Soome meedia: Vene turistid on kuhugi kadunud, illustreeriv foto

Soome meedia: Vene turistid on kuhugi kadunud

75
(Uuendatud 11:12 26.08.2018)
2000. aastatel tõid vene turistid Lõuna-Soomesse kenakest sissetulekut. Nüüd aga on kõik nad kuhugi kadunud, Lappeenranta uued kaubanduskeskused on tühjaks jäämas, kurdab Kristiina Tiippana Iltalehtis.

TALLINN, 26. august — Sputnik. Isegi Ikea ei taha enam oma kauplust Lappeenranta ehitada, ilma venelasteta ei tasu see end tõenäoliselt ära. Aga soomlased ei kaota lootust paremusele: peagi om 2014. aasta oma kriisidega minevikku vajunud ja kõik on jänne nii, nagu varem, vahendab Inosmi osundusega ajalehele Iltalehti.

Putin ja Niinistö arutasid lendude ohutust Läänemere kohal >>

2000. aastatel tõttas Venemaa turistidevool Kagu-Soome, agarasti tehti miljonilisi investeeringuid. Siis aga saabus 2014. aasta Krimmi sündmustega…

Vene turistid hakkasid Soome vastu aktiivselt huvi tundma 2000. aastate algul. Kuigi 2009. aastal turistide arvukuse kasv koos naftahindade langusega peatus, paranes olukord kiiresti.

Alates 2010. aastast on Kagu-Soome piiripunktides korduvalt täheldatud turistide voo järsku suurenemist: 5,3 miljonit, 6,9 miljonit, 7,8 miljonit piiriületust.

Soomlasi rõõmustas mitte üksnes turistide hulk, vaid ka "kvaliteet": enamik Soome saabunud vene turiste olid jõukal järjel. See innustas ettevõtjaid investeerima uutesse kauplustesse, kaubanduskeskustesse, reisifirmadesse.

Kuutostie tänaval avati 2009. aastal kogupere-ostukeskus Family Center – just selle perioodi algul, mil venelasi massiliselt Soome rühkis. Oma ärinimele vastavalt orienteerus ostukeskus lastega perekondadele.

Ühessamas hoones sai osta kvaliteetseid lasterõivaid, moekaupu täiskasvanutele, Soome sisustuskaupu, kodutekstiili, kodumasinaid ja olmetehnikat. Kuni täiskasvanud ostlesid, sai laps mängutoas lustida. Lõbusate tegevuste vahepeal võis kogu pere üheskoos põigata pitsarestorani.

Niinistö: maailm ei kuula Euroopa Liitu, sest see pole tugev >>

Teine paik, mis venelaste seas väga populaarseks sai, oli brändirõivaste kauplus (Grand Orchidée). Kuldsete orhideedega ehitud hoone paistis ülejäänud poodide seast silma mitte üksnes välisilme, vaid ka pakutava kaubavaliku poolest. Selle kaupluse kõige hinnalisema ostu – naaritsakasuka eest maksti 18 000 eurot.

"Kasukas toodi poodi pigem lihtsalt iluasjaks – see on ju nii kallis! Üks noor vene neiu siiski proovis seda selga ja tulemusena ostis ta mees talle selle kasuka," meenutab tolle kaubanduskeskuse rajaja Mohamad Darwich.

"Venelased, kellel raha oli, hindadele tähelepanu ei pööranud. Ootamatult rikkaks saanud inimesed olid sõna otseses mõttes arust ära, tahtsid raha kulutada ja lustida" lias mees.

Nii et pole mingit imet selles, et Lappeenranta oma ligikaudu 70 000 elanikuga ja Imatra oma vähem kui 30 000 asukaga konkureerivad kuust kuusse Helsingiga esikoha pärast tax-free läbimüügi nimistus.

Üheks poolel teel hüljatud projektiks on Ikea kauplus, mis pidanuks Lappeenranta kerkima. Veel 2010. aastal valmistas Lappeenranta ette krunti Rootsi õmblusvabrikule linnast lõuna pool.

Siis aga saabus 2014. aasta: Krimmi "okupatsioon", majandussanktsioonid, rubla kursi kukkumine, kriis. Piiriülene turism jäi ootamatult toppama ja paljudele oli see asjakäik vägagi valuline.

Ikea peatas oma plaanid seoses majandusliku olukorraaga, tegelikult aga sellepärast, et 2014. aastal kuivas vene turistide vool kokku. 21 hektari suurune krunt on endistviisi tühi. Lähemal ajal Ikealt uute investeerimisotsuste vastuvõtmist oodata ei tasu.

Reisiinfoportaali GoSaimaa juht Juha Sorjonen on sama meelt, et 2014. aastal oli olukord paljude jaoks väga raske.

"Suurte kogemustega ettevõtted olid selleks mõnevõrra valmis, aga mitte kõik. Vaieldamatult läks see kogemus piirkonnale päris kalliks maksma, aga mingil määral oli ka möödapääsmatuks õppetunniks," ütles ta.

Soomlased tegid valmis õllesordi Trumpi ja Putini auks >>

Lappeenrantas usutakse vägagi sellesse, et ehitusprojektid, millega enne Venemaa kriisi algust tehti, saavad ikkagi ellu viidud, kui paremad ajad kätte jõuavad.

Lootus parematele aegadele on olemas.

75
Tagid:
ühiskond, piir, majandus, turism, IKEA, kaubanduskeskus, Krimm, Lapeenranta, Lõuna-Soome, Venemaa, Soome
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega