Täitub 100 päeva RIA Novosti Ukraina juhi Kirill Võšinski vahistamisest

"Inimsusevastaste kuritegude pantvang" eksperdid Võšinski kohtuasjast

41
(Uuendatud 14:51 24.08.2018)
Reedel, 24. augustil täitub 100 päeva RIA Novosti Ukraina juhi Kirill Võšinski vahistamisest. Ukraina eksperdid rääkisid väljaandele Ukraina.ru, mida nad "Võšinski kohtuasjast" arvavad

TALLINN, 24. august — Sputnik. Tänavu 15. mai hommikul korraldasid Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) töötajad Kiievis läbiotsimised toimetuse kontoriruumides ja mõnede ajakirjanike korterites. Võšinski võeti vahi alla süüdistusega riigireetmises ja Donbassi isehakanud vabariikide toetamises. Teda ähvardab 15 aastat vabadusekaotust, teatab RIA Novosti.

Praegu asub Võšinski Žitomiri linna eeluurimisvanglas, kohus valis talle ennetava meetmena kinnipidamise ilma kautsjoni vastu vabastamise võimaluseta. 12. juulil arestis Hersoni linnakohus Võšinski vara. Kuuendal augustil pikendati ajakirjaniku vahi all pidamise tähtaega 8. septembrini.

Nagu teatas Venemaa välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova, keeldutakse Venemaa konsulaadi töötajaid lubamast kinnipeetava juurde, kellel on ühtlasi Venemaa pass.

Euroopa Nõukogu volinik tunneb muret Võšinski vahistamise üle>>

Aktsioon ajakirjaniku Kirill Võšinski toetuseks
© Sputnik / Евгений Биятов

Varem on Venemaa president Vladimir Putin teatanud, et Võšinski vahistati "tema otsese kutsetegevuse pärast, tema ajakirjanduslike ülesannete täitmise eest" ja rõhutanud, et Võšinski arreteerimine on "Ukraina valitsejate täiesti ennekuulmatu ja täiesti lubamatu poliitika."

Kiievi poliitika- ja konfliktiuuringute keskuse direktor Mihhail Pogrebinski:

"Ma ei hakka originaalitsema. Võšinski vahistamine on ettekavatsetud samm pantvangi võtmiseks lootuses sellele, et tal on piisavalt kõrge positsioon, et tema pärast suleb Moskva silmad kõigi oma põhimõtete ees ja ta Sentsovi vastu välja vahetab.

Tõsiseltvõetavaid põhjendusi tema tagakiusamiseks "koduma reetmise" paragrahvi alusel ei ole – see on lihtsalt naeruväärne. Ja kõik saavad sellest suurepäraselt aru.

Ja seda esitab veel praegusele meeskonnale – kui ta võimu kaotab – kui kuritegu inimsuse vastu. Protokollitult, see on kõigile ilmselge.

Ma olen kindel, et kõik, kes sellega seotud on, sealhulgas kohtunikud, õiguskaitsesüsteemi inimesed, kes sellele asjale kaasa on aidanud, võetakse varem või hiljem inimsusevastaste kuritegude paragrahvi alusel kriminaalvastutusele."

Ukraina analüüsi- ja poliitikajuhtimise instituudi direktor Ruslan Bortnik:

"Minu hinnangul ei jätku Võšinskile esitatud süüdistuste põhul piisavalt fakte, ei piisa sisulisi tõendeid. Või ei ole neid juurdluse käigus tutvustatud, neid süüdistusi, mis on avalikkusele seni suletud. Või siis neid vahest ei olegi.

Lääs on hämmingus: Ukraina torkas talle võitluses Venemaaga noa selga>>

Paraku on see kohtuasi sügavalt poliitiline. See on üks raskemaid ajakirjanikega seotud juhtumeid viimase nelja aasta vältel.

Mulle näib, et kujunenud asjaolude puhul võiks nii RIA Novosti peakontor ise kui ka Vene riik teha rohkem jõupingutusi Kirill Võšinski vabastamiseks."

Analüüsikeskuse Tretii Sektor (Kolmas Sektor) juhataja Andrei Zolotarjov:

"Tegelikult on Kirill Võšinski pantvangiks võetud. See, mida talle süüks pannakse, ei kannata mingit kriitikat.

Tulles RIA Novosti pressikonverentsile, ei täheldanud ma, et mulle poleks antud võimalust väljendada oma vaateid, mis ei kattu Venemaa ametliku seisukohaga. Mitte mingisuguseid raame ses mõttes ei olnud. Liiatigi pole Kirill mingisuguseid delikaatseid teabealaseid ülesandeid enesele palunud. Ta töötas ajakirjanikuna.

Sisuliselt on riigireetmise kaasus sulepeast välja imetud. Minu meelest muutub olukord siis, kui see valitsus võimult lahkub. Usun, et see on üks neist kohtuasjadest, mille pärast Ukrainal on hiljem Euroopa inimõiguste kohtus väga häbi."

Poliitikaekspert, konsultatsioonifirma Partia Vlasti (Võimupartei) direktor Jelena Djatšenko:

"Ikka veel ei ole teada, mil viisil RIA Novosti Ukraina peadirektori side meediaagentuuri Rossija Segodnja emaettevõttega (mis oli ka ilma automaaturitega läbiotsimiseta ilmselge) saab olla kuritegu, riigireetmine ja millised RIA Novosti lood nimelt kujutavad endast vaenlase poolele ülejooksmist.

Kohtuasja menetlemise ajaloo süüdistusel muidki raskusi. Täna puudub objektiivne pool kuriteokoosseisust Ukraina kriminaalkoodeksi 111. paragrahvi alusel ("Riigireetmine"), ning nimelt – ametlikult väljakuulutatud sõda, sõjaseisukord või relvastatud konflikt riigipiiril. Pealegi kohustab kodakondsusseadus riigiametnikke pidama Kirill Võšinskit esmajoones Ukraina kodanikuks, olenemata teise kodakondsuse olemasolust, mis tähendab, et tema väljaandmine välisriigile oleks põhiseaduse jäme rikkumine. Teise riigi kodanikku aga ei saa riigireetmise eest (sõja tingimustes üleminek vaenlase poolele) süüdi mõista.

Tahaks uskuda, et kõigile inimõiguste rikkumistele Ukrainas antakse varem või hiljem hinnang ja riigiasutuste prioriteediks saab taas seaduslikkus, aga mitte poliitiline otstarbekus."

RIA Novosti Ukraina peatoimetaja vahistamine>>

41
Tagid:
RIA Novosti Ukraina, SBU, Kirill Võšinski, Ukraina
Teema:
RIA Novosti Ukraina peatoimetaja vahistamine (61)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega