NATO arendab Lätis mässutõrjet, illustreeriv foto

NATO lihvib Lätis mässutõrjeoskusi

201
(Uuendatud 09:51 03.09.2018)
Lätis käivad suured õppused. Ainult et mitte polügoonidel, vaid linnades, sest rahvarahutusi klatib nüüdsest sõjavägi mitte politsei.

Pjotr Malejev, raadio Sputnik

Tänapäeval käiakse külas harva. Seepärast on see iga kord omaette sündmus. Nüüd tehakse kas visiit või korraldatakse vastuvõtt. Külalised on enamasti passiivsevõitu. Tarre neid lasta ei saa, kui kord juba välja ilmuvad, siis marsivad nagu paraadil. Salvrätt sinna, lips — siia. Muudkui "sorry" ja "palun-merci".

Lätis algasid suurimad õppused alates taasiseseisvumisest >>

Tõstame parimad palad lauale, klõbistame kahvleid, lobiseme viisakusest tunnikese või kaks, kuniks ruumis õhku jätkub. Siis mobiilidieedile, näpitakse riista ja kaob huvi kõige vastu mis jääb lemmikseadmest väljapoole. Vaid seal toimub tegelik suhtlemine, seal on elu, seal on olulised asjad, mida nimetatakse igapäevatoimetusteks. 

Aga et oleks nagu vanasti, seda mitte. Et tuldaks uksest sisse ja kohe duši alla, küsitakse kilekotti sokkide jaoks, ronitakse peadpidi külmikusse, küsides täissuuga: "Miks te ometi seda ei söö?", haaratakse teleripult, nihutatakse mööblit, pesta nõud ära, juuakse end täis ja sõnadega "mul on siin põrandal hea küll" võetakse õhtu kokku.

Kust te võtate, et riikidega pole samamoodi? Nemadki muudkui sõidavad ringi, nagu paraadil. Topivad muudkui käsi pihku ja teevad lõustu. Mida ütlevad, võite juba ette aimata. Igatsus, seriaalid, õhukesed küprokseinad korteris. Kuid on ka meeldivaid erandeid. Meie kõigi lemmik — Põhja-Atlandi Liit. Lätis käitub ta nagu kodus ja tihti isegi nagu ta kodus ei käitu (te ei maga ju kodus põrandal?). Mitte et nagu peremees aga ka mitte nagu tavaline külaline.

Asi polegi selles, kes kellele pasunasse annab (kuulu järgi kohalikud suure edumaaga). NATO on Lätis (ja Baltikumis tervikuna) muutunud üha kontingentlikumaks. Ametlikult — sest venelastel ila tilgub. Mitteametlikke versioone on musttuhat, millest üks on ka siserahutuste puhuks.

Purjus Briti sõdurid rüselesid Riias politseinikega >>

Olevat juba ammu teada, kuidas Venelased ründavad: korraldavad kohalikele vantidele tuginedes provokatsioone, tungivad hoonetesse, heiskavad Novolatvia lipu ja otsi siis tõde väljal.

Tõsi, esialgu on arusaamatu, kes peaks pealinnas riigipöörde korraldama, kuigi on selge, kes küpsiseid viima läheb. Kuid see on kümnenda tähtsusega asi.

Ühesõnaga, ei möödunud viit aastatki, kui NATO nendele ohtudele reageeris. Ja algasidki Lätis ulatuslikud sõjaväeõppused. Peamine stsenaarium on spontaansete rahutuste mahasurumine. Sellepärast ei harjutatagi topistega väljadel, vaid sihtmärkidega, mida nimetatakse elanikeks, linnades ja igal pool mujal, niiöelda tegelikkusega võimalikult sarnastes oludes.

Kolmapäeval algas suurõppus Siil
© Estonian Defence Forces http://mil.ee

Raske õppustel kerge ravil. Ravides tekkida võivaid probleeme. Linnas on üldse õppusi mugavam korraldada. Kõik on paigas – nii töö-, kui puhkeaeg. Ja võib ka naise toetava õlaga arvestada. Kohalikud sebivad ümberringi, nende juuresolekul noogutavad tunnustavalt, puudumisel vannuvad ja pomisevad midagi. Pomisevad rahulolematult ja elektrooniliselt.

Et sulgesid linna, jooksevd nüüd ringi ja kohutavad inimesi. Et harjutage kasside peal, spetsiaalselt selleks valjult väljakuulutatud raha eest rajatud kohtades. Isegi mõned poliitikud hakkasid teravusi ütlema. Mis ajast, ütlevad, vastutab meil sisekorratuste eest sõjavägi? On ju nii, et kui keegi kusagil korda rikub…, siis on see politsei ja muude siseministeeriumi valitsemise ala struktuuride peal. Sõjavägi, ütlevad, peaks tegelema sõja, mitte kurat teab millega.

Kuid tänapäeval on sõda tundmatuseni hübriidne, mõnikord, nagu nähtamatu suslik — tundub, et pole teda, paned ekraani käima ja säh sulle, näed siis, kuidas asjad tegelikult on. Kreml ei mõista nalja ja kõigeks tuleb valmis olla. Jumalast õnn, et NATO matsu jagab. Seepärast ongi meie piirkonnas sõjavägi ja rahvarahutused kaksikvennad. Nii et las harjutavad bardakki likvideerima. Raske drillides, kerge grillides.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

201
Tagid:
rahvarahutused, linn, sõjaline, ühiskond, õppused, sõjavägi, NATO, Läti, Balti riigid
Teema:
Õppused (114)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega