tõendina Vene õhutõrjekompleksi "Buk" seotusest lennukatastroofiga, on võltsitud. 

© Ruptly
Kindlate tõenditena esitatud videoist avastatud võltsingud.

Tema sõnul jõudsid selle järelduseni videot uurinud Venemaa eksperdid. Ta märkis, et veduki, haagise ja "Buki" pildid on hiljem vastava tänavalõigu pildile monteeritud.

"Ka lõigus, mis kirjeldab "Buki" liikumist Luganskis, avastati mitmeid võltsinguid."

Illusioon kaamera liikumisest ja fookuskauguse muutumisest loodi staatilise pildi animatsiooni abil, mistõttu puulehed, puud ja põõsad on täiesti liikumatud," lisas Konašenkov kogu kirjeldatud analüüsi demonstreerides.

Lisaks olid õhutõrjekompleksil ja teda vedaval autol paigast ära valgustatus ja varjud, perspektiiviteljed, detailsuse muutumine sõiduki lähenedes, tõstesildade asend. Omal jõul liikuv Buk sõidab tänaval tagurpidi — juhi sõidusuunas asuvad vaateluugid on aga suletud. 

© Ruptly
Kaitseministeerium esitab Ukraina õhutõrje juhi telefonikõne salvestuse.

Hopakk reisijate kontidel

Sputnik Estonia kirjutas juba, et Malaisia lennukompanii Boeing 777 reis MN17 Amsterdamist Kuala Lumpurisse purunes 17. juulil 2014 Ukraina Donetski oblastis.

Hukkusid kõik pardalolnud: 283 reisijat ja 15 meeskonnaliiget – enamik ohvritest olid Hollandi kodanikud.

Kiiev süüdistas katastroofis Donbassi rahvakaitseväge. DNR omakorda vastas, et nende armeel puuduvad vahendeid, mis võimaldaksid õhusõidukit selliselt kõrguselt tabada. 

Брифинг Министерства обороны РФ по  крушению Боинга-777
© Sputnik / Владимир Трефилов
Kaitseministeeriumi briifng

Rahvusvahelise uurimisrühma aruandes väideti, et Boeingut tabanud Buki õhutõrjekompleks toodi Donbassi Venemaalt ja viidi seejärel tagasi.

Moskva sõnul oli kogu uurimisprotsess kallutatud – arvesse võeti vaid Ukrainast saadud andmeid. Lennudispetšerite kõneluste salvestusi ei ole Ukraina tänase päevani esitanud.

Pole ka selgitatud, miks suunasid lennukorraldajad tsiviilreisi lahingutsooni kohal asuvasse õhuruumi, kus vaid päev varem madalamalt lennanud transpordilennuk alla tulistati. Tol päeval tööl olnud dispetšereid pole kellelgi küsitleda õnnestunud, ega ilmselt õnnestugi.

Juhtiva õhutõrjeseadmete tootja "Almaz-Antei", kes valmistab ka "Buk-e", korraldatud eksperimendid kinnitasid samuti, et Boeing lasti alla Ukraina armee poolt kontrollitavalt territooriumilt.

Nagu Sptnik Eesti juba teatas, otustas Hollandi julgeoleku ja õigusemõistmise ministeerium, et lendu MH-17 sooritanud lennuki Boeing 777 hukkumise kohta Ukrainas 2014. aastal kogutud uurimismaterjale ei tohi avalikustada, mis on sadade hukkunutega katastroofi puhul ennekuulmatu.

202
Tagid:
õhutõrjekompleks, Boeing 777, MH17, dispetšerid, uurimine, Buk, õhuruum, 221. seniitraketibrigaad, Nikolai Paršin, Igor Konašenkov, Donetski RV, Ida-Ukraina, Donbass, Malaisia, Donetsk, Holland, Ukraina
Teema:
MH17 katastroof (29)
Samal teemal
MH17 katastroof: neli aastat tulemusteta uurimist
Ukrainal tuleb selgitada teabelekkeid MH17 katastroofi kohta
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega