S-400

Mis juhtub, kui Türgi lahkub NATOst?

166
(Uuendatud 16:21 27.08.2018)
Paistab, et USA ja Türgi lahkarvamused on jõudnud kriitilisse punkti. Eile Venemaalt saabunud uudis paneb USA ilmselt veelgi rohkem muret tundma - järgmisel aastal hakkavad Türki saabuma Venemaa õhutõrjeraketid S-400.

TALLINN, 25. august — Sputnik. Veelgi enam, selle tehingu teostamisel ei kasutata dollarit, vaid kummagi riigi rahvuslikke valuutasid. Kas Lääs kaotab Türgi või osatakse vaadata kaugemale. edastab portaal Inosmi Türgi ajalehes Türkiye ilmunud artikli.

Pastor Brunsoniga seotud kriis Türgi ja USA suhetes jätkub. Trump teatas kaks päeva tagasi kokkuleppest president Recep Tayyip Erdoğaniga, et vastutasuks Iisraelis kinni peetava Türgis kodaniku Ebru Özkani vabastamise hõlbustamise eest saadetakse pastor Brunson Ameerika Ühendriikidesse. Siis tegi ta järgmise avalduse: "Mulle meeldib Türgi. Mulle meeldib Türgi rahvas. Kas te teate, et siiani olid mul presidendiga väga head suhted. Ma klappisin temaga hästi. Kuid see ei saa olla ühesuunalise liiklusega tänav. See ei ole enam ühesuunalise liiklusega tänav Ameerika Ühendriikide."

Pastor Bransoni juhtum ei ole selline, mida ei saaks lahendada. Kuid USA ja Türgi probleemid on palju sügavamal. Staadium, kuhu riikidevahelised suhted on jõudnud, nõuab Türgilt uute liitude otsimist. USA ja Lääs ei mõista täielikult Türgi geostrateegilist tähtsust ega asjaolu, et liit, millesse ta kuulub, on palju olulisem. Uudis, mis saabus mõne päeva eest Venemaalt, paneb Ühendriigid ilmselt veelgi rohkem muret tundma. Vene uudisteagentuur Interfax teatas, et S-400 õhutõrjerakettide tarnimine Türgile algab järgmisel aastal. Lisaks kasutatakse selle tehingu teostamiseks mitte dollareid, vaid kahe riigi rahvuslikke vääringuid.

Varem kinnitas Trump kaitse-eelarve, mis muuseas näeb ette F-35 hävituslennukite tarnete ajutise peatamise Türgile. S-400 ja F-35 on veel üks probleemi tasand. Sellistes teemades nagu kurdi omaekaitsejõud (YPG) ja Fethullah Güleni terroriorganisatsioon FETÖ, peab esimese sammu astuma USA. Nendes kahes küsimuses peab Pentagon Trumpi käed lahti siduma. Türgile öeldakse muudkui: "Ära osta S-400", kuid talle ei anta F-35 hävitajaid. Hoolimata kõigist hoiatustest jätkatakse YPG-i relvastamist. FETÖga ei tohi ta ühtegi käiku teha. Ja siis öeldakse: "Oleme liitlased."

Pastor Brunson on vaid väike detail. Nii, nagu ta tuli, nii ta ka lahkub. Trump peab YPG ja FETÖ suhtes ette võtma konkreetseid samme. Türgi tundlikkust ei panda miskiks. Pentagon suhtub YPG-sse kästi vaid seetõttu, et too võitleb ISISe (Venemaal keelatud terroriorganisatsioon) vastu. Kui YPG suhtes ei võeta tarvitusele vastavaid meetmeid ja nende relvad pöörduvad Türgi vastu, mis saab sel juhul strateegilisest partnerlusest?

Nüüdseks on kõik ühel meelel, 15. juulil 2016 toimunud riigipöördekatse Türgile korraldas FETÖ ja tema liidriga peab USA valitsus tegema midagi, mis Türgit rahuldab. Ameerika Ühendriigid peavad terrorist Güuleni välja andma. Ja kui midagi selleks ei tehta ja kehtestatakse pastori ettekäändel sanktsioonid, siis seda ei saa nimetata "heaks tahteks"…

On ka neid, kes töötavad usinalt Türgi finantskriisi süvendamiseks, kuhu ta sattunud on. ELi riigid ei kiida heaks Ühendriikide kehtestatud Iraani-vastaseid sanktsioone ega täiendavaid tollitariife terasele. Kuid mõned inimesed Saksamaal tahaksid justkui näha Türgit majanduslikult uppumas. Kölni Saksa majandusinstituudi direktor Michael Hüther kahtleb, kas Saksamaa finantstoetus toob Türgile pikaajalist majanduslikku kasu.

"See ei aita Türgi majandust, vaid aitaks Türgi valitsust," ütles Hüther intervjuus DW-le. Hüther väidab, et Türgile rahalise toetuse andmist toetav argument on tugevam, kui kriis leviks ka teistesse riikidesse, sealhulgas Saksamaale.

Hüther ei võtnud arvesse, et Türgi kuulub NATOsse. Kui majandusraskused süvenevad, siis mõjutab see kahtlemata ka teisi riike. Kui Türgi ei näe lääne head tahet ülaltoodud probleemide lahendamisel, hakkab ta otsima alternatiive ja see on normaalne. Need, kes on ükskõiksed Türgi murele YPG ja FETÖ suhtes ega anna talle relvastust, ei tohiks Türgile uute liitlaste otsinguid pahaks panna.

Mis juhtub, kui Türgi ütleb: "Ma lahkun NATOst"? Sellele küsimusele peaks vastama Lääs, eelkõige Ameerika Ühendriigid. Türgi kaotamisel saaksid olema tõsised tagajärjed. Sellest saadakse aru mitte praegu, vaid pikas perspektiivis. Kas Lääs suudab näha kaugemat perspektiivi?

166
Tagid:
NATO, USA, Türgi
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega