Suri USA senaator ja sõjakangelane John McCain

Suri paadunud russofoobist USA senaator John McCain

93
(Uuendatud 19:00 04.09.2019)
USA senaator John McCain suri 81-aastasena, teatas laupäeval tema ametkond. Oma surma hetkeks oli senaator Ameerika Ühendriike truult teeninud 60 aastat.

TALLINN, 26. august — Sputnik. "Senaator John Sidney McCain III suri 25. augustil kohaliku ja järgi kell 04.28. Senaatoriga olid surmahetkel koos tema naine Cindy ja nende perekond," kirjutati teadaandes, vahendab ERR.

McCain käis Tallinnas Trumpile lõksu seadmas >>

Reedel teatas senaatori perekond, et McCain, kes on möödunud aastast saadik vähiga võidelnud, otsustas oma ravi lõpetada.

"Haiguse kulg ja vanuse armutu edenemine teevad otsuse. Oma tavapärase tahtejõuga on ta nüüd valinud ravi lõpetamise," seisis perekonna avalduses. "Oma surma hetkeks oli senaator Ameerika Ühendriike truult teeninud 60 aastat."

McCain ütles oma ringreisil Austraaliasse mullu maikuus ABC-le antud intervjuus, et president Donald Trump muudab ta närviliseks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Senati relvateenistuste komitee esimehelt McCainilt paluti hinnangut sellele, kui suurt ohtu Vladimir Putin maailma julgeolekule kujutab.

"Ma arvan, et ta on esmane ja kõige tähtsam oht, veel enam kui ISIS," vastas ta.

Senaator McCain oli kõige innukamaks "kotkaks" USA senatis. Üheks tema radikaalsetest ettepanekutest (mis pälvis Donald Trumpi toetuse) oli idee luua ÜRO asemele uus organisatsioon, kuhu kuuluksid ligi sada tõeliselt demokraatliku korraldusega riiki. Venemaale ja Hiinale ei oleks selles nimistus kohta leidunud, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

McCain leidis, et USA on kohustatud suurendama oma sõjalist potentsiaali ja arendama raketitõrjesüsteemi kaitseks võimalike ohtude vastu Venemaa ja Hiina poolt. Ta pooldas USA immigratsiooniseaduse liberaliseerimist ja samasooliste abielude seadustamist, kuid oli ka abortide keelustamise poolt ja surmanuhtluse kaotamise vastu. Võitles piinamiste keelamise eest USA vanglates. Oli tänase Venemaa äge vastane.

John McCain käis koos teiste USA senaatoritega 2016. aasta detsembris kahepäevasel visiidil Eestis. USA senaatorid kohtusid president Kersti Kaljulaidi, peaminister Jüri Ratase ja välisminister Sven Mikseriga, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

McCain rõhutas USA ja Baltimaade suhete tähtust >>

Kohtumistel oli kõne all regionaalne julgeolek ning NATO plaanid Eestis, samuti transatlantilised suhted ning Eesti ja USA koostöö.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras andis visiidi ajal McCainile üle kaitseväe teeneteristi, tunnustamaks senaatori panust Eesti julgeoleku tagamisse.

John Sidney McCain III

John Sidney McCain III (29. august 1936 Coco Solo õhujõudude baas, Panama kanali tsoon — 25. augustil 2018) oli Ameerika Ühendriikide poliitik, Arizona osariigi senaator. Ta oli Vabariikliku Partei presidendikandidaat 2008. aasta presidendivalimistel, kuid kaotas valimised Barack Obamale.

McCain oli endine merelennuväelane, kes langes Vietnami sõjas 1967. aastal vangi, kui ta lennuk alla tulistati. Ta sai raskelt vigastada. Vangistuses pidi ta taluma piinamist, mis põhjustas talle püsivaid kehavigastusi. 1973. aastal ta vabastati. 1981. aastal läks ta kapteni auastmes erru. Teenistuse jooksul pälvis ta autasud Silver Star, Bronze Star, Legion of Merit, Purple Heart ja Distinguished Flying Cross.

Üleriigilises poliitikas osales ta alates 1982. aastast, mil ta valiti Arizona osariigi esindajana Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekotta. Alates 1987. aastast oli ta Arizona senaator Ameerika Ühendriikide Kongressi ülemkojas ehk senatis.

Kuigi ta oli Vabariikliku Partei liige, oli ta tuntud oma muutlike vaadete poolest ning on sageli oma poliitilise karjääri kestel senatis teinud koostööd Demokraatliku Partei senaatoritega, kartmata minna vastuollu Vabariikliku Partei ametliku poliitilise joonega.

McCain kardab Putinit rohkem kui Islamiriiki >>

Esmakordselt pürgis ta Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks 2000. aasta presidendivalimiste eelvalimiskoosolekutel. Ta kaotas 7. märtsil 2000, tollasel superteisipäeval eelvalimised üheksas osariigis ja loobus kaks päeva hiljem edasisest kandideerimisest, tunnistades George W. Bushi paremust.

Allikas: Vikipeedia

93
Tagid:
russofoob, sõjaväelane, poliitika, vähk, surm, haigus, USA senat, John McCain, USA
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega