Üleilmne kliimaprotest kulmineerus San Francsiscos, illustreeriv foto

California kuberner: kliimamuutused on meid juba kätte saamas

71
(Uuendatud 12:00 09.09.2018)
Kümned tuhanded inimesed avaldasid laupäeval üle kogu maailma meelt, et nõuda valitsustelt samme kliima soojenemise vastu. Ajavööndeid mööda kulgenud 24-tunnine protest kulmineerus San Franciscos.

TALLINN, 9. september — Sputnik. "Katastroofiline suvi" kuumalainete ja suurte metsapõlengutega põhjapoolkeral on pannud paljusid inimesi tajuma, et kliimamuutused on meid juba kätte saamas," ütles USA California osariigi California kuberner Jerry Brown, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Kliimaliidrid varjavad räpase energia investeeringuid >>

Ligi tuhandel üritusel enam kui 90 riigis esitati kaks nõudmist: kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu planeedi soojenemist soodustava gaasi, nafta ja söe asemel ning kaitsta merevee taseme tõusu ja äärmuslike ilmaolude suhtes kõige kaitsetumaid inimesi.

Ajavööndeid mööda kulgenud 24-tunnine protest kulmineerus San Franciscos, kus tuhanded inimesed skandeerides ning isevalmistatud plakateid ja loosungeid kandes läbi linna marssisid. Paljud loosungid olid suunatud Washingtonile.

"Alternatiivne energia, mitte alternatiivsed faktid", võis lugeda ühelt. "Rohkem teadust, vähem jama," nõudis teine.

Oli aga ka otseselt Pariisi kliimaleppest taandunud USA presidendile Donald Trumpile osutavaid loosungeid, nagu: "Kaitske demokraatiat; tagandage Putini puudel."

California, mõningate hinnangute kohaselt maailma viies majandus, on võtnud ambitsioonikaid kohustusid süsihappegaasi emissiooni vähendamiseks järgmisel kolmel kümnendil.

Globaalne kliimasoojenemine tuleb siinsele majandusele kasuks >>

Kuberner Jerry Brown juhib riigiülest regioonide ja linnade koalitsiooni, mis on astunud jõulisi samme keskkonnamõjude vähendamiseks. Paljud neist on esindatud järgmisel nädalal samas linnas toimuval üleilmsel kliimafoorumil.

Prantsusmaal kogunes riigi ajaloo ilmselt suurimale keskkonnameeleavaldusele kuni 115 000 inimest. Clemence Dubois üleilmsest kliimaaktivistide katusorganisatsioonist 350.org nimetas protestiaktsiooni tõestuseks, et kodanikud on valmis nõudma valitud ametiisikutelt tegusid.

Maaeluminister palub pankadelt mõistmist, illustreeriv foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Pariisi kliimalepe kohustab riike hoidma üleilmse temperatuuri tõusu lage märgatavalt alla kahe kraadi Celsisuse järgi ja lubab eraldada alates 2020. aastast 100 miljardit dollarit aastas kõige haavatavamatele riikidele.

Kuid teravad erimeelsused jõukate ja arenguriikide vahel eriti raha osas on viinud ummikusse tehnilised kõnelused, mille eesmärgiks on välja töötada reeglid, millele siis ministrid ja riigipead peavad ÜRO kliimatippkohtumisel detsembris lõpliku heakskiidu andma.

USA president Donald Trump on korduvalt väljendanud skepsist kliimamuutuste aluseks olevate teaduslike tõendite suhtes, nimetades kliimasoojenemist hiinlaste väljamõeldiseks eesmärgiga kahjustada USA tööstust, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Piinav palavus: ilm läheb järjest kuumemaks >>

Ta ütles mullu detsembris, et külmalaine käes kannatavale riigi idarannikule oleks abiks kliimasoojenemine.

"Idas võib tulla kõigi aegade külmim vana aasta õhtu," säutsus Trump Twitteris. "Ehk saaksime kasutada pisut vana head kliimasoojenemist, mille eest kaitsmiseks valmistus meie riik, aga mitte teised, maksma triljoneid dollareid. Pakkige ennast soojalt sisse!"

Mullu juunis teatas Trump otsusest viia Ühendriigid välja Pariisi kliimaleppest. Endine USA president Barack Obama tegi varjatud torke oma järglase Donald Trumpi aadressil, rääkides ajutisest pausist Ühendriikide juhtrollis võitluses kliimamuutusega.

Pariisi kokkulepe

Detsembris 2015 toimunud Pariisi kliimakonverentsil COP21 võtsid 195 riiki vastu globaalse, õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks.

Kokkuleppe põhieesmärgid on kliimamuutuste leevendamine ja heitkoguste vähendamine. Sellesaavutamise viis on globaalse keskmise temperatuuri tõusu hoidmine tuntavalt alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga.

Pariisi kokkuleppe põhielemendid on siin. (Allikas: Keskkonnaministeerium).

71
Tagid:
ühiskond, protest, keskkond, ilm, kliimamuutused, kliima, Pariisi kliimalepe, Donald Trump, Jerry Brown, maailm, California, USA, San Francisco
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega